Komissar Reks

Õnne Puhk

“Komissar Reks” on põnev jutustus väikelinnas tegutsevast nutikast politseikoerast.
Tänu neljajalgse “abikonstaabli” teravale ninale leiavad lahenduse mitu rohkem või vähem kriminaalset lugu, alates lapseröövist kuni ohtliku kurjategija tabamiseni.
Peale Reksi, konstaabel Tammiku ning nende tublide abiliste Joonase ja Mia elab Tuulejärvel veel rida värvikaid tegelasi, kelle sarnaseid leidub igas asulas.
See on raamat sõprusest, mis teeb elust seikluse, mille parim osa võib olla selle õnnelik lõpp ...

Klounid ja faunid

August Gailit

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt.

Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas:
Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.

Kapten Kollo: Mereelu-elumeri

Lembit Uustulnd

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi, kellega koos on roolipinni kõrval seistud ja nendest, keda on sõidutatud, kuid eelkõige on see raamat nende ühisest sõbrast – Merest.

„Et olla merele võrdväärseks partneriks, saada Temaga sõbraks, selleks kulub palju aega ja mitmeid kotte soola, mida koos süüa nii praktiliste kogemuste saavutamisel kui ka teoreetiliste teadmiste omandamisel. Mina olen ainuüksi 21 aastat oma elust pidanud pühendama õpingutele ja usun, et oleks veel, mida tudeerida,“ kirjutab Ülo Kollo raamatu eessõnas.

Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan “Kiikhobune Antverpenist” (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid leidis tunnustamist nii lugejate- kui romaanivõistlusezürii poolt. Järgmised romaanid “Süvameri” (2001) ja “Reis võlgu” (2004) sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund.

Unistuste nimel

Kaie Kõrb

Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.

Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad.

Juhan Viiding, Eesti luuletaja

Marin Laak, Aare Pilv

Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.

Imede aeg

Lastelaulud ja eesti vanasõnad

Anne Ermast

Meie esivanemad on endas kandnud väärtuslikku pärandit, mis on aegade jooksul meisse talletunud ja elab meie kaudu edasi.
Selles laulukogumikus saavad kokku laste-laulud ja eesti vanasõnad: laulud seletavad vanasõnu ja vanasõnad laule, täiendades teineteist.
Küllap see ongi imede aeg, kui avastad enda jaoks midagi tundmatut. Olgu selleks siis mõni väärt mõte, idee või hoopis muusika, mis peidab endas saladusi, võlujõudu ja imesid, viies meid rändama ammuununenud paikadesse või uutele, senitundmatutele radadele. Sinna kutsungi väikesi ja suuri. Mõnedele lauludele võib kaasa mängida erinevaid rütmipille. CD-lt leiad paljude laulude saatemuusika fonogrammid.

Haigla

Avo Kull

Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.

Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. a korraldatud romaanivõistlusel esimese koha.