Ave Alavainu
Koondatud
352-leheküljeline kõvas köites raamat
Kentaur 2014 

«Koondatud» on Ave Alavainu elutöökogumik, kus on luuletused tema varem ilmunud kogudest «Väga väike värsiraamat», «Mul on vaid sõnad», «Veel üks võimalus», «Hiiumaal», «Siidikivi», «Sutsakad» ja «Joonlaualaulud».

Lisaks on kogus tsükkel «Laule teie soovil», kus on varem ilmumata või perioodikas ja autoriplaadil ilmunud luuletused. Mahukas järelsõna lisab seni kirjutamata peatüki meie kirjandusajalukku. 

Katrina Kalda
Jumalate aritmeetika
175-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2013 

Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu.

Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit. 

Elise Puls
Imelised naerupommid
96-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2014 

Raamatust leiad paraja pikkuse ja õpetliku sisuga fantaasiarikkad lood, mis teevad tuju heaks ning panevad kaasa mõtlema. Tegelased sattuvad nii pahandustesse kui ka lõbusatesse seiklustesse.
Muuhulgas kohtume raamatus kuulsust ihkava porgandi, marslase ja laululembese lehmaga. Sobib hästi unejutuks!
Elise Puls on sündinud 1991 Pärnus, «Imelised naerupommid» on tema esimene raamat.

Ruta Sepetys
Hallaaegade algus  
296-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014 

1941. aastal valmistub viieteistkümneaastane Lina kunstikooliks, esimesteks kohtamisteks ja kõigeks, mida suvel on pakkuda. Ent ühel ööl tungib Nõukogude salapolitsei nende koju ning küüditab Lina koos ema ja noorema vennaga. Nad saadetakse Siberisse. Lina isa eraldatakse perekonnast ja mõistetakse vangilaagris surma. Kõik on kadunud.

Lina võitleb kartmatult elu eest, tõotades endale, et kui ta jääb ellu, mälestab ta oma lähedasi ja tuhandeid endasuguseid, jäädvustades nende läbielatu joonistustes ja kirjutustes. Ta riskib kõigega, pannes oma sõnumid kunsti keelde, lootes, et need jõuavad vangilaagrisse ja annavad isale teada, et nad on elus.

Teekond on pikk ja vaevarikas. Vaid uskumatu jõud, armastus ja lootus aitavad Linal ja tema omastel ühe päeva teise järel üle elada. Ent kas ainult armastusest aitab ellujäämiseks? «Hallaaegade algus» on lummav teos, mis võtab hinge kinni, paelub südame ja toob ilmsiks inimvaimu imelise loomuse.

Michiganis sündinud ja kasvanud Ruta Sepetys on Leedu pagulase tütar. Ta elab koos perekonnaga Tennessees. «Hallaaegade algus» on tema esimene romaan. 

Euroopa ajalugu

Autor: Norman Davies

 

Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi.
Silmapaistev osa raamatust on pühendatud ka Ida-Euroopa ajaloole, mis on liidetud ka selliste teemade käsitlusse nagu barbarite sissetungid, renessanss või Prantsuse revolutsioon, mida liiga sageli esitatakse vaid Läänt puudutavatena. Tähelepanu pole pööratud mitte ainult rahvusriikidele, vaid ka omariikluseta rahvastele. Pole unustatud ka mitmesuguseid vähemuskogukondi alates ketseritest ja pidalitõbistest kuni juutide, mustlaste ja muslimiteni.
Viimastes peatükkides käsitletakse kaht maailmasõda „ühe draama kahe järjestikuse vaatusena” ning enim keskendutakse Saksamaa ja Venemaa vahelistele maismaa­lahingutele. Viimane peatükk sõjajärgsest Euroopast viib narratiivi välja 1989.‒1991. aastani ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.  

