Üksikud head mehed

Eerik-Niiles Kross, Kaur Kender

Kui ma viibisin 1999. aastal Tšetšeenia sõjakoldes, mõtlesin selle peale, mis juhtuks, kui mind röövitakse. Kas keegi mu sõpradest tuleks ja päästaks mu? Ma suutsin ette kujutada ainult kahte inimest, kes võiksid mu päästmiseks vaenlase koopasse murda. Üks neist oli Radek Sikorski. Teine oli Eerik-Niiles Kross.
Edward Lucas
Raamatu “Uus külm sõda” autor.

Eerik-Niiles Kross, ajaloolane, diplomaat, luurejuht, nation builder, mees, kelle tegevust on usaldanud nii Eesti omariikluse taastajad alates Lennart Merist ja Ernst Jaaksonist, kui ka meie tugevaimad strateegilised partnerid, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Siin raamatus on koos kaleidoskoop, mis meie arvates annab teatava pildi, mis mehega on tegu. Kust ta tuleb. Ja eks näis, kuhu ta läheb.
Igal juhul: edu, Eerik!

Kriipsupoiss I jalutuskäik

Sirje Jürgenson, Lii Jürgenson

Raamat on mõeldud koolieelses eas lastele. Värsslugu räägib kriipsupoisist, kes on välimuselt i-tähe moodi. Jalutuskäigu jooksul kohtub ta sõpradega ja nende erinevatest kehaasenditest moodustunud kujundid meenutavad tähti. Lisaks eesti tähestikule ka f-i.
Raamatu eesmärgiks on rikastada lapse sõnavara ja õpetada tähti läbi kehakeele.
Raamatus olevad huvitavad ja värvikirevad pildid aitavad kaasa loovuse arengule. Raamat on A4 formaadis ja raamat on piltidega kaetud kaanest kaaneni.
Lugu on kasutanud erinevad lasteaiad oma õppetöös. Algust tehti Põlva lasteaias Lepatriinu viieaastaste laste rühmas 2008/2009 õ-a. ja lastele kriipsupoiss meeldis.
Raamatu autorid: Sirje Jürgenson, Põlva lasteaia Lepatriinu vanemõpetaja ja Lii Jürgenson, kunstnik

Komissar Reks

Õnne Puhk

“Komissar Reks” on põnev jutustus väikelinnas tegutsevast nutikast politseikoerast.
Tänu neljajalgse “abikonstaabli” teravale ninale leiavad lahenduse mitu rohkem või vähem kriminaalset lugu, alates lapseröövist kuni ohtliku kurjategija tabamiseni.
Peale Reksi, konstaabel Tammiku ning nende tublide abiliste Joonase ja Mia elab Tuulejärvel veel rida värvikaid tegelasi, kelle sarnaseid leidub igas asulas.
See on raamat sõprusest, mis teeb elust seikluse, mille parim osa võib olla selle õnnelik lõpp ...

Klounid ja faunid

August Gailit

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt.

Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas:
Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.

Kapten Kollo: Mereelu-elumeri

Lembit Uustulnd

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi, kellega koos on roolipinni kõrval seistud ja nendest, keda on sõidutatud, kuid eelkõige on see raamat nende ühisest sõbrast – Merest.

„Et olla merele võrdväärseks partneriks, saada Temaga sõbraks, selleks kulub palju aega ja mitmeid kotte soola, mida koos süüa nii praktiliste kogemuste saavutamisel kui ka teoreetiliste teadmiste omandamisel. Mina olen ainuüksi 21 aastat oma elust pidanud pühendama õpingutele ja usun, et oleks veel, mida tudeerida,“ kirjutab Ülo Kollo raamatu eessõnas.

Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan “Kiikhobune Antverpenist” (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid leidis tunnustamist nii lugejate- kui romaanivõistlusezürii poolt. Järgmised romaanid “Süvameri” (2001) ja “Reis võlgu” (2004) sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund.

Unistuste nimel

Kaie Kõrb

Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.

Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad.

Juhan Viiding, Eesti luuletaja

Marin Laak, Aare Pilv

Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.