Teisipäevanaiste pudru ja kapsad
„Kõik peab muutuma!” otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust,
pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni
kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre
Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut
uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai
kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud
külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta.
Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa
üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu
peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb
haigutav tühjus. Õnneks
saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli
sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks
toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline,
kellel on slepis kahtlust äratav mees. Tülid, valed, reetmine, isegi
Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi
lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane
missioon. Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid
„Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013).
Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis
üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on
bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud
film. Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat,
kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja
kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998.
aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.