Linda Eyre ja Richard Eyre
Kuidas oma lastele väärtusi õpetada

Inglise keelest tõlkinud Tiia Krass
216-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Keele Sihtasutus 2014
Miks õpetada lastele moraalseid väärtusi?

• Kas sellepärast, et meie vanemad püüdsid neid meile õpetada?
• Kas sellepärast, et need on traditsioonilised?
• Kas sellepärast, et need muudavad meie elu ühiskonnas turvaliseks ja toimivaks?
• Kas sellepärast, et me usume neisse?
• Kas sellepärast, et need on õiged?
• Kas sellepärast, et uuringud näitavad, et moraalile ja väärtustele orienteeritud käitumine aitab arendada lapses iseseisvust, sõltumatust ja enesekindlust?

Võib-olla on kõik need vastused head. Kindlasti on vähemalt mõni neist õige igaühele meist. Aga on veel parem põhjus, universaalne põhjus, mis toetab ja ületab kõiki teisi põhjusi. Me peaksime õpetama lastele väärtusi sellepärast, et see on kõige tähtsam ja tõhusam asi, mida me saame nende õnne nimel teha.

Maret Tamjärv
Keldriraamat 

232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maalehe Raamat 2014
Kuigi kelder on Eesti taluõuedel uustulnuk, põimub selle tagasihoidliku hoonega aja lugu: baltisaksa mõjud ja kartuli jõudmine meie toidulauale, 19. sajandi teisel poolel Eesti külas aset leidnud suured majanduslikud ja kultuurilised muutused, talude päriseksostmine, ehitustehnika ja kodukultuuri areng, kitsamad ja paremad ajad.

Selles raamatus tulevad jutuks eeskätt taluõuel eraldi hoonena seisvad keldrid – maakeldrid –, ent põikeid tehakse ka mõisaõuele, kiigatakse sahvrisse ja kartulimaale. Raamat ärgitab keldreid teise pilguga vaatama, vanu maakeldreid hoidma ja taastama ning uusi ehitama.

Iga kelder on omal moel tähelepanuväärne, igal keldril on lugu.

Jussi Adler-Olsen
Faasanijaht

340-leheküljeline kõvas köites raamat
Pegasus 2014
 1987. aasta suvel leitakse ühest suvilast sadistlikult mõrvatud õe ja venna laibad. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noortegruppi, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Üks neist tunnistab aga vabatahtlikult üheksa aastat hiljem oma süü üles.
Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks, leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva kõrgendatud tähelepanu all olevate lahendamata kriminaalasjade osakonna Q laualt loo toimiku. Kes on salapärane vahendaja, kes selle sinna on pannud ja milline on tema seos mõrvaga? Ja miks ajavad erainternaatkooli grupi meesliikmed, kellest vahepeal on saanud mõjukaimad mehed Taani ühiskonnas taga grupi ainsat naisliiget, kes elab väidetavalt asotsiaalina Kopenhaageni tänavatel? Algab klaperjaht, kus peagi pööratakse kõik pea peale, tagaajajatest saavad tagaaetavad ja kodutust asotsiaalist saab niiditõmbaja.
Tagatipuks avastavad Carl ja tema truu kaaslane Assad end olukorrast, kus mite ainult Carli ülemus, vaid ka politseidirektor ja Justiitsminister üritavad uurimist peatada. Kuid Carli relv on tema jäärapäisus – mida suurem vastupanu, seda rohkem on ta oma sõiduvees. Kuni taipab, et mõnikord võib tõe hind olla ka liiga kõrge.

Vahur Kersna
Ei jäta elamata

286-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2014
 «Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal valmis kirjutada.»
Vahur Kersna

Kujundanud Asko Künnap
Kaanekujundus Asko Künnap
 

Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud

Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest. Teine, kõige mahukam osa esitab lühidalt kõigi 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste analüüsi Eesti tasandil, enamiku tunnuste puhul tuuakse võrdlusi ka teiste Euroopa riikidega. Kolmas osa on kõige matemaatilisem ja pöördub tagasi hinnangute juurde.

