Lugusid Julius Kuperjanovist

Leo Laurson, Richard Roht, Jüri Naelapea

Julius Kuperjanovi nimi on rahva hulgas tuntud Vabadussõja sangarina, kes suri Paju lahingus saadud punaste kuuli tekitatud haavadesse. Missugune oli aga tulevase kangelase lapsepõlv, noorukiaeg või täismeheks sirgumise lugu ning kust ammutas ta seda tohutut eneseohverduslikku indu, mis sundis teda asuma oma paljukannatanud rahva kaitsele?
Hea lugeja! Sa leiad vastused käesolevast kogumikust, millesse on koondatud kolme autori erinevad lood Julius Kuperjanovist: kangelaseks sirgumise ja selleks saamise lugu ning lõpetuseks midagi ebatavapärast – Vabadussõjaaegses luulekeeles lisa tema viimasest ööst Paju all.

Lippude lehvides mere põhja!

Vello Mäss

Raamat “Lippude lehvides mere põhja!” on terav, hästifokuseeritud pilk Eesti Meremuuseumi paljude aastate uurimistööle merearheoloogia vallas.
Juba aastakümneid on muuseum teinud avamerel välitöid, otsides, leides ja uurides aastasadade vältel siinsel merealal hukkunud laevu. Neid on leitud palju, asub ju meie väike riik nii ajalooliste kui ka kaasaegsete mereretkede ristteel. Samuti on siinmail lõõmanud arvukate merelahingute halastamatu leek, viies merepõhja sadu ning sadu mitmesuguseid laevu paljude tuhandete meestega. 32 aastat tagasi oma esimesele uurimisretkele minnes ei teadnud tulevased teadurid mitte ühegi laevavraki asukohta. Kus need asuvad ja mis nendega juhtus, ootas selgitamist. Allveeuuringute kavandamisel võeti eeskuju eestlaste Läänemere-naabrite – soomlaste, rootslaste, taanlaste ja sakslaste edusammud. Tänapäevaks on Eesti Meremuuseum üks väheseid muuseume maailmas, võimalik et ainus, mis nii pika aja vältel katkematult, aasta-aastalt, töötab avamerel. Kõike seda on tehtud ja tehakse oma heade koostööpartnerite kaasabil merendusajaloo uurimise eesmärgil. Paljud leitud laevadest, millest mõnede lood ka selle raamatu kaante vahel, on olnud omanikriikide rahvuslikuks uhkuseks.
Raamatul on teinegi tähendus, mida end visalt harinud ja arendanud kutselistest meremeestest uurijad on silmas pidanud. Pea kõik hukkunud laevad on viinud kaasa oma kohust viimse hetkeni täitnud meremehi, kelle mälestus väärib jäädvustamist, kas või anonüümselt, nende laevade lugude kaudu.
Merepõhi varjab saladusi veel aastakümneteks. Iga vrakk seal kujutab endast veel üht lehekülge merendusajaloo põnevas raamatus.

Liiviküla ehk Lifljandia

Olev Remsu

Reisikiri on kirjanik OLEV REMSU üks meelisžanre, mille eest on lugeja talle ka rohket tunnustust jaganud. Reisimehena on tal kannatlikkust ning võimet trotsida kõikvõimalikke teekonnaraskusi, samas oskust lävida erinevate inimestega, kirjanikuna terast silma märkamaks võõrsil uut ja iseloomulikku. Tähelepanu väärivad on tema situatsioonikoomilised olukorrad, ta omapärane huumor ja muhedus.
2008. aasta suvel koos TIIT PRUULIGA tehtud pikk rongireis viis nad läbi kogu Siberi lõpuks Vaikse ookeani äärde; reisi tõeliseks sihtkohaks oli eestlastest väljarändajate küla, kus reisimeestel õnnestus kohtuda ka selle viimaste eestlastest asukatega.

Liisu ja hullumaja puhvet

Liisu-juttude 4. raamat

Heiki Vilep

4. raamat Liisu-juttude sarjast. Kirjutatud väikeste lugejate ja nende vanemate 4 aastat kestnud tungival nõudmisel.
Raamat on trükitähtedes.

Liblikasonaat

Ketlin Priilinn

Ta ütles, et ma ei sure. Ta ütles, et ma ei sure. Nii korrutasin endale mitu korda, püüdes neisse sõnadesse veidigi uskuda ja meenutada inimesi, kes kõik samuti selle haigusega on võidelnud ning selle edukalt selja taha jätnud. Neid oli ju päris palju! Ja ometi tuli mulle esimesena meelde hoopis vanatädi Krista, kes nelja aasta eest oli pärast pikka ja rasket verevähi põdemist sellele koletislikule haigusele lõpuks alla vandunud.

„Liblikasonaat” jutustab noorest kolme lapse emast, kellel avastatakse ootamatult vähk. Just samal ajal kaotab tema mees töö. Need kaks korraga juhtuvat tragöödiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale.

„Liblikasonaat” on Ketlin Priilinna kuueteistkümnes raamat ja ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Kõik kinnistu välisehitistest

60 kavandit õueala kujundamiseks

“Kõik kinnistu välisehitistest” on üksikasjalik ja kommenteeritud käsiraamat õueala uuendamiseks või rajamiseks. Raamatus on ohtralt ehituslikke nõuandeid ja juhtnööre, alates kavandite koostamisest kuni aiateede, abihoonete või väravate viimistlemiseni, kõik, mida vajate välise eluruumi meelepäraseks muutmiseks. Raamatu kavandite hulgast leiate, kuidas paigaldada looduskividest plaate ning kastmisvett säästvat tilgutussüsteemi; rajada tellistest grillimisaset, tiiki, tugiseintega terrasse ning kinnistule väliseid vooluringe ja valgustust. Rohkem kui 700 värvifotot kirjeldavad detailselt erinevaid tööetappe.

Keevitamine. MIG/MAG-keevitus

Andres Laansoo

Iga keevitaja eesmärgiks on enda arendamine, mida võimaldab eurosertifikaadi taotlemine standardi EVS EN 287-1 järgi. Selle standardi põhimõtete tundmine tuleb niisiis kasuks igaühele. Kaarkeevitus kaitsegaasis, tuntud varem ka poolautomaatkeevituse või süsihappegaaskeevituse nime all, leiab arenenud tööstusriikides laialdast kasutamist. Kuni 70-80% keevitustöödest teostatakse MAG-keevitusega. Käesolev õpik, mis käsitleb üht konkreetset keevitusprotsessi ehk viisi, on vajalik nii keevitajate välja- kui ka ümberõppel.

Keevitusprotsessi teoreetiliste aluste tundmine on kasulik ka tööstusinseneridele ja -tehnikutele nii väikemehhaniseerimisel kui ka robotiseerimisel, samuti hobikeevitajatele. Õpikusse koondatud materjal on autori 15-aastase töö üldistus keevitajate väljaõpetamisest koolituskeskuses ja üliõpilaste õpetamisest TTÜ-s.

Raamatu lisades on toodud eri autorite soovituslikud keevitusparameetrid süsinikteraste keevitamiseks. Õpik on mõeldud keevitajate, plekkseppade, autoremondilukkseppade jt metallitöötlemise eriala oskustööliste koolitamiseks ja täiendkoolitamiseks.

Autorist:
Õpiku autor on Tallinna Tehnikaülikooli Materjalitehnika Instituudi lektor.