Katused, välisvooder ja viimistlus

Korralik katus, välisvooder ja viimistlus moodustavad hoone väliskesta, mis tagavad majale pika eluea ja aitavad kokku hoida küttekulusid. Ükskõik, kas teil on vaja asendada vananenud katusekate või olete otsustanud uuendada luitunud voodrit, on nähtud vaevast kasu nii funktsionaalselt kui ka esteetiliselt. See raamat on kirjutatud usus, et katusekatte vahetuse, kiudtsementplaadist voodri paigaldamise või räästakasti remondiga saab kogenum iseehitaja ka ise hakkama.Sammsammuliste juhtnööridega käsiraamatust leiate vastused küsimustele, kuidas paigaldada kõige tavalisemat tüüpi katuseid, sealhulgas ruberoidsindlitest, kummikilest, kivist ja plekist katuseid, kuidas remontida katuseid ja välisseinu ning paigaldada sajuveesüsteeme, räästakaste, katteplekke ja luuke.

Jüri soolaleivapidu

Aino Pervik

Täide läheb Jüri kõige suurem soov. Jüri saab oma toa. Jüri isa ja ema ostavad nimelt oma perele uue kodu. Uus kodu on kena maja mereäärsel tänaval. Jüri otsustab teha oma sõpradele soolaleivapeo. Soolaleivapeol aga juhtub nii mõndagi. Sarjas „Tirilinna lood” on ilmunud: „Aiapidu roosiaias”, „Tirilinnas algab kool”, „Kui sa näed korstnapühkijat”, "Krokodill", „Piknik Ristineemel”.

Jaanipäev

Maret Tamjärv, Vivian Siirman, Eesti Vabaõhumuuseum

Jaanipäev on läbi aegade olnud helge ja rõõmus suve alguse suurpüha, mis on segatud looduse salapärase vägevuse, tule maagia, tunnete ja romantikaga.
Olgugi et jaanipäev on läbi aja koos meiega mitmeid „uuendusi“ läbi teinud, on ta põhiolemus samaks jäänud.
Nii nagu muiste, süttivad nüüdki suviselt õitsval Eestimaal jaaniööl tuhanded tuled...
Eesti Vabaõhumuuseumil on koostöös kirjastusega Grenader valminud raamat "Jaanipäev".
Taskupärases suuruses raamatust leiab iga huviline rikkalikult piltidega illustreeritud lugemist jaanipäeva uskumuste ja kombestiku kohta, ent samuti ka praktilisemaid juhatusi toiduretseptide, mänguõpetuste ja laulutekstide näol.

ELMAR ILP. Veri mu kätel

Martin S. Kull

Nagu iga teinegi rahvas, saame päriselt tunnetada oma minevikku ainult ilma selle tumedaid ja traagilisi tahke eitamata. (Rein Raud)

Aastatel 1945-1950 terroriseeris Saaremaad ELMAR ILP, keda paljud peavad tänaseni Saaremaa metsavendade juhiks ja suureks vabadusvõitlejaks. Raamatu autori hinnangul annavad aga Ilbi lugematud õõvastavad roimad hoopis ülima selgusega tunnistust, et tegelikult ta oli kõige kohutavam bandiit, sadist ja sarimõrvar, kes Eestimaa pinnal iial kõndinud. See teos pühib jäädavalt minema Elmar Ilbi nime ümber aastakümneid hõljuva rahvusromantilise aupaiste.

Keskendudes küll valdavalt Elmar Ilbiga seonduvale, annab arhiiviandmetel ja paljudel muudel allikatel põhinev raamat haarava pildi metsavendlusest Saaremaal sõjajärgsetel aastatel ka laiemalt. Autor toob lugejate ette hulga dramaatilisi lugusid teistestki metsavendadest, kuid käsitleb ka paljude julgeoleku heaks töötanud äraandjate saatusi.
Nimede register (300 nime) ja julgeoleku agentide register (70 nime).

Azazel

Boriss Akunin

Moskva 1876. Noor mees astub pargipingil istuva kauni daami juurde ning palub teatraalselt luba teda suudelda. Naine keeldub ning noormees laseb ennast maha. Staažikas uurija peab juhtumit labaseks enesetapuks. Tema noor abiline Erast Fandorin näeb aga teos midagi enamat ning avastab uurimise käigus poliitilise vandenõu. “Azazel” on esimene raamat, kus lugejate ette astub tõeline riiginõunik Erast Fandorin, segu klassikalisest inglise džentelmenist ja vene intellektuaalist. Boriss Akunin on Grigori Tšhartišvili (s. 1956) kirjanikunimi. Jaapani filoloogi haridusega kirjanik (“akunin” tähendab jaapani keeles “närukaela”) elab alates 1958. aastast Moskvas. Tema raamatud pole lihtsalt detektiivromaanid, vaid ka suurepärased kirjeldused kadunud Venemaast. Käesoleva raamatu originaal ilmus 1998. aastal ja praeguseks on Erast Fandorini sarjas ilmunud juba kaksteist raamatut, mis kõik on tõlgitud ka eesti keelde. Venemaal ilmuvad need miljonilistes tiraažides ning tegu on ühe kõige tõlgituma vene kirjanikuga kogu maailmas.

(Soome)maalt ja hobusega

Marjo Näkki

“Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.” Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki. Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.

Viimne reliikvia

Pilk legendi taha

Paavo Kangur

Miks ja kuidas tegid režissöör Grigori Kromanov, tema abi Kalju Komissarov, “Tallinnfilmi” toimetaja Lennart Meri, stsenarist Arvo Valton ja luuletaja Paul-Eerik Rummo aastatel 1966-1969 just sellise „Viimse reliikvia“, nagu see välja kukkus – filmi, mis tugevalt mõjutas kasvavat põlvkonda ning mille laulud ja dialoogid said üldtuntuks?
Autor Paavo Kangur liigub “Viimse reliikvia” radadel ja vaatab legendi taha, tuginedes nii avaldatud kui avaldamata arhiividokumentidele ja intervjuudele. Rohkete fotodega illustreeritud raamat jutustab Eesti kõigi aegade edukaima mängufilmi autorite ja näitlejate püüdlustest, kaadritagustest lahingutest, võitudest ja solvumistest, intriigidest ja romantikast võtteplatsil.