Piret Õunpuu
101 Eesti vana aja asja
213-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2015

Hõbesõlg, kannel, ohvrikivi, rehemaja, veimevakk, kapsaraud – milline on nende ja veel kümnete asjade lugu ja saatus, kuidas on need kujundanud eestlaste elu ja olu, millised neist on lõplikult unustuse hõlma vajunud ja millised on ärganud taas uuele elule?
Raamatus «101 Eesti vana aja asja» annab Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret Õunapuu kaasahaarava ülevaate valitud asjade tekkeloost ja sellest, mida nad läbi aegade on eestlaste jaoks tähendanud.
Teksti ilmestavad põnevad fotod.

Kujundanud Mari Kaljuste
 

Mainori lugu

Mati Laos

Mainori ajalugu läbi 40 aasta

Sturmwaldide mõisa saladused

Aarne Anmann

Me vaatasime teineteist pingsalt. Ta oli välimuselt natuke üle kahekümne aasta vana, kuidagi vanamoodsalt riides, justkui Eesti eelmise iseseisvuse algaja moe järgi. Kuid vaatamata sellele, et ta riietus oli ajast ja arust, rääkisid kogu ta olek, kõnemaneer ja žestid, et tegemist on daamiga. Ütleksin isegi, et aristokraadiga, sest Saksamaal oli mul olnud palju võimalusi selle klassi esindajatega suhelda, oskasin neid ära tunda küll.

Liulood

Juhani Püttsepp,  Katrin Ehrlich

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu.
Näiteks loos „Karupoegade lõbustuspark“ kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad.
Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat.
Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul.
Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.

RAHA-HAA-HAA

Leelo Tungal

„Haa-haa-haa, hee-hee, hii-hii-hii!” Kulla sõber, kui arvasid, et praegu naerdi sinu üle, siis sa küll eksid! Aga kui mõtled, et raamatus käis väike trükikratt nalja tegemas, siis pole sul ka õigus. Nimelt maksin ma sulle hoopis natuke palka, et viitsiksid lugema hakata. Mõned issid-emmed ütlevad, et nende lapsed ei taha üldse raamatuid lahti teha, tähtede veerimisest ja lausete kokkulugemisest rääkimata! Väikese tasu eest tuleks aga lugemine kõne alla küll, eks ju? „Oi, mis palk see haa-haa ka on – ennemini törtsuke naeru!” muigad sina. Aga tegelikult on haa-haa-haa, hee-hee, hii-hii-hii päris suur raha – kokku kolmsada kakskümmend kolm rahaühikut! Kahju, et sellega ei saa midagi osta ei Eestis, Lätis ega Leedus, ei Soomes, Ameerikas ega Saksamaal... Isegi Hiinas mitte, kuigi hii-hii-hii sobiks väikestele mandlisilmsetele hiinlastele ju rahaks imehästi. Neid rahasid kasutatakse kahjuks ainult ühel maal: Naerumaa kuningriigis.

Mart Poom. Minu lugu

Mart Poom, Indrek Schwede

Haarav dokumentaaljutustus Eesti kõigi aegade parimast jalgpallurist, kelle mängudele kahe aastakümne jooksul elas tribüünidel kaasa umbes kaheksa miljonit inimest. Raamat toetub Mart Poomi päevikule, lugeja ees avaneb noore sportlase sisemaailm, kõhklused ja unistused.
Hoolimata takistustele – perekonna vastuseis ja ühiskonna võõristus venestunud jalgpalli suhtes – jäi Poom kindlaks valitud teele ja jõudis tippu, mängides 14 aastat vuti sünnimaal Inglismaal. Ta oli tuntuim eestlane Ühendkuningriigis, rõhutades oma päritolu ja rääkides brittidele okupatsioonist, küüditamistest ja taasvabanemisest.
Mart Poom kirjeldab värvikalt profijalgpalluri igapäevaelu Inglismaal ja iseloomustab oma meeskonnakaaslasi. Ta selgitab, et ka ilma erilise andeta on võimalik jõuda kaugele, aga selleks on vaja treenida, treenida, treenida... Poom kirjutab oma perekonnast, rahast ja tõekspidamistest.
Raamat küpses kaua – esimesed intervjuud selle tarvis on tehtud eelmise sajandi lõpus. Kaasa räägivad lähedased, sõbrad, kaaspallurid ja treenerid.
Londoni Arsenali legendaarne peatreener Arsene Wenger võtab kokku paljude inimeste arvamuse: „Kui küsida ükskõik milliselt jalgpalliinimeselt, kes on töötanud koos Poom´iga, räägivad nad teile sama juttu – maailma jalgpallis pole võimalik leida paremat professionaali kui Mart Poom.

Eduard Vilde
Tossutäkuga Euroopasse
Eduard Vilde reisikirjad


Koostanud Kairi Tilga
312-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Go Reisiraamat
Go Group 2013
Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

Kujundanud Endla Toots