Island

Vulkaanid, jää ja üksildus

Christian E. Hannig

Paeluv jutustus ekstreemratturitele ja Põhjamaade armastajatele.
Island on saar tulest ja jääst, seal on liustikke, vulkaane ja geisreid, kaljusid ja õitsvaid aasu. Raamatu autori taolisele individualistile, kes tunneb ennast üksildastes maakohtades kõige paremini, on see täiuslik maa, kus matkata. Ta sõidab jalgrattaga ümber saare, marutuuled ja peaaegu lakkamatu vihm teevad teekonna väga raskeks, aga ikkagi kiindub ta üha enam tuultest räsitud saaresse koos selle armastusväärsete elanikega.

Christian E. Hannig (snd 1941) oli pärast literaadiõpet kõigepealt päevalehe mittekoosseisuline kaastööline, kuni õppis lennujuhiks. Tööst tingitud stressi maandamiseks on tal ohtrasti loodusega seotud hobisid: zooloogia ja botaanika, mineraalide ja kivististe kogumine, loodusfotograafia ning loomulikult ka matkamine.

Head ööd, mu arm

Fredrik Skagen

"Head ööd,mu arm" on Põhjamaade põneviku sarja avaraamat.
Vahel piisab naeratamata jätmisest, et panna liikuma sündmusteahel, mis võib pöördumatult muuta mitmetigi inimese elu. Just nõnda juhtub, kui Terje Lyngmo, klaverihäälestaja ja džässipianist, varastab kättemaksuks DVD-kaamera kaunitarilt, kes temast naeratuseta mööda tuhises. Täiesti juhuslikult satub Terje oma uue kaameraga õigel ajal õigesse kohta, et saada enda valdusesse kuriteo asitõend ....
Kas pöörduda politseisse või tõmmata mõrvar ise liistule?
Romaanist "Head ööd, mu arm" valmis 2009. aastal ka film.

Head ended

Terry Pratchett, Neil Gaiman

Pratchettlikult vaimukas ja gaimanlikult koomikslik, täiesti pöörane ja naljakas lugu Viimastest Aegadest, nagu Johannese ilmutuse raamat neid näeb. Viimnepäev on lähedal ja kurjuse väed lasevad sündida antikristusel, kes aga inimliku (või õigemini taeva- või põrguliku) eksituse tõttu täiesti tavalise poisslapsega vahetusse läheb ja seetõttu põrguvägede vaateväljast kaob. Eksitust ei märgata aga enne, kui päris viimased päevad käes ja sellest sündiv segadus on muidugi piiritu. Asja muudavad keerulisemaks veel headuse ja kurjuse vägede „esindajate” sümpaatia maailma, selle asukate ja elu vastu ning lugematu hulk muid ettenägematuid tegureid.

Etturid

Eno Raud

Peamiselt lastekirjanikuna tuntud Eno Raua romaan „Etturid” ilmus esmakordselt 1968. aastal, olles esitatud romaanivõistlusele.
Oma aja kohta äärmiselt julge temaatikaga teos – Saksa ja Soome mundris sõdinud meeste metsavendadeks hakkamine ning nende elutraagika – on oma väikesele mahule vaatamata võimas. See on lugu kolme mehe võitlusest iseendaks jäämise nimel, kui ümbritsev tegelikkus seda üha vähem võimaldab. Autori poeg Mihkel Raud on nimetanud „Ettureid” isa parimaks raamatuks ning kirjutanud nüüdsele väljaandele ka järelsõna

Minu Alaska

Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast

Maria Kupinskaja

Maria Kupinskaja ehk Mann otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?

Minu Tai

Sinimustvalge jänku igaveses suves

Mai Loog

Mai Loog kolis Taisse 11 aastat tagasi. Internetis kohatud inglasest kallimaga otsustasid nad naeratava lõunamaa kasuks. Nüüd on Mai taas vallaline, kuid elab ja töötab siiani Bangkokis. Troopilise Tai erootilis-eksootiline õhkkond on avanud temas küljed, mida nii mõnedki Eesti lapsepõlvesõbrannad alguses veidraks pidasid. Miks teeb Mai muusikavideosid, kus oma jutustatud loo juurde tantsib ringi kalli pitspesu väel või sädelevates bikiinides? Kuidas sobivad Mai jänkukõrvad kokku doktorikraadi ning Tai poliitilise situatsiooni analüüsimisega Eesti meedias? „Ma olen kaasaegne naine, ma olen seks-subjekt, ja ma naudin seda,” ütleb Mai ning selgitab oma raamatus seda lähemalt.

Minu Island

Tule ja jää sümfoonia

Tarvo Nõmm

Island. See peaaegu inimtühi saar kaugel keset Atlandi ookeani on ilmselt Euroopa kõige eksootilisem kant. Keeleliselt on Island otsekui külmkapp, kus on aastatuhandeid alal hoitud Põhjala keelt kõige ürgsemal kujul. Ürgne on ka loodus, mille pärast turistid Islandile enamasti lähevad, otsima kirkaid mägijärvi, põlvekõrgusi kasemetsi, vulkaanilise muda vikerkaarevärve. Vahel on see loodus ääretult võimas – maavärinate, vulkaanipursete või tapvate lumetormide ajal.
Muusik ja muusikaõpetaja Tarvo Nõmm on kirjutanud ausa raamatu üheksast Islandil veedetud aastast. Lugeja saab tundma õppida nii islandlaste jubedaid (enamasti mädandamise ja hapendamise teel valmistatud) rahvustoite kui ka uhket ja siirast rahvast ennast, kes ei vaevu tänase päevani koduuksi lukustama.