
Juhani Püttsepp
Gibraltari laevakoerte ühing
232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Minu esimene raamat
Tänapäev 2015
«Gibraltari
laevakoerte ühing» jutt pole mingi muinasjutt. Kõik need kummalised
kujud on pärit meie endi hulgast, meie lähedusest ja hiljutisest ajast.
Kui soovite – omast Eestist kahe sajandi vahetusel. Raamatu peategelane
koer Saku oli päriselt olemas. Juhani parim sõber elas kahekümne
aastaseks ja tema oligi tõeline Gibraltari laevakoer.
Mida
teha, et saada Gibraltari laevakoerte ühingu liikmeks? Kas selleks peab
olema inimene või koer? Juhani raamat viib meid ühte väiksesse linna,
kolmekordsesse veidi viltuvajunud majja, sammudest kõmisevasse
trepikotta, puuriitu täis õue, kus liiguvad nii sabaga kui ka sabata
tegelased.
Kujundanud Mati Koskaru
Illustratsioonid Marja-Liisa Plats

Chris Riddell
Adda koot ja kummitushiir (1. osa)
220-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2015
Ada Goot elab
Tontlikus Gooti Kojas koos oma isa, paljude teenijate ning poole tosina
kummitusega. Kuid tal pole ühtegi sõpra, kellega koos uurida teda
ümbritsevaid suuri ja kõhedusttekitavaid hooneid ning aedu. Kuid äkki
ühel ööl muutub kõik. Ada kohtab kummitushiirt, kellel nimeks Ishmael.
Koos teevad nad plaane, kuidas lahendada Tontliku Gooti Koja kummalisi
juhtumeid ning saavad teada rohkem, kui iial loota oskavad...
Suurepäraste mustvalgete joonistustega ülipõnev lasteraamat nii ettelugemiseks kui iselugemiseks.
Esimene osa triloogiast.

Rosamund Lupton
Õde
384-leheküljeline pehmes köites raamat
Ersen 2016
Sa oled kadunud. Ma tulen sind otsima... Nende side oli murdumatu, tõde kujuteldamatu.
Kui
Beatrice saab keset pühapäevast pidulikku lõunasööki ärevusttekitava
kõne, et tema noorem õde Tess on kadunud, läheb ta esimese lennuga koju
Londonisse. Ent uurides Tessi kadumisega seotud asjaolusid, jahmatab
teda avastus, kui vähe ta tegelikult oma õe elu kohta teab. Beatrice
pole valmis kohutavateks tõdedeks, millega ta nüüd silmitsi peab seisma.
Politsei, Beatrice'i kihlatu ja isegi ema lepivad Tessi
kaotamisega, kuid Beatrice keeldub alla andmast. Nii võtabki ta ette
ohtliku teekonna tõe välja uurimiseks, maksku mis maksab.

Väike kutsu
12-leheküljeline kõvas köites pappraamat
Karrup 2016
Loe, mida teevad väike kutsu ja teised loomad ning uuri, mis on klappide all peidus.
Samas sarjas on ilmunud ka raamat «Vahva jänku».

Juhani Püttsepp
Vanaema, kes muutus kutsikaks
34-leheküljeline kõvas köites raamat
Dolce Press 2016
Juhani Püttseppa
raamat «Vanaema, kes muutus kutsikaks» kõneleb vanaemast, kes on elanud
haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga
vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre
internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on
kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga
ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas.
Ka
kutsika puusad pole kõige paremad, ta ohkab ja haigutab nagu vanaema.
Pereema on veendunud, et kutsikas ongi ümbersündinud vanaema ja laps,
väike Marie hakkabki kutsikat vanaemaks pidama. Samas teeb kutsikas
asju, mis polnud vanaemale iseloomulikud, närib elektrijuhtmeid, sööb
vannivahtu. Kes ta siis ikkagi on: vanaema või kutsikas, või mõlemat?
Peter Curry
Vahva jänku
12-leheküljeline kõvas köites pappraamat
Karrup 2016
Loe, mida teevad vahva jänku ja teised loomad ning uuri, mis on klappide all peidus.
Samas sarjas on ilmunud ka raamat «Väike kutsu».

Wolfgang Ruge
Tõotatud maa
Stalinistlikus Nõukogude Liidus elatud aastad
Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik
287-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013
Wolfgang Ruge
jutustab raamatus oma keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930.
aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja
asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust
kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor
avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete
valulikust muutumisest.
Sakslane Wolfgang Ruge (1917–2006) sai
kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal
võimule natsid, põgenes ta «tõotatud maale» Nõukogude Liitu – Moskvasse.
1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge Kasahstani ja mobiliseeriti
seal niinimetatud tööarmeesse – metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris.
Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.
Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik