6.4.11


Parima vanaema käsiraamat

Alison Maloney

„Parima vanaema käsiraamat” aitab meelde tuletada vanu ja õpetab uusigi lapsehoidmisnippe, on inspiratsiooniks parimate ühiste tegevuste väljamõtlemisel ja õpetab koostööd teise vanaemaga. Sellegipoolest võid olla kindel, et oma lastelaste jaoks oled just sina kõiges maailma parim!


Katastroof

Krystyna Kuhn

Katiel on ambitsioonikas eesmärk: alistada oru kohal kõrguv ohtlik kolme tuhande meetri kõrgune Ghosti mäetipp. 1970. aastatel kadusid mäetippu vallutada püüdnud üliõpilased jäljetult. Sellest saadik sosistatakse mäe kohta üha süngemaid legende. Uljas tudengikamp otsustab aga metsikule loodusele esitada väljakutse, mille tagajärjed on rängemad, kui keegi neist karta osanuks… Kes noortest jõuavad eluga kooliseinte vahele tagasi?

Nõid

Michael Scott

Mütoloogiliste ja folkloorsete teoste autor Michael Scott on üks Iirimaa edukamaid kirjanikke. Fantaasia-, ulme-, ja õuduskirjanduse ning folkloori vanameistrit nimetas Irish Times „nende saarte Fantaasiakuningaks”. “Nõid” on Surematu Nicholas Flameli saladuste seeria kolmas raamat. Nicholas Flameli ning Sophie ja Josh Newmani jälitav doktor John Dee on linna pahupidi pööranud. Pariisi tänavad on varemetes, Notre Dame hävinud, krahv Saint-Germaini kodu maatasa tehtud. Dee käes on Maag Abrahami raamat, kuid sellest puuduvad kaks viimast lehekülge, mida Mustad Ülikud vajavad Viimase Kutsungi läbiviimiseks. Ilma nendeta ei saa loitsu lausuda ning Dee teab väga hästi, et Mustad Ülikud ei puhka enne, kui on taas võimul ja inimrass hävitatud – või kas ikka teab?
Nicholas Flameli süda peaaegu murdus, nähes, kuidas armastatud Pariis tema silme all kokku variseb. Dee ja Machiavelli hävitasid linna, kuid ka Flamelil oli selles oma roll mängida. Sophie ja Josh Newman tõestavad üha selgemini, et nemad ongi legendikaksikud, ning Flamel peab neid ja Koodeksi lehekülgi Mustade Ülikute eest kaitsma.
Aga iga mööduva päevaga muutub Nicholas üha nõrgemaks. Perenelle on endiselt Alcatrazil vangis ja nüüd, kus Scatty on kadunud, pole nad enam kaitstud. Neil on vaid Clarent – Excaliburi kaksikmõõk. Ent Clarenti vägi on ennenägematu ning kurjus, mis relvas pesitseb, teeb võimatuks selle kasutamise ilma, et mõõga pimedus selle kandjasse ei imbuks. Kui Nicholas Dee’d võita tahab, peab ta leidma kellegi, kes Joshile ja Sophie’le kolmandat elemendimaagiat – veemaagiat – õpetaks. Ainus, kes seda teha suudaks on Gilgameš ja tema on täiesti hull.


Naabrid

Erik Tohvri

On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema.


Mõrtsuka näoga mees

Matti Rönka

Teie teenistuses on Viktor Kärppä. Olen usaldusväärne ja ausa näoga mees. Ma korraldan ja vahendan kõikvõimalikke tehinguid ja lube. Ma ei varasta, ei tegele narkootikumidega ega ole liiga vägivaldne. Ma ei tapa, ehkki mul on mõrtsuka nägu. Mul on hea tööandja, Rõškov, ja hetkel on mul käsil üks tulus ots kadunud naise otsimisel. Sarja esimeses osas saab Kärppä ülesande otsida Eesti päritolu naist. Pealtnäha kasulik teenistus lööb aga Kärppä tavaelu pea peale ning endalegi üllatuseks avastab mees end hoopis keset rahvusvahelist narkoäri. Täiendavat värvi toob Kärppä ellu tema uus tüdruksõber Marja - iseseisva mõtlemislaadiga targale naisele tundub mehe tegevus pehmelt öeldes kahtlane ning selline suhtumine ei soosi õnneliku partnerluse arenemist...Autori esikromaan, mille tegevus leiab aset paralleelselt Helsinkis, Tallinnas ja Venemaal, valiti Saksamaal 2007. aasta kolme parima rahvusvahelise kriminaalromaani hulka; aastal 2007 sai Rönkä põhjamaa kriminaalromaanide auhinna Lasiavain

Minu isa Gunnar Aarma

Maria Tilk

Kasvatusteadlane Maria Tilk on vorminud raamatuks isiklikud mälestused ja mõtted oma isast Gunnar Aarmast, kelle surmast möödus tänavu veebruaris kümme aastat.
Gunnar Aarma, keda Eesti avalikkus teab ennekõike teadmamehe, õpetaja ja valgustajana, on kahtlemata 20. sajandi Eesti ajaloo üks huvitavamaid ja omapärasemaid persoone. Pöörased ja traagilised sündmused, mis möödunud sajandil Eestis ja terves Euroopas aset leidsid, said Gunnar Aarmale osaks kõige elavamal, kohati lausa uskumatuna tunduval ja muinasjutulisel moel. Justkui filmina jookseb tema jõuka ja lugupeetud Tallinna tekstiilikaupmehe perest alguse saanud elu läbi sõjaeelse Euroopa, Venemaa asumise, vangi- ja sunnitöölaagrite tagasi Eestisse, Pärnusse, kus ta rajab oma kodu, alustab tööd muusikaõpetajana, kasvatab üles lapsed, ning võtab vastu rohkelt külalisi, pälvides sadade kui mitte tuhandete eestlaste tähelepanu ja lugupidamise.
Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda. Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga.
Gunnar Aarma läbielatud aastad tekitavad aukartust ja panevad lausa kadestama, kui palju õnnestus ühel Eesti mehel oma 84 eluaasta jooksul kogeda. Gunnar Aarma on mees, kelle eluloo põhjal annaks kindlasti filmi vändata, sest filmilikult mitmekesine, kuid siiski õnneliku lõpuga tundub selle mehe ja tema pere lugu.


Minu Guatemala: maa, kus vikerkaar saab oma värvid

Kaja Kahu

„See on käsk ja sinu arvamus ei loe siin mitte midagi,” on Juhan resoluutne. Sellest, kuidas see öeldud on, saan ma aru, et otsus edasikaebamisele ei kuulu. Juhan tajub minu solvumist ta äkilise avalduse peale ja lisab: „Sa saad ju aru küll, et firma ei saa endale seda riski võtta, et me siit elusana ei lahku.” „Püha taevas! Kas nad tahavad meid tappa?” „Minu Guatemala“ autorist Kaja Kahust saab kauges Kesk-Ameerika riigis koduperenaine abikaasa Juhani töökohustuste tõttu. Mehe positsioon rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja Guatemala kõrge kuritegevus seavad paika turvanõuded ka ülejäänud perekonnale – kaks aastat igapäevaelu, olgu selleks siis keeletunnid, turul- või kohvikuskäigud, möödub ihukaitsjate tiiva all. Esialgsest võõristusest ülesaanuna naudib autor elu uuel kodumaal ja sellele ajale tagasi vaadates peab neid aastaid elu parimateks.