Mina, Nojoud, kümneaastane ja lahutatud

Nojoud Ali, Delphine Minoui

Ilustamata ülestunnistuses jutustab kümneaastane jeemenlanna oma sundabielust kolm korda vanema mehega, kes peksis ja kasutas teda ära seksuaalselt. Esimest korda selle Araabia poolsaarel asuva maa ajaloos, kus rohkem kui pooled tüdrukutest pannakse mehele enne kaheksateistkümnendat eluaastat, õnnestus Nojoudil saavutada kohtus lahutus. Tõustes nimetu ohvri seisusest kangelannaks, julgustab ta teisi omavanuseid tüdrukuid võitlema õiguse eest ise oma elu üle otsustada.

Lumetrükist kartulitrükini

Kaire Tiits, Ülle Sipul

Kes meist ei ole lapsepõlves kartulist lõigatud templitega mustreid teinud või värviste näppudega paberil tippinud! Siin raamatus on kõik need vanad head ideed saanud uue kuue ja traditsioonilised materjalid uudse kasutusviisi. Tutvustatakse niiditrükki, puulehetrükki, lapitrükki, keefiritrükki, vahumullitrükki ja teisi lõbusaid tehnikaid.

Lohetätoveeringuga tüdruk

Stieg Larsson

Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist vajab aja mahavõtmist. Talle on laimamise eest äsja mõistetud kolmekuuline vanglakaristus ning ta otsustab tööst ajakirjas Millennium ajutiselt loobuda. Samal hetkel teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku kirjutada Vangeri suguvõsa kroonika. See on aga suitsukate: tegelikult tuleb Blomkvistil välja uurida, mis on juhtunud ligi 40 aasta eest jäljetult kadunuks jäänud Henriku noore sugulase Harriet Vangeriga. Blomkvist võtab ülesande vastumeelselt vastu ning saab abiliseks riigi ühe parima häkkeri Lisbeth Salanderi. Mida sügavamale Blomkvist ja Salander Vangeri suguvõsa ajalukku süüvivad, seda õudsemaks ja verisemaks kogu lugu nende kohkumuseks muutub…
Stieg Larsson (1954–2004) oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan „Lohetätoveeringuga tüdruk”, mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal triloogia kolmas osa „Purustatud õhuloss“. Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 15 miljonit eksemplari.

Kõige taga oli hirm

Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi

Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju

Artiklikogumikus „Kõige taga oli hirm” kirjutavad Eesti ja Soome asjatundjad N Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele ning elust hirmule ja propagandale ehitatud ühiskonnas. Raamatu koostajaid tuntakse mõlemal pool Soome lahte. SOFI OKSANEN on romaaniga „Puhastus“ võitnud üleilmse tuntuse. IMBI PAJU on tunnustatud filmitegija ja kirjanik.

Kuidas saada vingeks arvutikasutajaks

Indrek Kõnnussaar

Sellest raamatust leiab väike arvutikasutaja kõik vajaliku, et internetis ohutult toimetada. Samuti saab ta teada, kust leida põnevaid mänge ning koolitööks vajaliku teabega lehekülgi, kuidas endale arvutit valida ning kuidas hiljem masinat töökorras hoida. Mitmed raamatus kirjeldatud nipid on sellised, mida isegi paljud kogenud arvutikasutajad ei tea.

Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?

Kas meie lastelt on röövitud lapsepõlv ning mis viisil mõjutab see nende käitumist?

Michael Winterhoff

Muutused laste käitumises, mida vanemad ja pedagoogid viimastel aastatel üha rohkem ja rohkem kogevad, on üsna hirmutavad. Üha kasvab nende laste hulk, kes ei kuula vanemaid ja õpetajaid, keelduvad allumast korrale ja reeglitele, vaidlevad igal võimalusel vastu ning on muutunud vägivaldseks või ükskõikseks ümbritseva suhtes. Alaealiste hulgas on kasvanud mõnuainete tarbimine, teismelised ei omanda tööharjumusi, noortel puudub vastutustunne.

Winterhoffi väidab, et kõigis neis probleemides on suur panus vanematel (aga ka õpetajatel ja teistel täiskasvanutel).
Ta on jõudnud järeldusele, et lastelt võetakse ära lapsepõlv sundides neid liiga vara tähtsaid otsuseid langetama ja andes paljudes valdkondades(nt infotehnoloogia) autoriteedi rolli enda käest ära.
Raamatus võetaksegi vaatluse alla need täiskasvanute käitumisviisid, mis toovad kaasa pöördumatud muutused.
Selles mõtlemapanevas raamatus käsitleb Winterhoff probleeme nii perekonna, lasteaia kui kooli vaatepunktidest lähtuvalt, nii et lugemist ja järele mõtlemist on nii vanematele kui ka lasteaiakasvatajatele ja õpetajatele.

Kaptenite ja leitnantide sõda

Eesti sõjaväe juhtkond Vabadussõjas 1918-1920

Mati Kröönström

See raamat räägib sõjaväe juhtkonnast Eesti Vabadussõjas. Kes olid värske vabariigi eest sõtta läinud ohvitserid? Milline oli nende taust, erinevate väeliikide probleemid või näiteks suhted sõduritega? Kes juhtisid vastaste vägesid? Raamat heidab valgust mitmetele Eesti Vabadussõja seni vähe uuritud küsimustele.

Ajaloodoktor Mati Kröönström on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on Vabadussõda ja rahvusliku ohvitserkonna kujunemine.