Raoul Annion ja Merlyn Kotljar
Ralf õpetab joonistama
16-leheküljeline pehmes köites raamat
Mr Bee 2014

Meie kõrval võib olla peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel. Antud raamat annab hea võimaluse end proovile panna. Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada vastavalt võimetele, siis pikapeale kaotavad nad motivatsiooni ja huvi.

Üheks kõige põnevamaks ja kättesaadavamaks loovaks mänguks on joonistamine. Reaalsete kui ka lõbusate objektide joonistamise abil saavad selgeks asjade ülesehitus, proportsioonid ja perspektiiv, mida on vaja teada igasuguse kujutava tegevuse juures. Siin on võimalik joonistada vaba käega, ilma tehniliste abivahenditeta ja läbi isikliku tunnetuse. See on hea moodus arendada lapse ruumilis-visuaalset võimekust.

Loovus toob lapse ellu rõõmu ja teotahet. Enda tehtud asjadel on alati palju suurem väärtus.

Heljo Mänd
Päikesepiim Kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014
 
Heljo Männi luulekogu «Päikesepiim« on elutarga poetessi elegantne luulepõimik inimese eluteest ja õnnest, inimese elust ja hüvastijätust. Minimalistlik vorm ja mõjusad kujundid toovad esile täiesti uue tahu Heljo Männi loomingus.

Juba enne luulekogu trükkiminekut on siit kolm luuletust avaldatud ajakirjas «Looming«. «Päikesepiim« peaks huvi pakkuma kõigile väärt luulet hindavatele kirjandushuvilistele.

Kuulo Kutsar
Mõmmikupere ravib linavästrikupoissi
24-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014
 
Selles loos aitab abivalmis mõmmikupere haigeks jäänud väikest linavästrikupoissi terveks ravida. Raamatust nopib nii laps kui ka ema-isa karukaksikute Oti ja Pätsu teravmeelse uudishimu ning tähelepanelikkuse kaudu tervisetarkuse teri, mis on kasulikud igas peres, kus lapsed võivad haigeks jääda.
«Mõmmikupere ravib linavästrikupoissi» on heaks abimeheks ka lasteaiaõpetajale väikeste rüblikute terviseharjumuste kujundamisel.

Ülle Meistri toredate värvirõõmsate piltidega raamat sobib nii ettelugemiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks.

2. uuestikujundatud, trükk.

Rose Lagercrantz
Mu süda hõiskab ja naerab
123-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014 

«Mu süda hõiskab ja naerab» on järg esimesele Dora-raamatule «Minu õnnelik elu».

…Ühel päeval konutab Dora klassis ja põrnitseb tühja tooli enda kõrval. Tooli, millel istus Ella Frida, enne kui ta Norrköpingisse kolis. Pärast seda ei tohi seal mitte keegi istuda, sest kuhu Ella Frida muidu istuks, kui ta tagasi tuleb? «Ella Frida ei tule tagasi,» räägib õpetaja.

Silver Einberg
Meie elu
Lydia Koidula
100-leheküljeline pehmes köites 1. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

170 aasta eest oli kõik hoopis teisiti kui praegu. Telefon oli veel välja mõtlemata ja inimesed kirjutasid üksteisele ilusa käekirjaga pikki kirju. Lastele pandi Saksa nimesid ja üldse püüti sakslaste moodi välja näha.
Siis sündis aga väikeses Vändra alevikus üks terane tüdruk, kes sai nimeks Lydia. Tema kodu oli läbinisti saksa keelne, aga Lydia tahtis äkki hoopis eestlane olla. Kuulsaks luuletajaks kavatses ta samuti hakata. Temast saigi kuulus luuletaja. Koidulaulikuks ja Emajõe ööbikuks hakkas Eestimaa rahvas teda kutsuma. Lydia oli ka meie rahva eestlasteks sirgumise vahetu pealtnägija. Õpetatud inimesed ütlevad, et ta aitas sellele kohe kõvasti kaasa. See raamat kõnelebki sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.

Lauri Vahtre
Meie elu
Carl Robert Jakobson
99-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 2. raamat sarjast Meie elu
Meie Elu 2014  

Üks sõnakuulmatu lehm läks kord Torma mõisniku põllule maiustama. Sellest tõusis suur riid mõisniku ja noorukese õpetaja Carl Robert Jakobsoni vahel, kellele lehma kuulus. Leppimist ei tulnud ja õpetaja pidi Tormast ära minema.

Ta jõudis Venemaale ja sealt jälle tagasi Eestisse. Siin pidas ta mõisnike vastu ägedaid kõnesid, asutas ajalehe ja alustas uhke talu rajamist. Tema elu ei olnud pikk, kuid ometi jõudis ta teha väga palju. See raamat kõnelebki, sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja eluaasta vahele.

Tiina-Mall Kreem
Mamma Liine mälupildid
36-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Kunstimuuseum 2014

Lasteraamat kaasneb näitusega «Eveline von Maydell. Mustvalge maailm» Kadrioru kunstimuuseumis (29.03.–07.09.2014). Selle väikese raamatu pildid on Eveline von Maydelli käärilõiked ehk siluetid ehk varipildid. Jutukese on piltide juurde kirjutanud Tiina-Mall Kreem, kes ise ütleb loo kohta nii: «See on ainult üks paljudest lugudest, mis Eveline imelisi käärilõikeid vaadates pähe tulevad. Igaüks, iga laps, võiks neist piltidest jutustada oma loo.»

Eveline von Maydell (1890–1962) oli sakslanna. Lapsena käis ta perekonnaga Eestis suvitamas, hiljem abiellus Eestis sündinud saksa aadlimehe Gustav von Maydelliga. Esialgu elasid noored Saksamaal, kuid pärast I maailmasõda läksid Ameerikasse paremat elu otsima. Seal sai Venemaal kunsti õppinud ja juba Saksamaal end käärilõigetele pühendanud Eveline ka kunstnikuna tuntuks.

Pärast abikaasa surma otsustas Eveline Eestisse tulla, et rajada siia kodu. Varsti algas aga II maailmasõda ning Eveline oli sunnitud uuesti põgenema. Oma viimased aastakümned elas ta Portugalis. Sõjakeerises jäid Eestisse maha Eveline von Maydelli kohvrid ülipeente käärilõigetega. Need tillukesed, enamasti mustvalged kunstitööd on hoiul Eesti Rahvusarhiivis (fond ERA.1298). Neil näeb inimesi ja loomi kõikvõimalikes tegevustes, toas ja õues. Kunstniku lemmikmodellideks olid lapsed, keda tal endal ei olnud.