Mis on kõrge vererõhk

Professor D.G. Beevers

Käesoleva raamatu näol on tegemist patsiendile mõeldud põhjaliku ja loogilise ülevaatega kõigest kõrgenenud vererõhuga seonduvast, alates selle mõõtmise lahtiseletamisest ja lõpetades teadusuuringute valgustamisega, millele toetuvad kaasaegsed ravisoovitused. Igapäevatöös puutun tihti kokku probleemiga, et raske on veenda inimesi vererõhuravi vajalikkuses, kuna nad tunnevad end hetkel hästi ega tunnista oma vererõhuhäiret piisavalt tõsiseks. Soovitan kõigil, kellel on leitud kõrgenenud vererõhk, leida aeg selle raamatu lugemiseks. Raamatus on väga hästi selgitatud ning põhjendatud kõiki soovitusi, mida arstid kõrge vererõhu korral rakendavad. Samuti on antud loogiline ülevaade tüsistuste tekkemehhanismidest, mis võivad kujuneda, kui kõrgenenud vererõhku pikemaajaliselt ignoreerida. Soovitan raamatut lugeda ka inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud kõrgenenud vererõhku, sest vererõhuhäire on teatavasti perekondliku eelsoodumusega.
Samas saab raamatust kinnitust, et kõrgenenud vererõhuga inimene ei pea end mitte haigena tundma, vaid teatud ravijuhiseid järgides võib ta tunda end aktiivse ja elurõõmsana.

Minu Taani

Tuuline teekond keelatud maal

Mae Lender

Kaheksa aasta eest poleks mulle pähegi tulnud võimalus valida elukohaks Taani. Masendav kliima, õudne keel, kummalised inimesed…ja ämblikest ma siis veel ei teadnudki. Ent mõni kuu hiljem ma just siia jõudsingi – praktiliselt üleöö, mitte enam esimeses nooruses, illegaalina, konkreetse töökohata. Lisaks sattusin oma ebakindlas staatuses elama Saksamaa-Taani piirile nii lähedale, et piirivalvurite autod ja vormiriietus vilksatasid silme eest mööda mitu korda päevas.

Minu ilus eksiil Eestis

João Lopes Marques

Fakt on, et João Lopes Marques ei tea ikka veel, mis teda siin Eestis nii kangesti kinni hoiab.
Pärast mitut põgenemiskatset andis ta alla. Ta otsustas oma kirge Eesti vastu endale tunnistada ja oma enesekehtestatud eksiili lihtsalt veel rohkem nautida. Ta otsustas oma mõtteid ja tundeid ka teistega jagada. „Raamatusse minu ilus eksiil Eestis” on koondatud tema arvamuslugude paremik, mis jutustavad Eestist ja eestlastest tema pilgu läbi.
Muuseas, senhor Marques on vabakutseline ajakirjanik ja stsenarist ning teeb koostööd Portugali suuremate meediaväljaannete ja riigitelevisiooniga. Sündinud 1971. aasta augustis Lissabonis. Oma ajakirjanikukarjääri alustas ta 11. märtsil 1995 lühiuudisega Põhja-Iirimaast. Järgmisel aastal võitis ta Portugali ajakirjandusliku essee preemia.
Elu on ettearvamatu. Kolm aastat tagasi hakkas ta Eesti Ekspressi iganädalasi kolumnegi kirjutama, samal ajal ilmus Portugalis tema esikromaan „Mees, kes tahtis olla Lindbergh“ (O Homem que queria ser Lindbergh). On kaugelt rohkem kui kokkusattumus, et peagi on ilmumas ka selle hullumeelse raamatu eestikeelne tõlge.

Metstötsi rajad

Metstöts tötsib laste tegemised looduslähedaselt mänguliseks

Margit Tõhk

Kui inimeselt küsida, mida nad oma elus tähtsaks peavad, siis mahuvad selle loetelu etteotsa tavaliselt lapsed ja loodus. Kuidas lapsele loodust ja suhteid ümbritseva keskkonnaga arusaadavamaks teha? Loomulikult mängu ja mänguliste tegevuste kaudu. Metstöts armastab lapsi ja loodust. Metstöts on pärit meie esivanemate muinasjuttude maailmast haldjate riigist. Metstöts on metshaldjas, kes vahendab poistele ja tüdrukutele mänguliselt ja muinasjutuliselt erinevaid nähtusi ja sündmusi. Metstöts tunneb loodust ja looduse keelt, sest ta on looduslaps, sündinud metsas. Metstöts on looduse tasakaalu sümbol. Meie infoajastul on salapära ja müstilisus kadunud teabetulva virvarri. Lastelegi on saladusi ja muinasjutulisust vähemaks jäänud. Metstöts on oma algolemuselt haldjas, seega tuleb raamatus juttu ka haldjate maailmast, mis omakorda kallutab raamatu sisu mängulisusele, muinasjutulisusele ja filosoofilisusele. Metstötsi raamatust saad teada nii mõndagi huvitavat loodusest, Metstötsist kui keskkonnaharidustegelasest ja Metstötsi metoodikast õppe- ja kasvatustöös.

Krimmi päevik. Õpetajapreili juhtumused stepikülas

Tiina Rekand

Tiina Rekand elab alates 2008. aasta sügisest Krimmi eestlaste keskuseks olevas Krasnodarka külas, kus kogub materjali sealse eestlaskonna kohta, ja töötab Aleksandrovka keskkoolis, õpetades kohalikele eesti keelt ja kultuuri. “Krimmi päevik” on tema humoorikas sissevaade Ukraina külaromantikasse ja Krimmi elanike, eelkõige seal elavate eesti juurtega inimeste eluolusse ja identiteeti. Kõrvuti kohalikuga kajastuvad raamatus ka autori enda tunded – raske algus võõrastes ja kasinates oludes, kodunemine ja teistkordne naasmine keskkonda, mis oli algul vastumeelne ja tundmatu.

Kanarbikukartus

Olivia Saar

„Kanarbikukartus“ on järg Olivia Saare mälestusteraamatule „Humalapuu“, mis ilmus 2005. aastal.

„Kanarbikukartus“ teeb tagasivaate eesti lasteajakirjandusse alates 1952. aastast kuni 1980. aastate lõpuni. Elavate, emotsionaalsete meenutuste kaudu avanevad siin nõukogudeaegse ajalehe „Säde“ ning ajakirjade „Pioneer“ ja „Täheke“ toimetuste töötajate loomingulised püüdlused ja eesmärgid, kordaminekud ning ajastule omased ootamatud, kohati uskumatud situatsioonid.
Raamatu põhikoega põimub autori pereelu teema, tema isiklikud läbielamised, suhtumised ja arusaamad. Rohkesti leiab lugeja raamatust reisimuljeid – lõbus-lustakaid sündmusi ja olukordi erinevaist paigust Nõukogude Liidus, aga ka välismaal. „Kanarbikukartuses“ on ka kirju, ülestähendusi ja luuletusi.

Kadunud sümbol

Dan Brown

Käesolevas rabavas järjes “Da Vinci koodi” üleilmsele fenomenile demonstreerib Dan Brown taas kord, miks ta on maailma populaarseim põnevikukirjanik. “Kadunud sümbol” on jutustamiskunsti meistriteos – ohtlik võidujooks läbi koodide, saladuste ja seninägematute tõdede reaalse maailma labürindi... ja seda kõike Browni seni kõige kohutavama kaabaka tähelepaneliku pilgu all. “Kadunud sümbol”, mille tegevus toimub Washington D. C. peidetud saalides, tunnelites ja pühakodades, kihutab läbi jahmatava ümbruse uskumatu lõpplahenduse suunas.

Loo algul kutsutakse Harvardi sümboloog Robert Langdon ootamatult pidama õhtust loengut USA Kapitooliumihoones. Kuid juba mõni minut pärast tema saabumist teeb õhtu veidra käänaku. Kapitooliumihoones leitakse äärmiselt häiriv objekt, millele on osavalt kodeeritud viis sümbolit. Langdon tunneb objektis ära iidse kutse... mis juhib saaja ammu kadunud esoteerilise tarkuse maailma.