Davide Cali
Teel kooli juhtus üks kummaline lugu . . .
Inglise keelest tõlkinud Leelo Märjamaa
40-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Draakon ja Kuu 2017


Vabandused, vabandused! Või kas ikka on?
Kõigepealt panevad hiidsipelgad hommikusöögi pintslisse. Siis ilmuvad kooliteele kurjad ninjad, tohutu suur ahv, müstilised muttelukad ja teised hämmastavad ja hirmuäratavad olevused.
Kas need on ikka päris need põhjused, miks üks poiss kooli hiljaks jääb? Või on olemas mõni muu seletus, mis on veelgi ennekuulmatum?
Teie ees on raamatu «Ma ei teinud oma kodutööd sellepärast, et…» autorite Davide Cali ja Benjamin Chaudi uus naerutav lugu sellest, kui uskumatult keeruline võib olla lapse koolitee.

Kujundanud Ryan Hayes
Illustratsioonid Benjamin Chaud

Purjetamine Vabadusse

Autor: Voldemar Veedam, Carl B Wall

Toimetanud: Aime Kons

 

Purjetamine Vabadusse on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid. See on põgenemislugu, kus mehed, naised ja lapsed seisavad silmitsi punavõimudega ja ookeaniga.
Purjetamine vabadusse jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal. Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse. Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.
Voldemar Veedami ja Carl B Wall’i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest sai pärast selle ilmumist rahvusvaheliseks menukiks, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960’ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele. Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.

EV100 juubelitrükk sisaldab hulgaliselt ajaloolisi fotosid mereretkest, teekonnakaarti, arhiivimaterjale, infot autorite kohta ja merendussõnastikku. 

Lara Williamson
Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani
Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil
279-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2016 

Becketi ainus soov on, et tema pere oleks terviklik. Aga tegelikkuses on isa otsustanud koos Becketi ja tema noorema venna Billyga ööpimeduses kodust põgeneda ja kõik, mis neil on, maha jätta. Kaasa arvatud Pearli, kes on olnud poistele ema eest. Becketi ja Billy pärisema on surnud, ja kui see juhtus, ei saanud Becket emaga isegi hüvasti jätta. Becketil pole aimugi, miks isa nii käitub ja kuidas pere taas ühte liita, aga koos oma venna Billy, Briani-nimelise teo ja ühe imelise tugitooli abiga asutab ta ennast teekonnale, mille käigus ta kavatseb oma südamesoovi täide viia.

Lara Williamsoni südamlik romaan «Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani» on põnev ja mõtlemapanev lugu, mis jõudis 2016. aastal ka Briti ühe olulisema lastekirjanduse auhinna Blue Peteri preemia lõppvalikusse. 

Peeglite raamat

Autor: Eugen Ovidiu Chirovici

 

Kirjastaja Peter Katz saab meili teel käsikirja, mis räägib 1980ndatel Princetoni Ülikoolis salapäraselt mõrvatud kuulsast professorist Joseph Wiederist. Katz loodab käsikirjast teada saada Wiederi mõrva saladuse, kuid käsikiri on vaid osaline ja selle autor sureb peagi. Kirjastaja palkab asja uurima ajakirjanik John Kelleri ja peagi hakkab loo vastu uuesti huvi tundma ka kunagi Wiederi mõrva uurinud politseinik Roy Freeman. Kuid kõik asjasse segatud isikud näivad toonaseid sündmusi mäletavat isemoodi … “Peeglite raamat”, tuntud rumeenia kirjaniku E. O. Chirovici esimene inglise keeles kirjutatud teos, hakkas kulutulena levima juba käsikirja kujul. 2017. aastal ilmub see ligi neljakümnes keeles.  

Neverland

Autor: Urmas Vadi

Toimetanud: Kajar Pruul

 

“Neverland” on külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagu
film, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Mis
saab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Aga
patriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelaste
paarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt maha
jätab? Romaan annab ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildi
sellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veel
üksteiseta) hakkama ei saa. Iñárritu ja Aronofsky Eesti kastmes, koos
autorile omaste fantaasiaelementidega.
Maarja Kangro 

Juhani Püttsepp
Mustad linnud
48-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
2016

Hallvares, künnivares, hakk, ronk ehk kaaren. Ka musträstas. Meie mustad linnud – nendest jutustabki raamat. Tõestisündinud lood, aga lindude käitumine neis lugudes tundub muinasjutuline.

