Ulf Nilsson
Maailma parim esineja
40-leheküljeline kõvas köites raamat
K&K 2014

Teos ei ole eesti lugejale esime kokkupuude Ulf Nilssoniga, temalt on varem ilumnud kaks raamatut. Nagu eelmised, räägib seegi tõsisest, lapse, kuid tingimata ka täiskasavanu jaoks hirmutavast asjast – esinemiskartusest ning lõpuks ka selle ületamisest. See on Nilssonile omase südamliku huumoriga kirjutatud lugu sellest, kuidas väikese poisi esinemiskartusest esinemisjulgus sai.
Katkend raamatust:
«Õhtul ei saanud ma uinuda. Üksinda laval! Rääkida valjusti! Saal täis lapsevanemaid! Kõik tundus kohutav. Mu käed olid niisked ja higistasid. Ja mõelda vaid, kui mul ei tule meelde, mida ütlema pean! See võib lõppeda katastroofiga! Võib-olla ma lihtsalt seisan ja kokutan? Võib-olla hakkavad lapsevanemad mind tortidega loopima? Ehk pannakse kool kinni? Ja õpetaja jääb tööst ilma ega saa palka ning peab prügkastidest otsima tühje purke? Ja mina – mis saab minust? Tormasin ema-isa voodisse ja heitsin ema selja taha pikali. Kas ma tohiksin pärast kõike juhtunut ema juures magada? Kas ma talle üldse enam meeldiksin? «Aga lõpp hea, kõik hea!» Nii tore oli laval seista. Otsustasin laulda ka jõululaulu «Tipp-tapp, tipp-tapp», jutustada ühe Bellmani loo ja siis veel tantsida tantsu «Koletis on surnud». Kõik minu sees otsekui hõiskas rõõmust. Oleksin võinud tundide viisi laulda ja tantsida. Musi mopsti, piiks ja puuks!

Patrick Ness
Kui koletis kutsub
216-leheküljeline pehmes köites raamat
2014

Aga see ei ole koletis, keda Conor on oodanud. Ta ootab koletist oma õudusunenäost, sellest, mida ta on pea igal ööl näinud, alates ajast, kui ta ema hakkas ravil käima. Õudusunenägu pimeduse, tuule ja karjumisega.
Kuid see koletis on midagi teistsugust. Midagi iidset, midagi metsikut. Ja ta tahab Conorilt kõige ohtlikumat asja üldse.
Ta tahab tõde. Ainulaadne lugu Carnegie medali võitjatelt.
Patrick Ness jutustab loo, mis on erakordselt liigutav lugu armastusest, lootusest ja kaotusest. See oli Siobhan Dowd'i viimane idee, kuid tema varajane surm ei lubanud tal seda ise rääkida.

Lugemine kõigile klassikaliselt ilusa loo jutustuse austajatele - suurtele ja väikestele, vanadele ja noortele. »«Kui koletis kutsub»» ei jäta kedagi ükskõikseks.
«See on loo jutustamine, nagu see olema peab – südantlõhestav, lüüriline ja üleloomulik.«
Meg Rosoff.

R.J Palacio
Ime
328-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2014
August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad?

USA autor R. J. Palacio on kirjutanud moodsa klassika – humoorika, tujutõstva ja uskumatult liigutava romaani, mida ühe hooga läbi lugeda, teistele edasi anda ja tükk aega pärast viimase lehekülje lugemist mäletada.

«Ime» püsis pikka aega New York Timesi raamatumüügi edetabelis esikohal ning on tõlgitud enam kui 30 keelde.

Lauamäng Linnumäng

Linnumäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mäng koosneb lindude pildi- ja nimekaartidest, mille abil saab mängida vähemalt kümmet erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistlusteni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimestele vanuseastmetele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängukarbis on: 90 mängukaarti ja mängujuhend

Head Eesti mõistatused

Eesti mõistatuste tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Mõistatusi on kokku üle 600.

Kaardipakki on kogutud nelja tüüpi mõistatusi:
1. On tavalisi mõistatusi, kus on esindatud juba tuntuid häid, kuid ka uusi ja huvitavaid mõistatusi.
2. Tänapäeval väga levinud keerdküsimused ehk naljaküsimused, kus on küsija eesmärk nalja saada ja vastajat lollitada. Tihti ei ootagi küsimuse esitaja vastust, vaid vastab ise peale mõningast pausi.
3. Ettearvamatud ja eesti keele ning folkloori piirimaile jäävad liitsõnamängud, kus küsimuse (missugune või milline) ei olegi omadussõna, vaid ootamatu liitnimisõna.
4. Piltmõistatused on nagu nimigi ütleb, pildipõhised mõistatused, kus on ainult üks küsimus „Mis on pildil?“. Vastuseks on pildil oleva eseme, nähtuse, olukorra nimetus või kirjeldus.

Head Eesti muinasjutud

Muinasjutte on täpselt 50. Iga muinasjutt on enamasti mahutatud ühele kaardile, nii saab huviline kiirelt kätte terve loo. Mõni lühem lugu on kaardi ühel poolel. Algupärased muinasjutud pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Lood on kaardi omapära tõttu lühendatud, mõte ja õpetlikkus on aga jäänud.
Loo päritolu iseloomustab kirivöö muster. Iga muinasjutu lõpus on lapsele nö kontrollküsimus, arutlemaks seda suurema inimsega.
Siin on muinasjutte, kus tegutsevad nii tavalised kui imevõimetega tegelased, loomad, kes oskavad rääkida ja rumal vanapagan.

Helen Fielding
Bridget Jones
Poisi järele hull 448-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2014

Mida teha, kui sõbranna kuuekümnenda ja armukese kolmekümnenda sünnipäeva pidu juhtuvad samale päevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi kätte või üksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas? Kas on normaalne jätta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast täisid otsid? Kas dalai-laama säutsub omal käel või käib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem säutse, seda vähem jälgijaid? Kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud? Või on viies loodusjõud hoopis puit? Kui määrida täidlusefektiga huulegeeli kätele, kas sõrmed muutuvad siis täidlaseks? Kas tänapäeval pärast kaht kohtingut ja kuut nädalat sõnumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama välja, mis Jane Austini päevil pärast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda?
Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, üksikemaduse, säutsumise, sõnumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda kõike – hoiatus, kohe tuleb halva kõlaga vanamoodne väljend! – keskeas. Neliteist aastat väldanud vaikuse järel võidukalt lagedale ilmunud «Bridget Jones: poisi järele hull« on ajakohane, liigutav, õrn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat.

Helen Fielding kirjutas romaanid «Bridget Jonesi päevik» ja «Bridget Jones: täitsa lõpp» ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. «Bridget Jones: poisi järele hull» on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses.