Valgamaa keskkonnaaabits

Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna, Valga maakonna kohalike omavalitsuste ja koolide koostöös ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valmis raamat pealkirjaga  „Valgamaa keskkonnaaabits“. 

Valgamaa keskkonnaaabits on üles ehitatud tähestikulisel põhimõttel. Iga tähe all tutvustatakse mõnda Valgamaa jaoks olulist keskkonnaobjekti. Aabitsas on info kõigi maakonna 13-s omavalitsuses asuvate objektide kohta.

Raamatus kajastatakse koolides läbi viidud loovkonkursi tulemusi: õpilaste koostatud tekste, joonistusi ja fotosid.

Keskkonnaaabitsa idee tekkis juba varasemalt, kuid märtsis 2013 Valgamaa keskkonnahariduse ümarlaual otsustati projektiga alustada. Moodustati komisjon ning taotleti raamatu koostamise kulude katteks toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Projekti käigus korraldati koolilastele loovkonkurss, kuhu esitati maakonna objektide kohta jutukesi, illustratsioone ning fotosid. Laste loomingul põhinev aabits sisaldab  üle 80 lapse töid. 

Tigu ja vaal

Autor: Julia Donaldson

See on üks lugu, kus küürselg-vaal
Väikese teoga sõbraks kord saab.
See siin on kivi, must nagu süsi,
Ja tilluke tigu, kes paigal ei püsi.
See tilluke tigu kivi peal roomas,
Merd silmitses ta ja kaugusi hoomas.
Ta laevu vahtis, kõrget kaid.
“On meri sügav ja maailm lai!”
Ohkas pisikene loom.
“Rännata mul kange soov!”

Lugu tillukesest teost, ilmatusuurest vaalast ja nende reisist ümber maailma. Rõõmsad riimid ja lustakad pildid armastatud raamatute “GRÜHVEL” ja “LOHE ZOG” autoritelt.

Astrid Lindgren 
Sõjapäevikud 1939-1945

Rootsi keelest tõlkinud Katrin Raud jaKaja Sakk

428-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Sinisukk 2015

2015. aastal möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust – inimajaloo kõige verisemast kokkupõrkest, mis nõudis üle 70 miljoni inimelu. Kogu teise maailmasõja vältel tegi Astrid Lindgren – toona noor kahe lapse ema, kes ei osanud unistadagi maailmakuulsast kirjanikukarjäärist – märkmeid sõjakoleduste, Stockholmi igapäevaelu ja oma perekonna kohta. Kõik 17 päevikuköidet on kogutud teose «Sõjapäevikud 1939–1945» kaante vahele, moodustades koos rohkete ajaleheväljalõigete ja seni avaldamata perekonnafotodega väärtusliku autobiograafilise ajalooallika.

Kuigi Rootsi oli teises maailmasõjas ametlikult neutraalne, mõjutas sõda sügavalt ka rootslasi. Lindgreni tolleaegne töö oli sõjaga otseselt seotud – ta töötas luureteenistuse kirjatsensuuri osakonnas ning seetõttu sattus tema kätte okupeeritud riikide elanike ja sõdurite kirju, mida ta tihti ka oma päevikus tsiteerib. Tekstist kumab läbi sõjast tulenev kurbus ja sügav nördimus ning Lindgreni empaatilisus, kuid sellesse on pikitud rohkesti ka tema isiklikke rõõmuhetki, nagu «Pipi Pikksuka» ilmumine ja tütar Karini hea tunnistus.

Kujundanud Nils Degerman 

Pühad ja müstilised sümbolid 
Rahvad, usundid, müsteeriumid

Inglise keelest tõlkinud Marju Algvere jaKaja Riikoja

792-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Varrak 2015

Maailma usundid on alati oma tõekspidamiste süsteemi väljendanud sümbolitega, mis annavad edasi universumi väge ja väljendavad selle sügavamaid salapärasemaid tõdesid. Ka tänapäeva lääne ühiskonnas, kus näiliselt valitsevad mõistus ja tarbimine, kujundavad ühised sümbolid meie vaimset ja emotsionaalset maastikku. Tung väljendada selgelt universumi ja inimeste vahelisi vastastikuseid seoseid on inimese loomuomane vajadus, mis on meil ammuste esivanematega ühine.

See raamat on illustreeritud kokkuvõte inimolendite ajatutest pingutustest selgitada ja ohjeldada ümbritsevat maailma. Raamatu kolme ossa – rahvad, usundid ja müsteeriumid – on kokku kogutud mõned maailma kõige võimsamad pühad märgid ja kujutised. Siin on käsitletud ida ja lääne pärimusi, nii muistseid kui praegugi elavaid, ning allikateks on olnud kunst, rituaalid, müüdid ja spirituaalsus. Iga vaadeldud pärimus on ka omaette paeluv, kuid kõik koos toovad nad päevavalgele inimkogemuse paljud põhjapanevad arhetüübid.

See ligi 800-leheküljeline rohkete paeluvate illustratsioonidega teaberohke sümboliraamat sobib suurepäraselt ka meeldejäävaks kingituseks.

Reeli Reinaus 
Pärdik Päär ja hauaröövlid

208-leheküljeline kõvas köites raamat

Tänapäev 2015

Päär elab väikeses külas, kus tema perekonda peetakse natuke veidraks: toidublogijast ema ja töö pärast kratte valmistav isa pole just kõige tavalisemad vanemad. Koolis narritakse Pääri Pärdikuks ning ehk just seepärast pole tal ka sõpru. Nii tõotab koolivaheaeg kujuneda sama igavaks kui eelmised...

Kuid seekord läheb kõik teisiti – alates kohtumisest Ingliga võtavad sündmused ootamatu pöörde ning Päär satub uskumatute seikluste keerisesse. Vaid tema ja ta sõbrad saavad päästa hauaröövlite küüsist Rootsi kuninga kadunud haua, ent enne tuleb see haud üles leida. Kogu lugu võtab suisa kriminaalse pöörde.

Kerttu Rakke 
Pimedusest välja 
Janek Muru lugu

268-leheküljeline kõvas köites raamat

Mitu juttu 2015

«Pimedusest välja« on lugu Janek Murust, poisist, kel ei olnud sündides kedagi ega midagi. Ainult oma jonni ja elutahte najal jõudis ta surema saadetud laste hulgast tavainimeste sekka. Ta oli esimene, kes Imastu lastekodu puuetega laste rühmast omal käel välja pääses. Loomulikult heade inimeste abiga.

Raamat toob lugejani valusalt ausa loo lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis, meenutades, et unistused on selleks, et neid täita. Iial ei tohi alla anda, tuleb endasse uskuda, välja murda pimedusest nii enda ümber kui enda sees.

Andy Weir 
Marslane

Inglise keelest tõlkinud Krista Eek

355-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast New York Times'i bestseller

Tänapäev 2015

Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta.
Kui oksügenaator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren ma janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga.
Olen omadega perses.

Andy Weir (snd 1972) on programmeerija, «Marslane» on tema debüütromaan. Raamatu põhjal valmib 2015. aasta sügisel mängufilm.

«Meisterlik … usutav … pinev …»
Guardian

«Üdini meelihaarav teos, kus «Gravitatsioon» kohtub «Robinson Crusoega».»
Financial Times

Kujundanud Villu Koskaru