«Mustad linnud ... Meil on mingi hirm, nagu tähendaks must värv midagi ohtlikku,» kirjutab kirikuõpetaja Eenok Haamer saatesõnas. «Siin raamatus saavad need linnud pigem lähedaseks. Nende tarkus ja tegutsemine on imepärased. Kui keegi midagi rumalasti teeb, siis on see inimene, kes vaatab kogu oleva peale ainult oma kõrgusest.»


Kujundanud Aila Utsu-püttsepp
Fotod Ingmar Muusikus
Illustratsioonid Kadri Ilves

Jack Grimwood
Moskva
Tõlkinud Leena Suits
376-leheküljeline pehmes köites raamat
Ersen 2017 

Esimene laip oli hoiatus…

Punane väljak, 1985

Noormehe alasti laip jäetakse Kremli müüri äärde vedelema. Poiss on kangeks külmunud, tundudes käe all marmorina, ja tal on puudu parema käe väike sõrm.

Nädal hiljem kaob jäljetult Briti suursaadiku põikpäine viieteistaastane tütar. Sõjaväeluure ohvitser Tom Foxil, kes on saadetud Venemaale, et takistada teda kodumaal tõtt rääkimast, palutakse tüdruk üles otsida. See on tema võimalus leida lunastust.

Aga Venemaa varjab oma kohutavaid saladusi kiivalt. Fox satub tüdruku kadumist uurides aina lähemale Nõukogude võimu mustale, omasid raevukalt kaitsvale südamele ning nii tema kui ka tüdruku isa hirm Alexi turvalisuse pärast aina kasvab.

Kui Fox tüdrukut kiiresti ei leia, on suur oht, et tollest saab järgmine ohver sadistlikule mõrvarile, kes on tihedalt seotud oma kodumaa kohutava minevikuga. 

Marianne Dubuc
Lõvi ja lind
Prantsuse keelest tõlkinud Leelo Märjamaa
72-leheküljeline kõvas köites raamat
Draakon ja Kuu 2016 

Ühel päikselisel sügispäeval leiab lõvi oma aiast haavatud linnukese.

Nii saab alguse vaikne lummav lugu lõvi ja linnu sõprusest. 

Kolm sügist

Autor: Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo uus lasteluulekogu "Kolm sügist", mille on illustreerinud Kadi Kurema  

Joanne Kathleen Rowling, Jack Thorne ja John Tiffany
Harry Potter ja äraneetud laps (8. osa)
Esimene ja teine osa
Inglise keelest tõlkinud Kaisa Kaer ja Krista Kaer
310-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Kaheksas lugu üheksateist aastat hiljem...

«Harry Potter ja äraneetud laps» on Jack Thorne'i uus näidend, mis põhineb J. K. Rowlingu, John Tiffany ja Jack Thorne'i uuel lool. See on kaheksas Harry Potteri lugu ning esimene, mis on ametlikult lavale seatud. Näidend, mis toob lugejateni Harry Potteri, tema sõprade ja pereliikmete edasise käekäigu, ilmus kohe pärast lavastuse maailmaesietendust Londoni West Endis 30. juulil 2016.

Harry Potter olla on olnud alati raske ning see pole eriti kergem nüüd, kus ta on Võlukunstiministeeriumi ületöötanud teenistuja, abikaasa ja kolme kooliealise lapse isa.

Samal ajal, kui Harry maadleb minevikuga, mis ei taha püsida seal, kus on selle koht, peab tema noorim poeg Albus võitlema perekonnapärandi koormaga, mida ta pole tahtnud. Kui minevik ja olevik kurjakuulutavalt ühte sulavad, saavad nii isa kui ka poeg teada ebamugava tõe: pimedus tuleb ootamatutest paikadest. 

Kätlin Kaldmaa
Halb tüdruk on jumala hea olla
140-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2016 

On üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See ei ole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb. Nii mõnigi kord on käigud metsa ja jõe äärde ohtlikumad, kui asjaosalised ise taibata oskavad, aga kuna täiskasvanuid parasjagu läheduses pole, saavad lapsed kõik asjad oma naha peal järele proovida. Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata!
«Halb tüdruk on jumala hea olla» on Kätlin Kaldmaa kolmas lasteraamat, varem on ilmunud «Neli last ja Murka» (2010) ja «Lugu Keegi Eikellegitütre isast» (2012). Kaldmaa on avaldanud neli luulekogu, mitmeid novelle, nt «Kui poisid tulid», mille eest sai ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ja romaani «Islandil ei ole liblikaid» (2013), mis valiti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2013. aasta proosaauhinna nominendiks.


