Mareli Rannap
Vilditud villaehted 72-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
Koolibri 2013
«Vilditud villaehted» pakub rohkelt ideid, kuidas viltida omanäolisi komplekte, kus kaunist käekotti täiendab pilkuköitev kaelaehe, pross või käevõru. Kuidas püüda villaloorist kinni vikerkaar? Kuidas kolmnurk keeriseks keerata? Kuidas viltida moone ja liiliaid? Mis nipiga luua merepõhi või milline võiks välja näha valge unistus? Raamatust ei puudu ka üldisemad näpunäited viltimiseks vajalike töövahendite ja -materjalide ning võimalike viltimistehnikate kohta.

Kõhklejat julgustagu asja järele proovima Mareli Rannapi sõnad: «Vildiese võib tulla välja küll mõneti teistsugune kui kujutleti, kuid päris nässu ei saa see minna. Liiga väikese eseme võib venitada suuremaks, liiga suure vanutada väiksemaks, ja alati on asja parandamiseks võimalik villa lisada, eriti nõeltehnika puhul.» «Vilditud villaehted» on mõeldud kõigile viltimishuvilistele.

Toivo Tootsen
Vana Hõbe
Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maagiline Ruum 2013
 Kes oli see mees, keda kutsuti omal ajal elavaks entsüklopeediaks – kellel olid silmapaistvad teadmised, aga ka muusikuvõimed, suurepärane keelevaist ja särav jutustamisoskus? Mees, kelle artistlikku natuuri võinuks kadestada ka näitlejad? Kelle seltskonda nauditi ja keda ümbritses alatasa austajateparv? Kui ta oleks saanud valida, kus ja millal elada, eelistanuks ta olla Ateena kodanik ja Sokratese õpilane, kellel on majapidamise tarvis ka paar orja. Omal ajal ülimalt tuntud ja mõneti vastuolulise Hardi Tiiduse sünnist möödub 2013. aasta sügisel 95 aastat. Hardit ennast pole enam meie seas. Kuid nii nagu ütles kord suur roomlane, ajaloolane Titus Livius – parem hilja, kui mitte kunagi –, nii on Toivo Tootseni abiga saanud kaante vahele Hardi Tiiduse lugu.

Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abiga. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.

Ann Budd
Sokikudumise meistriklass
Uuenduslikud tehnikad ja mustrid tippdisaineritelt
183-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2013
Sokikudumise meistriklassis olete koos oma ala parimatega. Autor on kokku pannud viieteistkümne tippdisaineri kudumisvõtted ja tehnikad, et luua üks täielik sokikudumise käsiraamat. Siit õpite sokikudumise põhialuseid nii säärest kui varbast alustatud sokkide puhul, mida täiendavad 17 täiesti uut suurepärast tööjuhist. Raamatust leiate, kuidas kauneid tehnikaid nagu palmikud, keerdsilmused, pits, värvilised kirjad, põikilapiline kudumine, varjukudumine ja intarsia kududa ringselt. Samuti õpite nupukaid viise, kuidas sokki alustada ja lõpetada, kanda ning varvast vormida ja taldu kududa.

Värvikirevad, intrigeerivad, lõbusad ja võluvad – nendes tippdisainerite sokkides on kõike. Sokikudumise meistriklass annab teile kõik vahendid ja nõuanded, kuidas kududa sokke nagu kogenud kuduja.

Monika Peetz
Seitse päeva söömata 248-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Varraku ajaviiteromaan
Varrak 2013 
Teisipäevanaised lähevad paastuma: viis erinevat sõbrannat, üks ühine eesmärk: võtta aeg maha, vabaneda jääkainetest, langetada kaalu – selline on aja nõue. Oma iga-aastasel väljasõidul asuvad teisipäevanaised üksildases Achenkirchi linnuse­hotellis ravipaastumisele. Seitse päeva eraldatust. Ilma telefonita, ilma internetita, ilma meesteta, ilma perekondlike askeldamiste ja tööalaste kohustusteta. Paraku ka seitse päeva ilma söögita. Vähemasti teoreetiliselt. Piinav hundiisu, jäigad reeglid ja järele jõudvad probleemid tekitavad üha salatsemist ja ohustavad igat edusammu ravikuuris. Kõige raskem katsumus ootab aga Evat. Paksude linnusemüüride taga asub ta oma tundmatu isa otsingutele. Ta avastab, et mõni perekonnasaladus tuleks parem rahule jätta… Monika Peetz (s 1963) on õppinud Müncheni ülikoolis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Töötanud reklaami- ja kirjastusalal, 1990–1998 Baieri ringhäälingu telefilmi toimetuses dramaturgi ja toimetajana. Tema debüütromaan «Teisipäevanaised» oli 2011. aastal üks enimmüüdud teoseid Saksamaal, seda tõlgiti rohkem kui 13 keelde ja see jõudis bestsellerite hulka nii Itaalias kui Norras. Menu saatis ka romaani põhjal vändatud filmi.

Enn Nõu
Ma armastasin rootslast, ehk, Solleftea suvi
249-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstiteaduse üliõpilane teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleteå linnas, kui teda tabab pime armastus nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab värvikalt ja üksikasjalikult 22-aastase eesti noormehe ja 19-aastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas. Armastus ei küsi luba ja mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse eesti keel ja rahva ning riigi saatuslik tulevik, seda romaan peegeldabki. Imelik telefonikõne 57 aastat hiljem avab võimatuid uksi.

Autor järgib omal viisil Anton Hansen Tammsaare ja Maimu Bergi paika seatud eesti traditsiooni. Romaani kohta võikski öelda, et see on kolme autori palgeline pimeda armastuse triloogia.

Lea Jaanimaa
Kuidas, palun?
295-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
2013
Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.

Einar Ellermaa ja Inge Pitsner
Kaika Laine inimesed
Naisest, kes suutis lugeda eluraamatuid
225-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pilgrim 2013
«Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.« Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus «Kaika Laine inimesed». Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. «Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,« ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga.

Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. «Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,» ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.