Raamat keskendub Heinz Valgu lapsepõlvele ning poisieale. Sõja jalust Venemaalt pageb pere Eestisse. Virumaal Aukülas valitseb pisut pärast suure sõja lõppugi eestiaegne maaidüll. Ent juba ähvardab kolhoosikord ja vaimse surve eest pole pääsu ka pealinna eliitkoolis.
See on saaga ühest Saaremaa külast: tema vaimudest, inimestest, nende saatusest – nii traagilistest kui koomilistest. Kõik, mis kirja pandud, on ka juhtunud, autor pole aga jätnud seda täiendamata oma fantaasiaga. Selliseid külasid on Eestimaal palju ja kõik nad väärivad oma lugu. Raamat on kirjutatud sellepärast, et need lood kunagi ei lõppeks ja kõik toimunu antaks põlvest põlve edasi. Sellele köitele järgneb veel mitu osa kuni tänapäevani välja. Siin alustatakse möödunud sajandi kolmekümnendatest-neljakümnendatest aastatest, mis olid eesti rahva jaoks kõige traagilisemad.
Linda-Mari Väli ideeromaan räägib neljast mõtlevast ja tundlikust noorest idealistist, kel saab tarbimisele keskendunud maailmast lõplikult kõrini. Nad põgenevad kodust, hõivavad ühe mahajäetud maja ja püüavad seal viljelda võimalikult keskkonnasõbralikku, vähenõudlikku elustiili. Raskusi on toidu, vee, toasooja ja muude argiste asjadega, samuti tekib lahkarvamusi teoreetilisel pinnal: kuidas uus elu täpselt välja peaks nägema, mis on lubatud, mis on keelatud, mis on kogu ettevõtmise eesmärk. Autoril on õnnestunud voolavas, kõnekeelt matkivas keeles kirja panna mässumeelsete teismeliste maailmanägemus, mis on küll nooruslikult vihane ja kompromissitu, ent mitte kitsarinnaline ega rumal, nende mure maailma pärast jätab kokkuvõttes väga sümpaatse mulje.
„Eesti loitsud“ toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas. Oli vaja õigeid sõnu, et edendada, parandada, tõrjuda, kaitsta, tänada, paluda, mõjutada, sajatada, ennetada. Loitse lausuti, et päike paistaks või vihm sajaks parajal ajal, et peletada haigusi või võita kellegi armastust. Oli sõnu, mida oskas ja võis lausuda igaüks, aga ka tõeliselt võimsaid ja salapäraseid, mida teadsid vaid valitud. Loitsupärimus endisel ja ehedal kujul pakub ka tänapäeval äratundmisi – kasvõi lapsele loetud „varesele valu, harakale haigus“ näol, mis mõjus toona sama tõhusalt kui nüüdki.
Tõde: Nicholas Flamel sündis Pariisis 28. septembril 1330. aastal. Pea seitsesada aastat hiljem tuntakse teda kui oma aja suurimat alkeemikut. Räägitakse, et ta avastas igavese elu saladuse. Ajalooürikute kohaselt suri ta 1418. aastal. Ent tema hauakamber on tühi.
Legend: Nicholas Flamel elab. Kuid ainult seetõttu, et on sajandite jooksul valmistanud igavese elu eliksiiri. Igavese elu saladus peitub raamatus, mida Flamel valvab – maag Abrahami raamatus. See on kõige vägevam raamat, mis kunagi loodud. Valedes kätes võib see maailma hävitada. Just seda kavatsebki doktor John Dee raamatut varastades teha. Inimkond ei saa toimunust aimu enne, kui on juba liiga hilja. Ning kui ettekuulutus tõele vastab, on Sophie ja Josh Newman ainsad, kel on vägi päästa see maailm, mida meie tunneme. Mõnikord osutuvad legendid tõeks. Ning Sophie ja Josh Newman leiavad end kõigi aegade kõige suurema legendi keskmest. Iidne raamat on kadunud. Ja tänapäeva maailma ähvardab oht igaveseks koost laguneda.
Mütoloogiliste ja folkloorsete teoste autor Michael Scott on üks Iirimaa edukamaid kirjanikke. Fantaasia-, ulme-, ja õuduskirjanduse ning folkloori vanameistrit nimetas Irish Times "nende saarte Fantaasiakuningaks". Ta elab ja töötab Dublinis.
Lüüriline lühiromaan jutustab noore iseseisva naise loo alates lapsepõlvest 1970. aastatel kuni tänapäevani. Selle kõrval jälgitakse ajastu ja vaimulaadi muutumisi. Põhitähelepanu keskendub peategelase ajaloohuvile, omapärastele inimsuhetele, hingelisele kasvamisele ning väärikale eneseteostusele. Teost iseloomustab tundlik ja poeetiline keelekasutus. Autor on 2008. aasta romaanivõistluse võitja.
Rahvusmustrites on midagi ürgset ja oma, need tekitavad turvatunnet ning annavad edasi esivanemate tarkust. Raamatusse on kogutud 19 Eesti käsitöö-meistri rahvusmustrite ainelised ehted. Iga ehte juurde kuulub illustreeritud etapiline õpetus, mille järgi on seda lihtne kodus järele teha. Kasutatud materjalid, tehnikad ja meistreid inspireerinud piirkonnad on väga erinevad: villaloorist polümeersavini, kaaruspaelast taaskasutatud kampsunini, Setomaalt Põhja-Eestini.