Svante Pääbo
Neandertali inimene
Kadunud genoome otsimas
Inglise keelest tõlkinud Signe Rummo
357-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Imeline teadus
Äripäev 2014
Mida me teame oma
lähimate evolutsiooniliste sugulaste kohta? Mis eristab ja mis ühendab
tänapäeva inimest ja tema geneetiliselt lähimat sugulast –
neandertallast? Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo jutustab, kuidas ta
neile küsimusele vastust otsis, ning kirjeldab oma edukaid pingutusi
selles uurimistöös.
Raamat näitab paleogeneetika teerajaja ja
leiutaja silme läbi tema teadustulemuste poolest rikkalike aastate
sündmusi, intriige, läbikukkumisi ja triumfe. Lugu algab Egiptuse
muumiate DNA-uuringutest 1980ndate algul ja kulmineerub neandertallase
genoomi järjestamisega 2010. aastal.
Neandertallase geenid
pakuvad ainulaadset pilguheitu meie kaugete ja samas lähedaste sugulaste
ellu ning neis võib peituda ka võti lahendamaks saladust, miks inimesed
ellu jäid, ent neandertallased välja surid. Pääbo uurib geenide abil
tänapäeva inimeste algupära ja nende suhteid neandertallastega ning
kirjeldab nende teemade ümber käinud tuliseid vaidlusi.
Rohkete
teaduspreemiatega pärjatud Svante Pääbo juhib Leipzigi Max Plancki
Evolutsioonilise Antropoloogia Instituuti ning ajakiri Time valis Pääbo
2007. aastal maailma saja mõjukama inimese hulka.
Kujundanud Rein Soonsein
Matthias Johann Eisen
Meie jõulud
232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2013
Jõulukombed
annavad meile pildi vanade eestlaste usu- ja komblusmaailmast. Ühestki
muust pühast ei ole nii palju vanu kombeid säilinud kui just jõuludest.
Matthias Johann Eisen kogus eestlaste kombed ja tavad kokku juba 1931.
aastal.
Laialt esinevatele kommetele ei ole nende päritolupaika
juurde lisatud, küll aga vähem tuntuile. Nii saab raamatust ülevaate
jõulupuu traditsioonist, toitudest, õlleteost, kirikutalitlustest,
kodustest jõuluimedest, nõiatrikkidest jpm. Raamat on illustreeritud
kaunite vanaaegsete jõulufotode ja jõulusümbolitega.
Linda Eyre ja Richard Eyre
Kuidas oma lastele väärtusi õpetada
Inglise keelest tõlkinud Tiia Krass
216-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Keele Sihtasutus 2014
Miks õpetada lastele moraalseid väärtusi?
- Kas sellepärast, et meie vanemad püüdsid neid meile õpetada?
- Kas sellepärast, et need on traditsioonilised?
- Kas sellepärast, et need muudavad meie elu ühiskonnas turvaliseks ja toimivaks?
- Kas sellepärast, et me usume neisse?
- Kas sellepärast, et need on õiged?
- Kas
sellepärast, et uuringud näitavad, et moraalile ja väärtustele
orienteeritud käitumine aitab arendada lapses iseseisvust, sõltumatust
ja enesekindlust?
Võib-olla on kõik need vastused head.
Kindlasti on vähemalt mõni neist õige igaühele meist. Aga on veel parem
põhjus, universaalne põhjus, mis toetab ja ületab kõiki teisi põhjusi.
Me peaksime õpetama lastele väärtusi sellepärast, et see on kõige
tähtsam ja tõhusam asi, mida me saame nende õnne nimel teha.
Maret Tamjärv
Keldriraamat
232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maalehe Raamat 2014
Kuigi kelder on
Eesti taluõuedel uustulnuk, põimub selle tagasihoidliku hoonega aja
lugu: baltisaksa mõjud ja kartuli jõudmine meie toidulauale, 19. sajandi
teisel poolel Eesti külas aset leidnud suured majanduslikud ja
kultuurilised muutused, talude päriseksostmine, ehitustehnika ja
kodukultuuri areng, kitsamad ja paremad ajad.
Selles raamatus
tulevad jutuks eeskätt taluõuel eraldi hoonena seisvad keldrid –
maakeldrid –, ent põikeid tehakse ka mõisaõuele, kiigatakse sahvrisse ja
kartulimaale. Raamat ärgitab keldreid teise pilguga vaatama, vanu
maakeldreid hoidma ja taastama ning uusi ehitama.
Iga kelder on omal moel tähelepanuväärne, igal keldril on lugu.
Jussi Adler-Olsen
Faasanijaht
340-leheküljeline kõvas köites raamat
Pegasus 2014
1987. aasta suvel
leitakse ühest suvilast sadistlikult mõrvatud õe ja venna laibad.
Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noortegruppi, kes on pärit
Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad
vabastatakse. Üks neist tunnistab aga vabatahtlikult üheksa aastat
hiljem oma süü üles.
Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks,
leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva kõrgendatud
tähelepanu all olevate lahendamata kriminaalasjade osakonna Q laualt
loo toimiku. Kes on salapärane vahendaja, kes selle sinna on pannud ja
milline on tema seos mõrvaga? Ja miks ajavad erainternaatkooli grupi
meesliikmed, kellest vahepeal on saanud mõjukaimad mehed Taani
ühiskonnas taga grupi ainsat naisliiget, kes elab väidetavalt
asotsiaalina Kopenhaageni tänavatel? Algab klaperjaht, kus peagi
pööratakse kõik pea peale, tagaajajatest saavad tagaaetavad ja kodutust
asotsiaalist saab niiditõmbaja.
Tagatipuks avastavad Carl ja
tema truu kaaslane Assad end olukorrast, kus mite ainult Carli ülemus,
vaid ka politseidirektor ja Justiitsminister üritavad uurimist peatada.
Kuid Carli relv on tema jäärapäisus – mida suurem vastupanu, seda rohkem
on ta oma sõiduvees. Kuni taipab, et mõnikord võib tõe hind olla ka
liiga kõrge.
Vahur Kersna
Ei jäta elamata
286-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2014
«Seitse aastat
tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel
ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul
endal valmis kirjutada.»
Vahur Kersna
Kujundanud Asko Künnap
Kaanekujundus Asko Künnap
Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades
niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute
tulemusi. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui
demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks
vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese
kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on
juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest. Teine, kõige mahukam osa
esitab lühidalt kõigi 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste analüüsi Eesti
tasandil, enamiku tunnuste puhul tuuakse võrdlusi ka teiste Euroopa
riikidega. Kolmas osa on kõige matemaatilisem ja pöördub tagasi
hinnangute juurde.