Kujundanud Angelika Schneider
Illustratsioonid Jaan Rõõmus

Mart Laar
Eesti suured armastuslood
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Abikaasad arendavad ja vormivad teineteist rohkem kui keegi teine, pannes üksteist püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Vaid abikaasa suudab kodus luua piisava rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima.

Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar kirjutab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja.


Kujundanud Päivi Palts

Ahoi! Luulet lastele

Autor: Wimberg

Toimetanud: Kaupo Meiel

 

Wimbergi vahva luuleraamat ütleb: „Ahoi!ˮ kõigile lastele ja nende vanematele, kes ei pelga ette võtta rännakut kosmosesse, vihmametsa, ookeani põhja ega metsa seenele. Lõbusate, õpetlike ja seikluslike salmide vahel räägib Wimberg ühe lausega ära Oskar Lutsu „Kevadeˮ sisu ja vestab anekdoodigi.
Wimbergi „Ahoi!ˮ luuletustesse võib endamisi süveneda, aga neid on mõnus ettegi lugeda lapsele, isale, emale, vanaemale, vanaisale, jõuluvanale ja jaanivanale. Eriliselt ilusaks ja avastamisrõõmu pakkuvaks muudavad raamatu Kadi Kurema fantaasiarikkad illustratsioonid.
„Wimbergi uus lasteluulekogu „Ahoi!ˮ on tema senistest teostest õpetlikum, manitsevam ja võiks öelda lausa populaarteaduslikum, aga laias laastus ikka vana hea Wimberg.ˮ
Contra 

Kristina Ohlsson
Klaaslapsed
224-leheküljeline pehmes köites raamat
Tiritamm 2016 

Billie ja ema uues kodus toimuvad salapärased sündmused. Salapärased ja ebameeldivad sündmused, millest Billie aru ei saa. Just nagu ei tahaks maja, et nad seal elavad. Just nagu teeks maja kõik, mis tema võimuses, et neid sealt minema peletada. Koos sõbra Aladdiniga asub Billie maja sünget ajalugu uurima. Mida rohkem ta teada saab, seda kindlamalt arvab ta, et nad peavad sealt võimalikult kiiresti ära kolima. Enne kui juhtub midagi jubedat. Enne kui on liiga hilja …

Kristina Ohlsson (s. 1979) on üks tuntumaid Rootsi krimikirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud 13 keelde. «Klaaslapsed» on autori esimene lasteraamat. Kristina on hariduselt politoloog ja enne kui temast sai 2012. aastal vabakutseline kirjanik, töötas ta Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö-organisatsioonis (OSCE), Rootsi Julgeolekuteenistuses ning Rootsi Välisministeeriumis.

Väärt mees

Autor: Curtis Sittenfeld

 

New York Timesi menuautori Curtis Sittenfeldi sulest ilmunud “Uhkuse ja eelarvamuse” tänapäevases stiilis ümberjutustus on ühtaegu nii austusavaldus Jane Austenile kui ka julge kirjanduslik eksperiment.
Soe ja samas vaimukas “Väärt mees”, mis käsitleb soo-, klassi-, armastuse- ja pereprobleeme, on kahekümne esimese sajandi särav, vallatu ja hõrk perekonnalugu.
Seesugused Bennetid ja härra Darcy on ühtviisi tuttavlikud ja tundmatud: Liz on ligi neljakümneaastane ajakirjanik, kes elab New Yorgis, nagu ka tema joogatreenerist vanem õde Jane. Isa äkilise haigestumise tõttu sõidavad õed lapsepõlvelinna Cincinnatisse vanematele appi – ja avastavad, et nende suur kodumaja Tudor on lagunemas ning ka perekonna enda käekäik pole kiita.
Noorimad õed Kitty ja Lydia on liialt ametis CrossFiti treeningute ja paleodieediga, et tööle minna. Keskmine õde Mary valmistub kolmanda magistrikraadi saamiseks ega tõsta jalgagi oma toast, välja arvatud teisipäevaõhtuti, kuid oma salapärastest käikudest ta rääkida ei taha. Proua Bennet mõtleb ainult sellest, kuidas tütred mehele panna.
Mängu tuleb kena uustulnukast arst Chip Bingley, kes on hiljuti osalenud tõsielusarjas “Väärt mees”. Neljanda juuli grillipeol heidab Chip Jane’ile silma. Chipi neurokirurgist sõber Fitzwilliam Darcy aga jätab endast Lizile halva mulje. Esmamulje võib aga siiski petlikuks osutuda … 

Viis ürgelementi ja koer

Autor: Siim Pauklin

Toimetanud: Kaupo Meiel

 

Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus.
ninad vastakuti
kaks halli kassi
üks toas teine vihmas 

M. C. Beaton
Unistaja surm
Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler
259-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Šoti kriminullid
Tänapäev 2017 

Punapäine konstaabel Hamish Macbeth oli alati arvanud, et romantikutest uustulnukad toovad ainult häda. Aga Effie Garrard tundus talle hoopis teisest puust – kunstnik, kes võib olla ka karm ärinaine. Rohkem viltu ei saanud pannagi.

Hamish oli lootnud sedagi, et suvi tuleb selles külakeses Šoti mägismaal rahulik – jälle mööda. Effie Garrardi surnukeha leitakse üksildasest paigast Geordie kalju juurest ja Hamish peab selgeks tegema, mis selles naises ja kogu loos on tõsi, mis väljamõeldis.


Kujundanud Jüri Jegorov

Tähenärija raamatukogu

Autor: Aino Pervik

 

„Aga kui ma loen mõnda lahedat juturaamatut, siis võib ikka mõelda küll, et ma olen just ise igasuguste põnevate sündmuste keerises!“ jätkas Tähenärija. „Tegelikult istun mõnusasti tugitoolis ja mul on lahedalt šokolaadi käepärast, aga ettekujutuses olen hoopis tormisel merel ja võitlen mereröövlitega? Mõnikord isegi nälgin natuke, aga ainult ettekujutuses, sest päriselt on mul kõvasti šokolaadi ja vahel isegi kooki või küpsiseid. Mulle see ettekujutamine ikka meeldib täiega!“ „Just,“ ütles Kriksadull. Ta oli natuke aega vait ja ütles siis ausalt: „Aga šokolaadi mõte ei ole sul eriti hea. Sa ei teagi, missuguse šokolaadise sõrmejälje ma su Punamütsikese raamatusse tegin. Ainult selle pärast, et mul oli šokolaad käepärast, kui ma Punamütsikese raamatut vaatasin.“
See on kuues raamat noorele lugejale mõeldud sarjast, kus meie lemmikkirjanikud valivad oma loomingust enda lemmikud ja kommenteerivad neid. 

Teisipäevanaiste pudru ja kapsad

Autor: Monika Peetz

Toimetanud: Piret Pääsuke

 

„Kõik peab muutuma!” otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust, pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta. Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb haigutav tühjus. Õnneks saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline, kellel on slepis kahtlust äratav mees. Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon. Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid „Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud film. Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998. aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.  

Raimo Aas
Nitševood ja aastaajad (1. osa)
Talikarged nitševood
28-leheküljeline pehmes köites raamat
Vebelex 2017 

Raimo Aasa järjekordne raamat on neljaosalise koondteose «Nitševood ja aastaajad» I osa.

Autor jätkab oma nitševoode sarja temale omaselt sarkastiliste aforismide ja karikatuuridega. 

Paul Bright, Kate Saunders, Brian Sibley ja Jeanne Willis
Maailma parim karu
Karupoeg Puhhi uued seiklused
Inglise keelest tõlkinud Epp Aareleid
104-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2016 

Seikluste aastaring koos Winnie Puhhiga Saja Aakri Metsas

Jah, nii uskumatu kui see ka pole, karupoeg Puhh on saanud üheksakümne aastaseks. Ja selle tähistamiseks kirjutasid neli kirjanikku neli verivärsket Puhhi lugu, mis viivad meie vanad sõbrad vastu juba täiesti uutele seiklustele.

See raamat siin on A. A. Milne’i algupäraste Winnie Puhhi lugudest ametlik järg ja ka uued pildid on joonistatud E. H. Shepardi stiilis.


Kujundanud Endla Toots
Illustratsioonid Mark Burgess

Ain Raal
Kuula kuuske
240-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2017 

Kui mitte sagedamini, siis korra aastas meenub kuusk ka kõige looduskaugemale inimesele. Sellel hetkel muutub igihaljas kuusepuu otsekui väravaks kaugetesse aegadesse, vanade tavade juurde ning teistsuguste mõtete, olemise ja mälestuste manu. Kuusk on ühtaegu värav ja võti, mis avab tee tagasi lapsepõlve, loodusesse ja inimhinge heledamatesse osadesse. Kuusk on meie aegruumis lahutamatu inimese ilmalikust kestmisest: sünnist, elust ja surmast. Rääkimata kõigest käega katsutavast, mida kuusepuu meile ajaliseks eluks pakub. Ajast aega on meie mail kokku kuulunud kuusk, koda ja kodu.

Kui aastal 2012 ilmus mu raamat «Seitse tervendavat puud», siis kuusk nende seitsme puu sekka ei sündinud. Meie olulisemate puude etnoloogilis-farmatseutiline käsitlus sai toona juba niigi õige mahukas, kuid kuusk eeldab rohket kirjaruumi.

Tõele au andes on kuuse etnoloogiline sära märksa eredam, kui temast ravimtaimena kiirgab, seetõttu leiate järgnevast kulbitäie folkloori ja näpuotsaga nüüdisaegset farmaatsiat. Sellegipoolest on mul ravimtaimede uurija ja õppejõuna, farmakognoosia professorina hea meel, et teie käes oleva raamatu valmimise võrra on maailmas üks ebaõiglus vähemaks jäänud ning kuusk kõrgub nüüd täie õigusega oma seitsme suguvenna kõrval. 

Kurjad taimed

Autor: Amy Stewart

 

Veidral kombel suur osa inimestest usaldab loodust ja taimi piiritult ja naiivselt – kui kõnniteele mahavisatud kohvitopsi ei võta me kunagi üles, et sealt juua, näsime matkal olles ometi tundmatuid marju. Kui perre sünnib väikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee väljagi toataimest köögis ega ukse ees laiutavast põõsast. Võimalik, et elategi oma elu ära kordagi taimede kurjust tundmata. Ent ühel päeval võib see end teile ilmutada, ja kui see juhtub, peaksite olema valmis. Siit raamatust leiab kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad, koos nendega seotud põnevate lugudega. Sarjas „Looduse lood“ varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“ ja Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“.  

Aksel Mõttus
Metsavenna lood (2. osa)
Karmi elukroonikat
280-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016 

Kaante vahele on jõudnud Aksel Mõttuse (1921‒2001) mälestuste «Karmi elukroonikat» teine osa, mis sisaldab endast lugusid metsavenna perioodist kuni arreteerimiseni 1967. a.

Vennad Aksel, Hugo ja Osvald Mõttus hakkasid end metsas varjama juba septembris 1944 seoses reaalse ohuga nõukogude repressiivorganite poolt. 1945 relvastusid nad püstolkuulipildujatega ja revolvritega (vend Jaan, vend Ülo ja õde Maimo) ja hakkas end punkrites Võru- ja Valgamaa metsades varjama. Nii moodustus ühest perekonnast relvastatud salk.

Tulirelvi kasutati kolmel korral: 15.04.1952 hävituspataljoni haarangu ajal kodutalule (hoiatuslask), 4.09.1960 hoiatuslask Taageperas ja 20.10.1966 Võru‒Varstu teel (ähvarduseks, nagu Aksel ise ütleb).

11. oktoobril 1967 Aksel ja Hugo Mõttus vahistati Antsla‒Tsooru teel. 7. juunil 1967 karistati neid mõlemat 10-aastase vabadusekaotusega ja 1992 rehabiliteeriti. Nagu dateeringud lugude juures näitavad, on Aksel Mõttus oma lood kirja pannud peamiselt vangistuse perioodil. 1990ndatel kirjutas ta mõned neist, näiteks haarangulugu, veel nö puhtamaks.

Raamatut illustreerivad ilmekamad fotod Aksli elust peale vangistust ja iseseisvuse taastanud Eestis, samuti hiljutised fotod Aksli kunagise punkrikohast Mähklis.

Aksel Mõttus
Karmi elukroonikat (1. osa)
Sõjapäevilt (märts 1943 – oktoober 1944)
269-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2014 

Eesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse päeviku I osa, mis jutustab mälestusi sõjaperioodist. Saame ülevaate mobilisatsioonist, väljaõppest Debica Heidelaagris ja kogemustest Bad Tölzi SS-junkrutekoolis, Neveli rinde perioodist ja kaitselahingutest Eestis.

Raamatule lisab väärtust Mõttuse oma käega visandatud lahinguskeemid.

Brian McGilloway
Kadunud väike tüdruk
288-leheküljeline pehmes köites raamat
Ersen 2017 

Ainult tema tunneb ära mõrtsuka

Südatalv. Paksust metsast leitakse ringi ekslev väike tüdruk, kelle käed on verised, kuid see pole tema enda veri.

Laps ei suuda või ei taha rääkida, ja ainus inimene, keda ta paistab usaldavat, on noor politseiohvitser, kes ta päästis, seersant Lucy Black. Varsti pärast seda leiab jahmunud seersant Black, et äkitselt kõrvaldatakse ta väga olulise juhtumi uurimiselt, mis on seotud teise tüdruku röövimisega – kadunud on väljapaistva ärimehe teismeline tütar.

Blacki probleemid pole üksnes tööga seotud. Ta peab hoolitsema üha vastutusvõimetumaks muutuva isa eest ning püüdma vältida konflikti oma jäise emaga – kes juhtumisi on ka politseidirektor. Üritades kõigest hingest tuvastada lapse isikut, kelle kadumisest keegi ei teata, hakkab Black mõistma, et tüdruku juhtum ja inimrööv võivad seotud olla sündmuste kaudu, mis toimusid Põhja-Iirimaa lähiajaloo süngeimatel päevadel – ja need sündmused moonutasid ka tema enda rasket lapsepõlve.

«Kadunud väike tüdruk» on vapustav krimipõnevik korruptsioonist, ahnusest ja kättemaksust ning isa armastusest oma tütre vastu.

Imepärane loomaraamat

Autor: Tom Jackson

Toimetanud: Kadri Kaljurand

 

"Kaunite illustratsioonidega raamat viib su metsikusse loodusesse, kus kohtad põnevaid loomariigi asukaid.
Raamatu imeilusatel piltidel kujutatakse paljusid loomi alates silmatorkavast tiigrist ja muljet avaldavast jõehobust ning lõpetades tillukese galaagoga. Saa tuttavaks selliste suurte kaslastega nagu lumeleopard ja lõvi ning õpi tundma kukkurloomi, näiteks koaalat ja punakängurut. Igat pilti täiendavad põnevad faktid, nii et lugedes saad teada, milline maismaaimetaja on kõige kiirem, miks on nokkloomal kannused ja kui pikk on õigupoolest kaelkirjaku keel.
Loomariik on ju imeline! 

Sabine Zett
Hugo V. salaplaan
Tõlkinud Katrin Uuspõld
176-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2017 

Vanemad nõuavad, et koolitükid oleksid õpitud ja hinded korras, samal ajal kui Hugol on kuhjaga muudki tegemist. Tema klassis tegutseb arvatavasti kurjategija, kelle paljastamiseks on kooli saadetud ajalooõpetajaks maskeerunud salaagent. Hugo püüab teada saada, milline missioon on härra doktor Torresel tegelikult ja unistab juba kuulsaks saamisest tema abilisena.

Aga kellest saab kangelane ja kes jääb tolaks?

Hugo seiklusi saime naerda juba sama autori eelmises raamatus «Hugo V. tegutseb». Tal on eriline anne sattuda igasugu sekeldustesse ning leiutada siis uskumatuid viise nendest pääsemiseks.
 

Sabine Zett
Hugo V. tegutseb
Saksa keelest tõlkinud Linda Lainvoo ja Meelis Lainvoo
174-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Koolibri 2016 

Hugo Võsapäts vihkab oma perenime, sest klassikaaslased narrivad teda selle pärast ega pea Hugot ennast miskikski. Ainult tema parim semu Nico teab, et Hugos peitub tegelikult geniaalne sisu, mis küllap peagi välja paiskub ja kõiki ahhetama paneb. Juba Hugo välimus viitab tema suurele tulevikule, sest see on erinevate staaride segu ehk äraütlemata hea.

Tõsi, Hugo ei ole veel lõplikult otsustanud, kas ta teenib oma miljonid jalgpalli- või lavastaarina või rakendab oma geniaalset mõistust poliitikas või finantsmaailmas. Eks tal ole selleks veel ka pisut aega, sest ta on alles «peaaegu 16-aastane (kuigi paistab välja noorem)» ja käib kuuendas klassis.

Toreda ja tihtipeale pisarateni naerma ajava loo ühest 13-aastasest saksa koolipoisist on kirja pannud Sabine Zett, eesti keelde tõlkinud Linda ja Meelis Lainvoo.


Kujundanud Arvo Haav
Kaanekujundus Ute Krause
Illustratsioonid Ute Krause
 

Head eesti asjad

Leidused ja leiutajad

Autor: Piret Mäeniit, Arko Olesk

 

Raamat jutustab leiutistest, avastustest ja leiutajatest, mille ja kelle üle meie, eestlased vaieldamatult uhked oleme või mida me päris meie omaks peame. Olgu vaid mõned näiteks toodud: eeternarkoos (Nikolai Pirogov). AU-8 ja Desintegraator (Johannes Hint), Click and Grow nutikas taimekasvatuspott (Mattias Lepp), põletussalv (Arnold Seppo), kaksiktähtede kataloog (Jaan Einasto), minikaamera Minox (Walter Zapp), omailma mõiste (Jacob von Uexküll), müomeeter (Arved Vain), õ-täht (Otto Wilhelm Masing), tintinnabuli stiil (Arvo Pärt) jpm. Raamatust ei puudu loomulikult ka rukkileiva, kohukese ja kiikingu lood. Lugejale on abiks aine- ja isikunimede register.  

Greta Päikesekiir. Sa oled minu parim sõber

Autor: Sandra Grimm, Elli Bruder

 

Gretal on südamesoov – ta tahaks endale nii väga sõpra! Naabermajja kolibki Marie, kellel on on aga oma vana kodu järele tohutu igatsus. Gretal tuleb nüüd väga kiiresti välja mõelda midagi imetoredat, et Marie jälle rõõmus oleks.  

Tiia Toomet
Vanaduse võlud
136-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2017 

Tõepoolest, hea on vana olla!

Lapsed on suureks kasvatatud, eluase olemas, asju ülearugi. Ei pea enam muretsema nii palju oma välimuse pärast, võid käia riides lihtsamalt ja mugavamalt, loobuda kõrgetest kontsadest, moehilpudest, pole tarvis lakkamatult igasugust träni juurde osta. Enamgi veel, nüüd lõpuks tohid olla avalikult egoistlik, mõelda rohkem iseendale ja oma soovidele.

Vaimukas mõttekogumik Tiia Toometilt. 

 Uneaeg on käes! Üks mäng veel...

 Kui on õhtu ja magamamineku aeg käes, on sageli raske päeva askeldusi lõpetada. Eriti siis, kui sa ei ole üldse väsinud. Eriti siis, kui oled laps ja tahaksid veel natuke mängida. Ja pärast seda unejuttu kuulata. See lõbus klappidega raamat aitab lapsel end uneks valmis seada koos vahvate tegelaste Lilli ja Londuga.

 

Hanno Ojalo
Sinimägede legend
Kuidas võitles Eesti Diviis
160-leheküljeline kõvas köites raamat
Ammukaar 2017 

Raamat «Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti Diviis» annab ülevaate Saksa sõjaväe kooseisus võidelnud eesti rahvusliku väeosa 20. SS-vägede diviisi võitlustest Narva jõel, Auveres ja Sinimägede kaitseliinil 24. juulist kuni 10. augustini 1944. Lugeja saab vastused järgmistele küsimustele:

• Kui suur osa oli eestlastel tegelikult Sinimägede kaitselahingutes? Miks Saksa väejuhatus Eesti Diviisi sõjamehi eriti ei usaldanud?
• Kuidas tekkis müüt Lääne- Euroopa vabatahtlike eriti suurest rollist Sinimägede lahingus?
• Mis oleks juhtunud, kui Punaarmee oleks augusti algul Sinimägede kaitseliinist läbi murdnud?
• Kas Saksa rinde õigeaegne tagasitõmbamine Narva jõelt Sinimägedesse oleks eestlaste inimkaotusi vähendanud?
• Miks ei suutnud venelased Sinimägedest tiibahaaranguga mööduda või teha kaitsjate tagalasse meredessanti?
• Kuidas tekkis müüt sellest, et Sinimägede tõrjevõit päästis Soome iseseisvuse?
• Millistest allikatest pärinevad punaväelaste kaotuste müstilised hiigelnumbrid?

Carl Mothander
Rootsi kuninga valge laev
Riskantne mäng rannarootslaste pärast
Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär
216-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2017 

Carl Mothander sündis 14. jaanuaril 1886 Stockholmis. Ta osales Soome 1918. aasta kodusõjas valgete poolel sanitaarkompanii eesotsas Viiburi rindel ja võttis Rootsi vabatahtlike värbajana osa Eesti Vabadussõjast. 1928. aastal abiellus Mothander baltisaksa parunessi Benita von Wrangeliga (1878–1967) ja asus elama Eestisse, Tallinna Toompeale ja suviti Tohisoo mõisa. Mothanderid pääsesid 1940. aastal nõukogude võimu ajal Rootsi tingimusel, et jätavad maha kogu vara. Saksa ajal kuulus Mothander komisjoni, mis saadeti Ukrainasse Vinnitsasse uurima Nõukogude riigi sooritatud massimõrva.

Käesolevas raamatus kirjutab Mothander värvikalt, üksikasjalikult ja põnevalt Saksa okupatsiooni aegsest rannarootslaste Rootsi asustamisest, mida ta aitas korraldada. Carl Mothander suri 29. aprillil 1965 Stockholmis.

2. trükk. 

Holly Seddon
Püüa mitte hingata
Inglise keelest tõlkinud Nele Sillaots
384-leheküljeline pehmes köites raamat
Päikese Kirjastus 2017 

Üks ununenud tüdruk. Üks kohutav saladus. Kaks elu kaalukausil.
Unustage tüdrukud, kes on rongis või kadunud – te ei suuda «Püüa mitte hingata« köidet käest panna. See on lihtsalt nii hea. – Goodreads
Holly Seddoni kütkestav debüüt on haarav põnevuslugu, täis kiireid süžeepöördeid, rikkaliku siseeluga tegelasi ja kaasahaaravat psühholoogilist pinget.
Mõned saladused ei sure iialgi. Neid lihtsalt hoitakse vaka all.
Alex Dale on omadega puntras. Ennasthävitav elustiil on talle maksma läinud abielu ja ajakirjanikukarjääri. Talle on jäänud vaid harjumused: hommikune jooksmine, kuni keha valutab, siis mõni tund hajevil tööd, kuni minevik temast võitu saab ja teda põhja veab. Iga päev on justkui vee peal kõndimine ja iga öö nagu uppumine. Aga siis avastab Alex artikli jaoks intervjuusid tehes Amy Stevensoni. Amy Stevensoni, kes oli kuni hetkeni, kui ta pärast armutut kallaletungi teadvusetuna leiti, üks täiesti tavaline väikelinnas elav tüdruk. Amy Stevensoni, kes on maailmast unustatuna viisteist aastat koomas olnud. Amy Stevensoni, kes – arstide teadmata – on oma keha vang, teadvusel, ent halvatud, ning kes elab uuesti läbi mineviku sündmusi.
Peagi kuuluvad Alexi päevakavasse ka haiglakülastused ning seejärel rünnaku algsete kahtlusaluste küsitlemine. Aga portreeloost saab ajakirjaniku kinnisidee. Kuidas lahendada kuritegu, kui ainus tunnistaja pääses küll eluga, kuid ei saa ütlusi jagada? Suutmata loobuda kujuteldamatu tõe paljastamisest, taipab Alex, et ta ei aja taga vaid head lugu – ta otsib lunastust.
«Püüa mitte hingata», mis põikab olevikust minevikku ja tagasi olevikku, avaneb kiht kihi haaval, kuni paljastub verd tarretav lõpplahendus. Tulemuseks on jäägitult kaasahaarav tempokas põnevik ammu maha vaikitud saladustest ja segasest tõest.

Noora. Palokaski II

Autor: J. K. Johansson

Toimetanud: Kai Nurmik

 

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on koolitüdrukute müstiline kadumine, tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all pulbitseb hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat. Palokaski koolis valitseb lein, politseinikud on leidnud selles koolis õppinud Laura Andersoni laiba. Eriõpetajana töötava Miia Pohjavirta kabinetti saabub ridamisi õpilasi oma tunnetest rääkima, teiste seas Noora. Viimane pahvatab aga pikalt keerutamata: „Ma kardan, et järgmisena tapetakse mind.” Kuigi Laura surm loetakse ametlikult õnnetusjuhtumiks, ei usu seda paljud. Nii Miia Pohjavirta kui politseikomissaar Kari Korhoneni hinges kripeldab kahtlus ainuüksi seetõttu, et hukkunud tüdruku hormoonide tase oli ebatavaliselt kõrge. Seda asjaolu asub omal käel uurima Korhose lapselaps Saska, kes jõuab innuka jäljekütina kohalikku jõusaali, püüdes sealt keelatud ainete osas vihjeid hankida. Lugu võtab veelgi dramaatilisema pöörde, kui Saska leitakse ühel hommikul jõusaalist surnuna.  

Mõistatused. Vanasõnad. Kõnekäänud
Koostanud Tiiu Saimre
96-leheküljeline pehmes köites raamat
Koolibri 2017 

Raamatus on valik eesti mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände väga erinevatel teemadel.

Kogumikus leiduv on mõeldud eeskätt lastele, kuid on väga sobiv ka meelelahutuseks kogu perele.