Janne ja Joosep

Helen Käit

"Õde–venda Janne ja Joosep lähevad vastumeelselt suvisele koolivaheajale maale vanaema juurde, kus kunagi midagi põnevat ei juhtu. Kogemata metsa alt leitud, loetamatute tähtedega raamat käivitab aga seiklustejada, kust ei puudu võlumise õppetunnid, oraakel, müstilised olendid ning pealtnäha võimatu väljakutse: päästa kuningriik aastasadu valitsenud kurja lohe käest. Kuidas 11-aastane ja 13–aastane oma uute sõprade toel selle ülesandega hakkama saavad?
""Janne ja Joosep. Lohe needus"" on Helen Käiti debüüt lastekirjanduses ning ilmub kahes osas. "

Elu pärast surma

Airika Harrik

„Elu pärast surma” on eduka noore kirjaniku Airika Harriku (sündinud 1995) triloogia viimane osa. Esimeses osas „Iseenda laps” oli jutustajaks ulmeliste sündmuste keskmesse sattunud Tallinna koolitüdruk Annika. Teises osas kirjeldati sündmusi tema Valvurist sõbranna Akiira pilgu läbi. Ka kolmas osa pole erand.
Seekord viib autor lugeja uute ja vanade müstiliste tegelaste, fantastiliste seikluste ja ajas rändamise abil nii Maale, Taevasse, Põrgusse kui ka Kuule. Ära käiakse ka Lõuna-Ameerikas ja Vana-Egiptuses – paikades, mida autor isegi meelsasti võimalusel külastaks. Igav sellel peadpööritaval retkel kindlasti ei hakka."

Elada mitmuses

Autor: Birgit Püve

Kaksikute fenomen on inimesi alati võlunud. See puudutab igaühes meist soovi tunda end ära kelleski teises. Aga ühtlasi tõstatab mitmike teema tänapäeva individualismi ülistavas maailmas küsimuse iga üksiku inimese unikaalsusest. Igaüks meist soovib olla eriline. Ilma et tuleksime selle peale, et on kaksikuid, kes eelistavad teadlikult olla sarnased. Selleks, et eristuda meist kõigist.
Esimest korda Eestis jäädvustab fotograaf Birgit Püve raamatus „Elada mitmuses“ tuntud ja tundmatuid identseid kaksikuid ja kolmikuid.

Aafrika kivine südamik

Indrek Jääts

Etnoloog Indrek Jääts on esimene eestlane, kes kirjutanud reisiraamatu Etioopia kohta. Etioopia on küll kauge maa, aga eestlaste teadvuses on ta siiski ammugi oma koha leidnud. Tallinna komandandiks oli 18. sajandil Peeter Suure moorlane, Etioopiast Venemaale toodud Abram Hannibal. 20. sajandi esimesel poolel püüdsid mõned ettevõtlikud eestlased Addis Abebas äri ajada ja Tartu tudengid laulsid 1930. aastail haledat armastuslaulu, mille lõpuridades lubasid nad Abessiinia sõtta minna ja seal oma murtud südamele kurva otsa leida.
Nüüd saab Etioopia kristliku ajaloo, värvikate pärismaalaste, Niiluse lätete ja kivise looduse kohta lugeda detailirohkest otseallikast.

  Andra Teede
Ühe jalaga põhjas
60-leheküljeline pehmes köites raamat
Kite 2013  

Ühe jalaga põhjas» on Andra Teede viies luulekogu. Põhjamaisest kargusest kantud kogus küsib poeet oma rännakutes lugematutesse linnadesse Skandinaaviast Siberini, et mis tunne on minna nii kaugele, et kipud iseend kaotama. «Sa oled mingi inimeselaadne asi», kirjutab Teede. «Sa oled see, kes ootab. Kes vaikib. Kes otsib.» Nagu me kõik vahel otsime ja ootame toda tunnet, et nüüd on aeg paigale jääda. Et nüüd on tõesti õige hetk ja suur armastus. Õiges põhjamaises linnas.

Kalle Muuli
Vabariigi sünnimärgid
Varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987-2007
264-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tulimuld 2013
 
See raamat on mõtteline järg raamatule «Isamaa tagatuba» ning Kalle Muuli menukale jutusarjale Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Veerand sajandit ajakirjanikuna töötanud autor on siia koondanud lood kolme suure poliitilise jõu sünnist. Need on Rahvarinne, Reformierakond ja Res Publica. Tulemuseks on paeluv tagasivaade Eesti poliitika varjatud murdehetkedele, millest sõltus sageli kogu riigi ja rahva saatus.

Kujundanud Jan Garshnek
 

Tulipunane Friederike 80-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2013
 
Friederike elab Annatädi juures. Tal on kass Kõuts ja punased juuksed. Tulipunased, ütlevad lapsed ja naeravad Friederike üle. Nad hüüavad: «Tulipunane Friederike sealt tuleb! Peas tal tuli, tuli põleb!» See muudab Friederike kurvaks. Kuna aga tema juuksed ei ole mitte tavalised punased juuksed, saavad peagi alguse ebatavalised lood…

Eesti keeles on varem ilmunud viis austria lastekirjaniku, Hans Christian Anderseni preemia ja Astrid Lindgreni mälestuspreemia laureaadi Christine Nöstlingeri raamatut. «Tulipunane Friederike» on aga kirjaniku kõige esimene kaante vahele jõudnud lastejutt, mis ilmus Austrias juba 1970. aastal.