Enne külma

Autor: Henning Mankell

 

21. augusti õhtul 2001. aastal saab Ystadi politsei kummalise telefonikõne. Keegi väidab, et on näinud Marebo järve kohal põlevaid luiki. Kurt Wallander sõidab järve äärde, et uurida, mis seal on juhtunud. Wallanderiga on kaasas tema tütar Linda, kes mõne nädala pärast asub tööle Ystadi politseisse. Nad ei leia järve äärest midagi. Aga juba kõigest mõne päeva pärast helistab endast väljas talumees ja teatab, et keegi on ühe tema mullikatest surnuks põletanud. Kõik vihjab sellele, et jõhkrad teod on mõne loomapiinajast sadisti kätetöö. Mõni päev hiljem kaob jäljetult kultuurigeograaf, kes kaardistas Skåne vanu radasid. Jäljed viivad Guyana džunglisse ja kristlastest viimse kohtupäeva kummardajate juurde. Ja Linda karjäär politseinikuna satub ohtu veel enne, kui see on õieti alanudki.  

Juhan Maiste
101 Eesti mõisa
216-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2014 

101 Eesti mõisa on, nagu kõik selle sarja raamatud, eelkõige oma autori nägu ning Juhan Maiste on raamatusse valinud 101 enda jaoks kõige olulisemat ja omaparasemat Eesti mõisa. Tegemist on poeetilise ja fantaasiaküllase nägemusega Eesti mõisatest, seal elanud inimestest ja toimunud sündmustest, kus rõhk on pandud ennekõike olustikule, emotsioonile ja meeleolule. Maiste viib lugeja põnevale rännakule läbi Eesti aja- ja kultuuriloo ning pühendab meid iga raamatusse valitud mõisa saladustesse. Teiste seas leiavad käsitlemist näiteks Kärstna, Koltsu, Kolga, Jäneda, Hõreda, Heimtali, Aruküla ja Alatskivi mõisad. Teksti toetavad fotod mitte ainult mõisahoonetest, vaid ka kõnekatest detailidest.

Juhan Maiste (snd 1952) on kunstiajaloolane, esseist ja luuleraamatu autor. Ta on avaldanud raamatuid mõisaarhitektuuri, Tallinna vanalinna, Tartu ülikooli arhitektuuriansambli ja Estonia teatrimaja kohta. Oma vaated kultuurile on ta võtnud kokku teoses «Eesti kunsti lugu» (Varrak, 2007) ja ligemale paarisajas teadusartiklis, milles autori huvidering ulatub renessansiajastu maalikunstist nüüdisaegse maastiku- ja muinsuskaitse filosoofiani. Ta on Tartu ülikooli kunstiajaloo professor, õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis, Soomes Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis, Roomas La Sapienza ülikoolis, samuti Greifswaldis, Kielis, Riias ja mujal.

Mõisad on minu noorusarmastus. Ja töö, millega alustasin juba ülikooli lõpupäevil. 1986. aastal järgnes kandidaadiväitekirja kaitsmine Moskva Kunstide Uurimise Keskinstituudis. Aasta hiljem sai valmis mõisateemaline käsikiri, mis küll enne lugeja ette ilmumist seisis pöördeliste ajaloosündmuste tõttu kirjastuses kümme aastat. Kellel siis oli Balti ketis aega mõelda mõisatele, kui põlesid mitte härrastemajade katused, vaid vaat et oma kodu. Seejärel tuli pikem paus, kui tegelesin mitmete teiste teemadega – hansamajadest renessansi ja muinsuskaitseni. Olin palju kodust ära: õppisin ja õpetasin Roomas, Stockholmis, Helsingis, Londonis. Kui kellaosuti lõi ette viiskümmend, täitus lapsepõlveunistus. Jalutada koos Oxfordi professoritega üle Püha Johannese kolledži muru. Elukoha sain Hõbetorni ja oma võtme parki. Ehkki vaatenurgad olid selleks ajaks nii mitmeski punktis muutunud, vaimustusin taas korra öövalgusest ja metstuvi lennust üle tumeda tiigi. Kui mulle pakuti võimalust kirjutada 101 Eestimaa mõisast, siis kahtlesin pikalt – kas ikka maksab astuda juba jahtunud jälgedesse. Aga nagu teame, pika tiiru järel jõuab eksinu tagasi koduväravasse. Tunnistan ausalt – kord juba teele asununa kirjutaksin mõisatest veel järgmised 101 lugu, mis ei oleks mingil juhul vähem ilusad. Aga seekord tuli välja selline valik.
Juhan Maiste

Kujundanud Mari Kaljuste

Vaata ka lisaks raamatututvustust Juhan Maiste "101 Eesti mõisa".