Liiklusseadus. Seisuga 5.aprill 2011

Liiklusseadus Tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 5. aprill 2011 Märksõnaline sisujuht

Leonid Brežnev ja tema „kuldne ajajärk“

Boriss Sokolov

Kas Brežnevi isiksuses ja tegudes oli mõni saladus, mõistatus? Jah, küllap oli. Keegi pole veel vastanud küsimusele, kuidas püsis inimene, keda lähikondsed pidasid kõige täielikumaks keskpärasuse kehastuseks, 18 aastat maailma teise üliriigi tüüri juures, ilma et keegi kordagi oleks isegi üritanud seda tüüri tal käest kahmata. Kas Brežnev oli poliitilise võitluse geenius või nõudis aeg just sellist tuhmi ja tavalist isiksust? Et neile küsimustele vastust leida, on selles raamatus pööratud palju tähelepanu Brežnevi lähikondsetele, võitluskaaslastele, kes teda õhutasid ja toetasid, aga ka tema eraelule ja perekonnaelule, mis osutub vahest huvitavamaks ning isegi olulisemaks kui tema poliitilised kordaminekud. Rahvusvaheliselt tunnustatud Vene ajaloolane Boriss Sokolov on 65 raamatu, sh Žukovi, Beria, Molotovi, parun Ungerni jt elulooraamatu ning paljudes keeltes ilmunud ajaloo-, poliitika- ja majanduskirjutiste autor, kes kuus raamatut on tõlgitud ka eesti keelde. Tema Venemaa poliitika

Laste rõõm 1

Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1860-1980

Koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus: Ülle Väljataga, Anu Kehman

Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on meil sündinud suur kogumik „Laste rõõm“, kus esindatud eesti lastekirjanike ja kunstnike parimad teosed läbi aegade, kokku ca 40 kirjaniku ja 30 kunstniku looming. Teose I osas on eesti lastejutte ja luuletusi aastatest 1860–1980, iga tekst on illustreeritud just sellel tarbeks kunagi valminud joonistusega. II osa (1980–2011) valmib järgmise aasta kevadeks. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande kirjutab raamatu tutvustuseks: „Tegime raamatut suure hoole ja armastusega. Soov oli kokku panna ahvatlev lugemis- ja vaatamisraamat, mis hellitavalt puudutaks igaüht – nii neid, kel lapsepõlv seljataga, kui neid, kel see parajasti käsil. Lugeja ees on kena valik eesti lasteraamatu pikast ja kirevast loost, mis seob põlvkondi täna, homme ja ülehomme.“

Kõne käändub kõveraks

Lehte Hainsalu

Põnev jutustus „Kõne käändub kõveraks“ pajatab Eesti peres elavast vahetusõpilasest Ben Penist, kes saab sõbraks eakaaslase Koiduga. Tänu salapäraselt Tseeta saarelt saabunud poisile hakkab Koit tõsisemalt juurdlema maailma asjade üle ning märkab eneselegi ootamatult oma emakeele rikkusi ja omapära. „Kõne käändub kõveraks“ pakub rohkete kõnekäändude ning värvika keelemängulisusega avastamisrõõmu ja üllatusi.

Korstnapühkimisraamat

Petteri Virranta

Raamat on mõeldud korstnapühkijaks õppida soovijale, kuid sellest leiab kasulikku igaüks, kes soovib näpunäiteid küttekolde hooldamiseks ja puhastamiseks ning kütusest maksimaalse sooja kättesaamiseks. Üldjuhul arvatakse, et korstnapühkimistöö on imelihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes luua kätte võtab. Oskamatusest võib aga tekkida tuleoht, rikutakse garantiiga küttesüsteem või kaotatakse kindlustushüvitis.

Kaljud ja kameeleonid

Marek Kahro

Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui saatus paiskab Joeli kokku jõukast perest pärit tüdrukuga, vallandub armastusest, vihkamisest, unistustest ja valedest läbipõimunud ohtlik sündmustejada, mis viib meeleheitlike tegudeni. Marek Kahro (snd 1987) debüütromaan "Kaljud ja kameeleonid" pälvis Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.

Jumala poolt hüljatud

Jan Beltrán

Lissabon. Suletud müüride vahel tuksleb üks väeti ja väsinud süda ning ootab oma lõppu. Teelõik, mis lahutab kaduvikust, on kui painajalik unenägu. Vana mehe hingehaavu noolib taltsutamatu üksilduse leek, mida võib lämmatada vaid surm. Ta mõtleb möödunud elule, mida üha valjemini tiksuvad minutid hetk-hetkelt kustutavad, nagu kustuvad ka tuled tema mälestustemajakas. Või on tegu hoopis ähmase ettekujutusega möödunust, ühe hinge rännakuga ajas, mis on hoomamatu nagu merre visatud teokarbist järele jäänud lainetus ... Mitte keegi ei kuule ta tundekeeli purustavat hüüet. Massaud tajub, kuidas kõik – tema ise ja Lissabon – vaikselt laguneb. Ka aeg. Niisama vaikselt, nagu varisevad ta verejões seisvad meenutuste müürid.