21.6.11


Uduhaldjas Härmel

Anneli Lember


Anneli Lemberi “Uduhaldjas Härmel” on kolmeosaline muinaslugu nooremas koolieas lastele. Loo peategelane on haldjas, aga lugu ise ei õhuta tagant sedasorti ilulevat haldjatemaatikat, mis keskendub tiibadele-võlukeppidele-sädelevatele riietele. Haldjarahvas on vägagi oma ja kodune, eesti folkloorist lähtuv. Haldjatel ja teistel metsa salaasukatel on hoidev, kaitsev ja abistav roll. Autor müksib väärtushoiakuid paika. Lool on sisu ja sõnum, eesmärk ei ole last pelgalt lõbustada või oma fantaasiaid arendada.
Olulisel kohal on jutus loodus. Lember oskab märgata looduses toimuvat ja seda lihtsate sõnadega mõjusal moel edasi anda. Keeleliselt on autori tekst kaunis. Ilusad meeleolupildid vahelduvad pinget tekitavate sündmustega.

Tea, mida sööd

Felix Kala

Toidu lisaainete välimääraja
uus, täiendatud ja parandatud trükk.
Tegemist on nn e-ainete täieliku nimekirjaga, kus leidub iga aine lühikirjeldus ja riskiaste, samuti vastupidine indeks - ainenimede register, mille järgi saab leida e-numbri ja vastava kirjelduse. Neutraalne, asjalik teatmeteos, mille mugav taskuformaat lubab seda kaasas kanda, et vajadusel otse poes toidukaupade sobivuse üle otsustada. Esimene trükk ilmus 2006. aastal


Tapva hämaruse päevaraamat. Esimene osa

Martin S. Kull

1940-1950. Üle maa oli laotunud Tappev Hämarus. Sõda, metsavennad, repressioonid, küüditamine...
Käesolevas Päevaraamatus, mis edaspidi veel mitmeid järgesid saab, hakkavad ilmuma dokumentaalsed materjalid ja mälestused, mis kirja pandud inimeste poolt, kes aastatetagustes sündmustes isiklikult osalenud – ühel, teisel või kogunisti kolmandal poolel. Ühtviisi räägivad kunagistest sündmustest nii endised hävituspataljonlased kui metsavennad, nii veendunud punased kui eestimeelsed isamaalased, nii süütud kui süüdlased.
Olles kirja pandud vähemasti kolme erineva riigikorra aegu, kannavad siintoodud kirjatööd mõistagi oma ajastu pitserit ja vastavalt sellele sisaldavad ka vahest liigagi räiget ideoloogilist retoorikat ning šokeerivaid kirjeldusi hukkamistelt. Ent käesoleva kogumiku koostaja ei ole hakanud neid mingil moel siluma, veel vähem ilustama. Sest ainult nii kujutavad need autentsed sissevaated möödanikku endast väärtuslikke ajaloolisi dokumente, mille läbi saab lõppkokkuvõttes jäädvustatud ehe, poliitilistest tõmbetuultest mõjutamata ajalugu.


Taadi Tare

Laululugu kuulates meeldib lastele vajutada nuppe ja kuulata kõikide taadi tares elavate loomade hääli. Raamat mängib ka selle toreda laulu viisi!


Sügiscapriccio

Ira Lember

Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast... kuid mis on olnud elus kõige olulisem? Mõnes mõttes on tegemist järjega 2001. a. ilmunud romaanile Kevadromanss.


Surnumanaja

Michael Scott

Kaks,
kes on üks
ja üks,
kes on kõik...


San Francisco
Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem. Kumbki neist ei ole õppinud ära kõiki vajalikke maagia vorme, et kaitsta end Mustade Ülikute eest, nad on kaotanud Scatty ning doktor John Dee jälitab neid endiselt. Ent kõige hirmutavam on see, et nüüd peavad nad otsustama, kas Nicholas Flameli saab usaldada? Kas on üldse kedagi, keda usaldada?

Alcatraz
Doktor John Dee alahindas Perenelle Flameli väge. Alcatraz ei suutnud teda kinni hoida, Nereusest ei olnud talle vastast ning ta suutis leida endale liitlase ka pealtnäha võimatus olukorras. Kuid tema polnud ainuke, keda saarel vangis hoiti. Vanglatrellide ja kaitsvate sigilite taga ootab kari koletisi - sõjavägi, mida Dee plaanib kasutada viimases lahingus. Ja nüüd on saabunud Alcatrazile Machiavelli, et need koletised San Franciscosse lahti päästa. Perenelle võib küll olla võimas nõid, kuid iga päevaga jääb ta üha nõrgemaks ja kuigi tema kõrval on Nicholas, võib sellise mastaabiga lahing tema jaoks hävitav olla. Nicholas ja Perenelle peavad linna kaitsma, kuid tõenäoliselt osutub see pingutus neile mõlemale surmavaks.

London
Dee, kes oma Üliku suureks pettumuseks, ei suutnud saada tagasi Koodeksi kaht viimast lehekülge, on kuulutatud lindpriiks ja saanud uueks sihtmärgiks kõigile neile olenditele, kes varem jahtisid Flameli. Kuid Dee’l on plaan. Koodeksi ja Alcatrazil ootavate olenditega suudaks ta võtta võimu maailma üle. Tal on vaja vaid arhontide abi. Ent selleks, et tema plaan õnnestuks, peab ta äratama surnust Kõikide Jumalate Ema. Ning õpetama välja surnumanaja. Ja legendikaksikutest saaksid suurepärased õpilased...


Sillamäe Passioon

Andrei Hvostov

Andrei Hvostovi lapsepõlv möödus salapärases kinnises Kirde-Eesti linnas Nõukogude Liidu aatomitööstuse tehase kõrval. Tema lood räägivad eestlastest, venelastest, külmast sõjast, seriaalikangelastest, välismaa asjadest, „päris-Eestist”, mis jäi väljapoole Sillamäed; juttu tuleb ka Sinimägede lahingutest, Vaivara koonduslaagrist ja muust sõjapärandist. Need lood avavad eesti lugejale uusi tahkusid, samas pakuvad mitmedki 60ndail sündinute põlvkonna mured-rõõmud laiemat äratundmist. Autorile omases kreissae-stiilis lõikavad mitmed teemad sisse ka tänapäeva Eestisse ja lahkavad eestluse olemust, jätkates tema raamatu „Mõtteline Eesti” probleemistikku.