Ustav timukas

Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil

Autor: Joel F.Harrington

Toimetanud: Ivika Arumäe

Ajaloolase Joel F. Harringtoni „Ustav timukas. Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil“ jutustab lugejale erakordse loo renessansiaegsest Nürnbergi timukast Frantz Schmidtist tema enda kirja pandud päeviku kaudu. Autor on selle haruldase ajalooallika põhjal kirjutanud põneva ja kaasahaarava raamatu, mis juhatab meid teekonnale läbi timuka Frantz Schmidti elu ning annab lisaks värvika pildi varauusaegse ühiskonna igapäevaelust ja vaimsetest hoiakutest.
Nürnberg oli 16. sajandil üks Euroopa poliitiliselt ja majanduslikult võimsamaid paiku, sealsed pangad ja kaubandusettevõtted võistlesid Firenze Medicite ja Augsburgi Fuggeritega. Frantz Schmidti eluaeg langes enam-vähem täpselt kokku Nürnbergi rikkuse ja mõjuvõimu haripunktiga. Päevaraamatut pidas meister Frantz Schmidt tervelt 45 aasta jooksul, alates oma esimesest hukkamisest, mille ta pani toime 19-aastasena 1573. aastal (timuka-ametiks oli ta hakanud valmistuma juba 11–12aastaselt), kuni ametist lahkumiseni 1618. aastal. Selle aja jooksul tappis ta isiklikult 394 inimest ning piitsutas või andis muul viisil ihunuhtlust veel sadadele süüdimõistetutele. Kõik hukkamised ja muud karistused tähendas ta isiklikku päevikusse hoolikalt üles ning lisas neile ka selgitusi ja kommentaare. Peale selle tegutses meister Franz ravitseja ja meedikusena: timukad olid tol ajal ravijatena kõrgelt hinnatud, sest nad olid tuttavad inimkeha anatoomia ja eriti igat sorti haavadega, lisaks oli neil ligipääs äsjalahkunute kehale, millel arvati olevat terve rida raviomadusi.
Mõistagi ei kuulunud timukas sel ajal lugupeetud linnakodanike hulka. Tegemist oli kardetud ja põlatud ametiga, mille esindajaid ühiskonnas tõrjuti. Frantz Schmidt ei sattunud niisugusesse ametisse kaugeltki vabal tahtel, küll aga täitis ta oma kohustusi au ja väärikusega. Harrington näitab lugejale oma raamatu kangelast kui vaga, vooruslikku ja rangete põhimõtetega inimest, kelle saatuseks oli olla ühiskonnast välja tõugatud, kuid kes tundis kaasa ohvritele ja oli pühendunud ühiskondliku korra jalule seadmisele.
 

Sireen. Septimus Heapi 5. raamat

Autor: Angie Sage

Toimetanud: Elisabeth Israel

Wõlukunsti sarja viiendas raamatus satub Septimus lummavalt kaunile saarele, ühele sädelevas meres asuvast seitsmest saarest. Ta on seal merehädas koos oma raskelt vigastatud lohe Tulekeele, Jenna ja Mardikaga. Saarel toimub kummalisi asju: seal elab wõluväega tüdruk Syrah, kassikujuline majakas jääb tulest ilma ja mingi üleloomulik nähtus laulab Septimusele – kas ta suudab tungiva kutse eest pakku pääseda?
Hädas on ka Lucy ja hunt-poiss, kes on sattunud kurja kuulsusega meremeeste küüsi, ning Jenna isa Milo Banda, kes varjab oma laeva trümmis salapärast aaret.
Karismaatiline jutuvestja Angie Sage pakub Septimus Heapi wõluteekonna jätkuks hirmnaljakaid seiklusi, kütkestavaid loitse ja nõidusi ning sügavamat sissevaadet noore kangelase hingeellu.