Ene Hion, Marju Lauristin ja Margot Visnap
Marjustini sajand
Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast
295-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 
 «Marjustini sajand» ühendab ühe suguvõsa loo ja Eesti ajaloo, koduse poliitika ja tänapäeva Euroopa probleemid. Siin saavad kokku essee ja intervjuu, pihtimuslik meenutushetk ja põhimõtteline diskussioon, emotsionaalne monoloog ja teoreetiline arutlus, isiklik saatus ja ühise aja lugu.

Autorid on teinud seda raamatut lootuses, et selles visanduva eluilma jooned lõikuvad lugeja omadega ja aitavad tal selitada ka oma vaadet möödunud ja praegusele ajale siin, meie ühises ja igaühele erinevas Eestis ja murelikult tulevikku vaatavas Euroopas.


Kujundanud Peeter Laurits
Kaanekujundus Mihkel Maripuu

Clélie Avit
Ma olen siin
Prantsuse keelest tõlkinud Kaja Riesen
176-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Nüüdisromaan
Eesti Raamat 2016 
Elsa on koomas olnud viis kuud. Lootus, et ta veel ärkab, on kadunud. Tema pere ja arstid on silmitsi tõsiasjaga, et on aeg lülitada välja teda elus hoidvad aparaadid...

Nad ei tea, et viimaste nädalate jooksul on Elsa teadvus osaliselt taastunud; ta kuuleb, mida tema ümber olevad inimesed räägivad, aga ei saa seda neile öelda.

Thibault külastab samas haiglas oma venda, kes sõitis purjus peaga surnuks kaks teismelist tüdrukut. Emotsionaalselt segaduses otsib noormees rahunemiseks vaikset kohta ja leiab tee Elsa tuppa. Nähes neiut seal rahulikult lamamas, ei suuda ta uskuda, et too lihtsalt ei maga. Thibault hakkab Elsat regulaarselt külastama. Õppides neiut tema pere ja sõprade abil rohkem tundma, saab ta aru, et hakkab temasse armuma. Ja kui ta temaga räägib, tundub talle üha enam, et too kuuleb tema iga sõna...

Elsa jaoks on Thibault’ külastused nagu sõõm värsket õhku. Lõpuks ometi räägib keegi temaga, nagu oleks ta elus. Paneb ta naerma. Ja annab talle midagi, mille nimel võidelda... Nii algab armastuslugu, mis võib päästa mõlema noore inimese elu...

Clélie Avit sündis 1986. a Auvergne’s. Tema 2015. a ilmunud esikromaan «Ma olen siin» (Je suis là), on saanud mitmeid kirjandusauhindu ja on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. 

Katrin Johanson
Läbikäidavad toad
184-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2015 

Keset arulagedat sõjaaegset julmust sõlmisid Els ja Ado ühes Siberi kolka­küla raudteejaamas kokkuleppe, mis järgnenud aastakümnetel unustusehõlma vajus. Üle poole sajandi hiljem kerkib see taas päevakorda, kui Elsi noor sugulane Ege kuuleb oma vaartädi juhuslikku mälestuskildu aferisti kuulsusega eraklikust Adost. Ege hakkab aimama, et nood kaks tähendavad teineteisele palju rohkemat kui üksnes juhuslikku noorpõlvetuttavat. Vaheldumisi Elsi ja Adot külastades saab Ege teada kahe kangekaelse ja uhke inimese kummaliselt põimunud elukäigust, sidemest, mis sai alguse 1930. aastatel Nõmme aedlinnas ja jäi püsima nii sõjaaja katsumustes kui ka okupatsiooniaja viletsuses.

«Läbikäidavad toad» on Katrin Johansoni (snd 1972) debüütromaan. Autor on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži näitekunsti erialal, töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna ning illustreerinud raamatuid. Esikteose kirjutamiseks andsid talle tõuke lapsepõlves kuuldud ja eredalt mällu sööbinud lood.

Kadri Lepp
Lugu hiirest, kellel polnud kelku
32-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Päike ja Pilv 2016 
Maha tuleb esimene lumi ja kõik loomad sätivad end kelgumäele.

Ainult hiireke jääb mäejalamile seisma. Ta on ainus laps metsas, kellel pole kelku. Äkki märkab ta üht väga vana ja väga krimpsus nägu – kilpkonna, kes polnud kunagi elus mäe otsast alla lasknud...

See raamat räägib loo sellest, kuidas me saame aidata üksteise soovidel täituda.


Illustratsioonid Piret Niinepuu-Kiik

Lehte Hainsalu
Kolm tosinat karvast ja sulelist
64-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Punane Maakera 2016 
Illustratsioonid Lea Malin

Mika Keränen
Jõmmu
158-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Keropää 2016 

Jõmmu on Mika Keräneni jõeromaan parimate laste seiklusraamatute vaimus. Tegevused rulluvad lahti ühel suvisel hommikul Emajõe Lodjakojast, kui märgatakse, et kadunud on 25 tonni kaaluv puust jõelaev «Jõmmu» koos selle kapteni Juhaniga. Kapteni väike vend Timo kutsub saladuse lahendamiseks appi Mari ja salaselts Rampsu. Suve kõige põnevam seiklus võib alata.


Illustratsioonid Marja-Liisa Plats

Eesti muinasjutud
Koostanud Rain Siemer
160-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Eesti muinasjutuvestjad on loonud, hoidnud ja kirjeldanud hoopis isemoodi maailma, kus kanad munevad kuldmune ja ka lihtne sepapoiss võib soovi korral kulda lausa sülitada. Vanapagan joob tõrva nagu õlut ja mõnel mehel on kanamuna suurune valguskera, mis on väärt nelikümmend miljonit rubla. Siin kõnnivad vägevad mehed Matsipoeg Mats ja Kalevipoeg. See on tore paik, kus hea alati võidab ja kurjamid jäävad pika ninaga. Ühesõnaga – muinasjutumaa.

Siinne valimik esitleb murdosa Eesti Rahvaluule Arhiivi muinaslugude varamust. Need on esitatud just nii, nagu jutustaja neid on rääkinud või kirjutanud. Ehe rahvakeel vahendab seda, mida meie eelkäijad hindasid ja armastasid, headuse seadusi, mis kehtivad nii inimeste kui ka loomade seas

Loone Ots, kultuuriloolane
Illustratsioonid Raivo Tihanov