See on raamat armastusest ja rokist.
Urmas Alender oli veerand sajandit Eesti rokimaastiku keskne kuju ja seegi kõlab tema kohta öelduna tagasihoidlikult. Traagiline surm reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks legendiks kodumaises rokkmuusikas.
Raamatu loomisel on kasutatud Urmase kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma.
Kes on "tänapäeva lapsed"? See on laste uus põlvkond – vastuvaidlematult kaugemale arenenud kui eelmised põlvkonnad –, kes on tulnud meie maailma väga eriliste annetega. Paljud neist mäletavad, kus nad olid enne Maale tulekut, sageli mäletavad nad isegi oma eelmisi elusid. Nad jagunevad mitmesse erinevasse kategooriasse – indigolapsed ehk paradigma tähtsad esindajad, kes loomuomaselt teavad, et meie maailmas on midagi valesti ja et ühiskonna reeglid ei arvesta kõikides olukordades alati konkreetsete asjaolude ja indiviididega; intuitiivsed ja telepaatilised kristallilapsed; tähelapsed, kes on võimelised suhtlema vaimselt ja nägema ette tulevikku; Maa inglid ja üleminekulapsed, kes jäävad kuhugi vahepeale.
Nende väga erinevate ja ebatavaliste laste fenomenide kohta ei ole palju avalikult kättesaadavat informatsiooni, sest puhtalt energeetilisi nähtusi on raske dokumenteerida ja teaduslikult tõestada. See raamat räägibki millestki, mida ei saa veel mõõta, aga mis toimub meie maailmas iga päev: siia kogutud materjal põhineb vahetul kogemusel, mis on kogutud tervendamisseanssidelt, individuaalsetest intervjuudest ning veebilehekülgedelt, kuid oma panuse on andnud ka professionaalid, kes mitte ainult tunnistavad nende laste olemasolu, vaid töötavad nendega iga päev.
15-aastane Pilleriin elab koos venna Mattiasega omaette korteris. Nende emal on uus elu uue mehega. Tüdruk võtab omaette elamisest kõik, mis võimalik. Tema suvi möödub just nagu liblikal – kiiresti, naudingu- ja piduderohkelt.
Ent sügise saabudes hakkab kõik muutuma. Pilleriin kaugeneb vennast üha enam. Probleemid koolis on ühtäkki suuremad kui vaid üks kaks tunnikontrolli eest. Siiani tähtsad olnud inimesed kaovad tüdruku elust üha uute valede lisandudes.
Mõned liblikad uinuvad sügisel ja ärkavad kevadel uuesti. Teised liblikad surevad. Milline liblikas on Pilleriin?
Mai Raeti „Surnud liblikad” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
„Spunki otsides“ on lustakas meenutus möödunud suvest, kus seitse sõbrannat otsustavad koos ühe lõbusa reisi ette võtta. Peaaegu nagu „Seks ja linn“, ainult Eesti moodi, sest kingade ja kottide asemel asuvad nad jahti pidama pesueht Spungile. Kas nad selle ka leiavad, sellest romaan jutustabki.
Milline on looduse roll meie elurütmide määramisel? Mida on rahvakalendrile andnud muinasaeg, mida kirikukalender? Kuidas on eesti rahvakalendrit mõjustanud kultuurikontaktid teiste rahvastega, olgu Saaremaal või Mulgimaal, Virumaal või Setumaal? Sellesse põnevasse raamatusse on koondatud suur valik kirjutisi eesti rahvakalendri teemal: tutvustatakse rahvapärast ajaarvamist, antakse ülevaade eesti rahvakalendri pühadest ning tuuakse esile piirkondlikke ning kombestikulisi erijooni. Kasutatud näitetekstid pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Eestis on rahvakalendri ainestikku säilitamiseks kogutud alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Uurijad on eesti rahvakalendri puhul rõhutanud, et tegemist on talurahva töödekalendriga. Tähtpäevade toel orienteeruti oma töödegraafikus; kõige olulisemad kalendri märksõnad on külv ja lõikus, karja väljalask kevadel ja lautajäämine sügisel, aastajaotustähised, väga oluline ka ilma ennustamine. Mall Hiiemäe on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.
