Kevade. Suvi. Sügis

Arvo Kruusemendi filmid

Annika Koppel

Me oleme lugematu arv kordi vaadanud filme „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“. Nüüd saab sellele lisaks lugeda ka raamatut meile nii lähedaste filmide saamisloost, tollasest filmitegemise süsteemist ja muidugi võrratutest osatäitjatest, keda me saame jälgida läbi kolme linateose ja kahe aastakümne.
Mis filme ka Arvo Kruusement teinud oleks, Lutsu triloogia jääb tema elutööks. Filmiajakirjanikud hindavad „Kevadet“ läbi aegade parimaks eesti filmiks.

Juku juntsüklopeedia

Koolihuumori kogumik

Igas kodus, igas koolis on omad naljad, omad sõnakõlksud ja omad jukulikud koolijuntsud, kelleta elu oleks poole igavam. Kahjuks levivad juntsüklopeedilised teadmised siiamaani suust suhu, mis on teadagi tagurlik ja isegi ebahügieeniline. “Juku juntsüklopeedia” asub neid lünki täitma kogumikuga, millest leiate kollektsiooni koolinaljadest, mitmesugustest ennustustest-paikapanemistest ehk koolimullidest, salmikuvärssidest, kiiksuga kirjandilausetest ja slängisõnadest.

Eve Kivi. Ma olen elanud

Lea Arme

„Suur tšiili poeet Pablo Neruda pani mulle omal ajal südamele: „Evita, ela nii, et võid öelda: ma olen elanud!” Usun, et don Pablo oleks minuga rahul. Sest ma o l e n elanud.”

Nii ütleb näitlejanna Eve Kivi oma raamatule saateks ja lehekülg lehekülje järel võime veenduda, et nii see tõepoolest on. Kinotöö, millele Eve Kivi juba õige noorena sattus, kujundas hämmastava saatuse, millele pole siinmail palju vastu panna. Ta on mänginud rohkem kui viiekümnes filmis. Ta on üks kahest eestlasest, keda on jäädvustanud kuulus maalikunstnik Ilja Glazunov. Tema sõpruskonda kuulus Tšiili presidendi Salvador Allende abikaasa Hortensia Bussi de Allende. Ugandas püüti teda naistemaia diktaatori Idi Amini Dada eest varjata nagu imeasja, sest ta oli ja on ütlemata kaunis naine. Ta on näinud paljusid selle ilma vägevaid, kirjeldamatut glamuuri, aga ka ehtsat sõda.
Eve Kivi on erakordne naine. Ja see on raamat erakordsest elust.

Eesti kooli ajalugu 1860. aastaist 1917. aastani

2. köide

Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk

Eesti kooli ajalugu neljas köites" 2. köide on 1989. aastal ilmunud 1. köite (13. sajandist 1860. aastateni) järg. Selles viiakse käsitlus 1917. aastani.
Köide põhineb suurel määral Tartus, Tallinnas, Peterburis ja Riias asuvate arhiivide fondidest kogutud ajaloolisel andmestikul. Kasutatud on mitmesuguseid allikapublikatsioone, sealhulgas statistilisi, Eesti Vabariigis 1920.-1930. aastatel ning nüüdisajal kodu- ja välismaal ilmunud ajaloolisi uurimusi, Eesti haridus-, kultuuri- ja riigitegelaste memuaare. Infovälja suurendamiseks on rohkesti kasutatud eesti, baltisaksa jt. rahvaste teatmeteoseid.
Nii on 2. köide muutunud omalaadseks rahvuslikuks kooli- ja kultuuriajaloo alaseks teabeallikaks.

Tartu koonduslaager. Meie ühine halb uni?

Pärast Eesti taasiseseisvumist on aina räägitud nõukogude repressiooniorganite hirmutegudest. Selle taustal on pea täielikult unustusse vajunud need roimad, mida panid toime Eesti vallutanud sakslased ja nende eestlastest käsilased. Käesolev raamat räägib Tartu koonduslaagrist, kust viidi Lemmatsi küla ligiduses olnud tankitõrjekraavi mahalaskmisele tuhandeid inimesi, ning selle toonasest ülemast Karl Linnasest. Räägib mehest, kelle nõukogude kohus massimõrvade eest tagaselja surma mõistis. Ent kes kummatigi elas talle kõikidest süüks pandavatest kuritegudest hoolimata Ameerikas aastakümneid õnnelikku ja turvalist elu armastava perekonna rüpes. Kuni saatuse karistav mõõk lõpuks siiski temani ulatus.
Kõige kummalisemal viisil on tänapäeval tekkinud olukord, et kunagine tagaselja surma mõistetud massimõrvar Karl Linnas võidakse tema kohtuasja uuesti läbi vaatamise korral erapooletus kohtus õigeks mõista ning tunnistada nõukogude võimu poolt ülekohtuselt represseerituks.
Kaplinski kirjutab: „Näituse väljaku koonduslaagri kunagises asupaigas ei ole mälestusmärki. On asju, mida ei taheta mäletada.“

Wõlukunst

Septimus Heapi esimene raamat

Angie Sage

Septimus Heap, seitsmenda poja seitsmes poeg, kaob oma sünniööl, kui ämmaemand on ta surnuks tunnistanud. Selsamal ööl leiab Septimuse isa Silas Heap koduteel lumest tekki mähitud lapse – kannikesekarva silmadega vastsündinud tüdrukukese. Ja selsamal lumisel ööl saab Marcia Overstrand ebatavaliseks võluriks.
Heapid võtavad väikese tüdruku enda juurde, panevad talle nimeks Jenna ja kasvatavad teda nagu oma last. Aga kes on see müstiline väike tüdruk ja mis juhtus tegelikult nende armastatud poja Septimusega? Kümme aastat hiljem tuleb välja, et need sündmused ei olnud sugugi juhuslikud. Heapide elu muutub tundmatuseni ja nad haaratakse uskumatutesse seiklustesse. Mäng käib elu ja surma peale ...

ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heap: Wõlukunst” on tema esimene pikem jutustus. „Septimus Heapi“ sarja seitsmest raamatust on ilmunud viis, mis peagi ka eesti keeles ilmavalgust näevad. Üle maailma on sari tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 32 miljoni eksemplari.

Saatevigad

Kirsti Vainküla

Televiisori sees on veel üks maailm. Palju suurem, kui üheltki ekraanilt välja paistab. See on apsude ja segaduste lõputu maailm. Sellese raamatusse on jäädvustatud lood, mis on pidanud vastu ajahambale. Nende lugude kangelased on telemaailma legendid: Valdo Pant, Hardi Tiidus, Rein Karemäe, Kalle Mihkels, Urmas Ott, Alice Talvik, Harri Kingo, Enn Eesmaa, Mati Talvik, Vahur Kersna, Marite Kallasma, Urmas Reitelmann ja paljud teised nii siin- kui ka sealpool kaamerasilma.