Jack Challoner
Teaduse lugu
96-leheküljeline kõvas köites raamat
Avita 2013 

• Millest kõik tehtud on?
• Kuidas elusolendid kasvavad ja paljunevad?
• Kui vana on Universum?
• Miks on olemas mäed?
• Miks on osad asjad soojemad kui teised?
• Miks me jääme haigeks?

Sellised küsimused on teaduse südameks. Uudishimu ehk mõtlemine meie ümber asuvast maailmast ning püüdmine seda kirjeldada on osa inimeseks olemisest. Seega võiks ju arvata, et teadus on sama vana kui inimene. Teadus aga hõlmab endas rohkemat kui vaid uudishimu: teaduses kontrollitakse ideid sellest, kuidas maailm töötab, eksperimentide abil, ning hüljatakse selgitus, kui see katse käigus valeks osutub. Seda hakkasid inimesed tegema alles paarsada aastat tagasi. Iidsetes tsivilisatsioonides leidus palju suuri mõtlejaid, kes esitasid keerulisi küsimusi ja leidsid neile selgitusi. Oma ideid nad aga proovile ei pannud. Seega ei alga meie lugu nendega. Iidseid seletusi, millest paljud pärinevad Vana-Kreekast, anti põlvest-põlve edasi ning paljud inimesed võtsid neid kui fakte. 16. ja 17. sajandi Euroopas seati need vanad ideed aga kahtluse alla, mistõttu neid hakati proovile panema. Kõigest 400 aastat hiljem on meil neile ja teistele küsimustele olemas selged ja proovile pandud vastused. Loomulikult tekitab iga vastus aga aina rohkem küsimusi, kuid see ongi osa teaduse võlust. Teadus on lõputu teekond tõeni ning sel teekonnal saadud teadmisi võib rakendada nii heal kui ka halval eesmärgil. Teaduse ajalukku kuulub palju rohkem kui siia õhukesse raamatusse mahub.

«Teaduse lugu» on justkui nimekiri jalgpallimängu tipphetkedest, keskendudes tähtsaimatele sündmustele ning ühendades need värvikate kommentaaridega ühtseks looks kokku. Kui jalgpallimängu tipphetked koondavad 90 minutit kõigest paari minutilisse videosse, siis surutakse selles raamatus 500 aastat inimeste inspiratsiooni ja rasket tööd kokku kõigest 27 lühikesse peatükki. Raamatus on 47 rohkem või vähemtuntud teadlase elu- ja teaduslood – kuid seda kõike on esitatud koolilapsele arusaadavalt ja humoorikalt. 

Tatu Vaaskivi
Maarjamaa
Koostanud Ants Paikre
Soome keelest tõlkinud Ants Paikre
88-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Loomingu raamatukogu
Kultuurileht 2013 

«Maarjamaa» sisaldab estofiilist soome kirjaniku ja kultuurikriitiku Tatu Vaaskivi (1912–1942) nelja Eesti-ainelist kultuurikirja 1937. aastast. Lisatud on ka üks pikem erakiri ja näide Vaaskivi kriitikaloomingust – arvustus Tammsaare «Tõe ja õiguse« V osa soomendusele (1935).
Kujundanud Aadam Kaarma

MUINASJUTUD - LASTELE JA SUURTELE. Aapo Ilves

2012 aasta kauneim lasteraamat!

Autor: Aapo Ilves

Toimetanud: Pirja Kullama

Need on muinas- ja mõistujutud ning muistendikesed, milletaolisi ma oleks tahtnud ise lapsepõlves lugeda. Ma tahtnuks neid lugeda ka täna ning loodetavalt tahaks ma selliseid lugusid lugeda ka mõnekümne aasta pärast.
Lisan nimekirja mõnedest autoritest-raamatutest, mis mind oma muinasjuttude kirjutamiseni jõudmiseks arvatavasti mõjutanud on: Arvo Vallikivi "Ajaprintsess", Andres Ehini koostatud Tšuktši muinasjuttude kogu "Unesnõiduja", Donald Bisset' "Kõnelused tiigriga, Ervin Lázár'i "Seitsmepäine haldjas", Karel Capek'i "Üheksa muinasjuttu", Václav Ctvrtek'i "Rumcajs" jne. Ilmselt toovad lood ajati meelde ka Andrus Kivirähki, Roald Dahl'i või Daniil Harmsi.
Mõned jutud on varem ilmunud ajakirjas Täheke ning lõunaeestikeelseina ajalehes Setomaa.
Kunstnik Regina Lukk-Toomperele meeldisid need lood nii väga, et ta hakkas joonistama. Need pildid on samuti raamatus.
Olgu teil tore!
Aapo Ilves

Ruttu tuttu!
Eesti isade unejutte
Koostanud Tiina Siimets
108-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2005 

Nagu pealkirigi ütleb, on lastele mõeldud unejuttude autorid mehed, kellel endal väiksemad või suuremad lapsed. Raamatusse on lugusid kirjutanud Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson.
Raamat võiks ahvatleda just isasid lastele jutte ette lugema, sest nende lood on enamasti teistsugused kui emade omad. Jutud sobivad juba 2,5-3aastastele, samas peaksid nad huvi pakkuma veel isegi 10aastastele.
Oma iva leiavad neist ka täiskasvanud.

Kujundanud Piret Mildeberg
Illustratsioonid Jüri Mildeberg

Tähed 

Sünnist musta auguni

Toimetanud: Aime Kons

„Teadmiste” sarja tähtederaamat viib põnevale avastusretkele kosmosesse. Kuidas sünnivad ja surevad tähed? Miks neid on igas suuruses, alates väikestest kääbustest ja lõpetades ülihiidudega? Raamatust õpid tundma Linnuteed ja teisi galaktikaid, saad piiluda kosmiliste udude sisse ja vaadata, kuidas plahvatab supernoova. Saad teada, kuidas inimesed omal ajal tähtkujusid tõlgendasid ja kuidas tähed kaardile kantakse.

Raamatuga on kaasas interaktiivne arvutimäng, millega saab testida oma teadmisi ja oskusi.

„Teadmised” on uuenduslik sari, mille leidlik lähenemisviis pakub haaravat, virgutavat õppimiskogemust.

François Aulas, Jean-Paul Dupré, Bertrand Eveno, Anne-Marie Gilbert, Patrick Leban ja Joël Lebaume
Eksperimentide maailm
174 põnevat katset igale poisile ja tüdrukule
Prantsuse keelest tõlkinud Kadri Koik
191-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
Ilo 2011 

174 põnevat katset igale poisile ja tüdrukule. Sisukas raamat lastele, kes tahavad maailma paremini mõista ja ise avastada. «Eksperimentide maailm» õpetab lihtsalt ja käepäraste vahenditega tegema katseid, mis aitavad mõista maailmas toimuvaid protsesse ja nende otstarvet. Iga katse juures on sammsammulised illustreeritud õpetused ja lisaks põnevaid fakte. Raamat käsitleb järgmisi teemasid:

• vesi
• temperatuur
• loodus
• inimkeha
• helid
• värvid
• peegeldumine
• jõud ja energia
• liikumine
• lendamine
• mõõteriistad
• elekter
• ained ja materjalid

Kaanekujundus Kaie Lilleorg

Vladimir Suteev
Kes ütles «näu»?
32-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Lapse oma raamatukogu
TEA Kirjastus 2013 

Muinasjutt «Kes ütles «näu»? räägib kutsikast, kes ärkab selle peale, et keegi ütleb: «Näu!» Uudishimulik ja vapper kutsikas läheb salapärast näugujat otsima ning kohtub oma teekonnal kuke, hiirepoja, koera, mesilase, kala ja konnaga. Lõpuks koju tagasi jõudnud, saabki ta oma küsimusele vastuse.

Multifilmide stsenaristi ja režissööri, kirjaniku ja illustraatori Vladimir Sutejevi kirjutatud ja joonistatud raamat ilmus esmakordselt eesti keeles 1958. aastal ja pakub seega nii avastamis- kui äratundmisrõõmu.
Teine trükk.
Kujundanud Kaie Lilleorg
Illustratsioonid Vladimir Suteev

Kõnekäändude Doomino
Kõnekad kõnekäänud
Kaardipakk ja juhend
TEA Kirjastus 2013 

«Kõnekäändude doomino» on vahva ja hariv õppemäng, mis rikastab lapse sõnavara ning aitab selles rahvaluule lühivormis paremini orienteeruda. Mängus on 35 kõnekäändu koos tähendusega. Iga tähenduse juures on toodud veel sarnase tähendusega kõnekäände. Mängu mängimiseks on mitu varianti, nii on mäng huvitav nii lasteaialapse kui täiskasvanu jaoks. Mängida saab üksi, kahekesi või rühmaga. Kaardipakis on lisaks 36 kaardile ka mängujuhend ja õiged vastused. Mängukaartide tagaküljed moodustavad pusle. 

Scott Westerfeld
Välised (4. osa)
408-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2012 

Scott Westerfeldi «Inetutega» alanud sarja viimases raamatus on endine režiim langenud, kedagi ei tehta enam ilusaks udupeaks ja Tally on läinud elama vabasse loodusesse. Maailm on muutunud ning autor näitab, milliseks. Raamatu peateemaks on ilukultuse asemel kuulsusekultus. Peategelane Aya Fuse elab Jaapanis, kus hakatakse uuesti avastama kunagisi tavasid ja kultuuri – teetseremooniat, mangat – aga kõige tähtsam selles ühiskonnas on kuulsus. See, kui kuulus sa oled, määrab kõik – sellest sõltub sinu staatus ja see, kui kaugele sa elus jõuad. Aya ei ole eriti heas seisus, kuid siis kohtub ta tüdrukute kambaga, kelle eesmärgiks ongi võimalikult vähese kuulsusega elada. Aya otsustab kirjutada neist loo ning liitub sel eesmärgil kambaga. Selgub aga, et ta avastab palju rohkem, kui ta oodanud oli…

Sarja esimene raamat «Inetud» (Varrak 2011) jutustas maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks. Sarja teises osas «Ilusad» (Varrak 2011) ongi raamatu peategelane Tally ilus ning tema elu koosneb üksnes lõbutsemisest. Sarja kolmandas raamatus on Tallyst aga saanud Eriline. «Erilised» (Varrak 2012). Seda, et Erilised linnas kõigisse hirmu sisendavad, teatakse ka siis, kui nendega kunagi elus ei kohtutagi. 

Ene Hion
Valdo Pant - aastaid hiljem
287-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maagiline Ruum 2013

Valdo Pant ei olnud pelgalt ajakirjanik, võib öelda, et ta oli omaette suurkuju, epohhi loov isiksus Eesti raadio- ja teleajakirjanduse ajaloos. Paneb imestama, milliste ideede ja lahendustega tuli ta välja ajal, kui rahvusvaheline infovoog oli Eesti jaoks piiratud ja kui tänapäeva tehnilistest võimalustest ei osatud veel unistadagi. Seda enam nõudis esiletõus ja publikumenu temalt loomingulisust, leidlikkust ja kõneosavust. Raske arvata, millega tuleks ta välja praegu, kui elanikkonnale on valla nii taevakanalid kui internetiavarused. Suisa uskumatuna, isegi ebainimlikuna tundub Pandi töövõime ja nimekiri töödest, mida ta raadio- ja tele-, aga ka filmi- ja kirjandusmaastikul ära tegi.

Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Aga ometi – tuleb välja, et ta oli ka värvikas seltskonnategelane ja hoolitsev pereisa. Mis aga kõige üllatavam, tema elu saatsid pidevalt isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski oma hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlvest pärit tervisehäda koorem paisus lõpuks nii suureks, et murdis ka sellise sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle ande, armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna «valgustaja».

Olev Remsu
Supilinna surmad
510-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2012
Tartu 1960ndate aastate algul. Kollast on sirgunud noormees, kes tegeleb usinalt sõudmisega. Teose teine keskne tegelane on tema Supilinna naaber Siiri Kullamägi, kes töötab pangas. Nõukogude rahareformi tõttu joonistub välja keeruline skeem, millesse on seotud linnajuhid, julgeoleku ja ka märksa süütumad inimesed. «Supilinna surmad» on järg Olev Remsu menukale raamatule «Supilinna poisid».

Fred Hageneder
Puud on tarkusekandjad
Looduslugu, folkloor, sümboolika, tervendamine
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
224-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Sinisukk 2006
 Õpi nägema puude ilu taga nende pühadust, saa tuttavaks pärimuste ja sümboolikaga, mis annavad igale puuliigile ainulaadse iseloomu ja on lummanud paljusid erinevaid kultuure kogu maailmas.

Üksikasjalikud kirjeldused 55 puuliigi kohta altes lepast (Alnus) kuni tammeni (Quercus).

Põhjalik ülevaade ajaloost, folkloorist, müütidest, maagiast, sümboolikast ning raviomadustest.

Üle 80 suurepärase foto kuulsalt puudefotograafilt Edward Parkerilt

Pille Enden, Tiina Lebane ja Lia Virkus
Parimad kodused pirukad
232-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast 100 rooga
Ajakirjade Kirjastus 2013

Ahjusoe pirukas on kodudes alati oodatud ja hinnas. Uue põhjaliku pirukaraamatu autorid on siia kokku pannud oma aastatega kogunenud ja teostatud ideed. Suured ja väikesed, pehmed ja krõbedad – 100 erinevat hõrku küpsetist, valmistatud vormis, ahjuplaadil või pannil ning kõik maitsva täidisega. Köögis tegutseja leiab siit põhiliste pirukatainaste – pärmi-, leht- ja muretaina – piltidega varustatud valmistamisõpetused koos nippidega, mis aitavad kaasa õnnestunud taina ja piruka valmistamisele.

Tarrvi Laamann
Minu Jamaica
Pole probleemi!
191-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2013


See raamat sinu käes, hea lugeja, on teekond Jamaicale – saarele, millest unistasin kogu oma lapsepõlve ning kuhu hiljem saatuse tahtel korduvalt sattunud olen. Sealne kultuur ja eriti reggae-muusika on oluliselt mõjutanud mind kui kunstnikku ja DJd. Esimest korda läksin Jamaicale 1999. aastal, olen seal käinud viis korda ja elanud umbes viis kuud. Arvan, et see on just paras emotsioonide ja kogemuste pagas, mida teiega raamatulehekülgedel sõnas ja pildis jagada. Olen nii üksi, naise Tiina, tütre Cassandra, venna ja paljude seal kohatud tuttavate ja sõpradega sattunud omajagu seiklustesse ja annan endast parima, et ka teie neist võimalikult palju osa saaksite. Selleks, et minna maailma avastama, peab lihtsalt ära minema, ja ehk aitab minu raamat sihtkohta leida.

Kujundanud Anna Lauk
Illustratsioonid Kudrun Vungi

 

Tõnu Õnnepalu
Mandala
244-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2012

Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks «Mandala» mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel…

Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis…

Kujundanud Britt Urbla Keller

Alam-Pedja. Arne Ader, Sven Začek, toimetanud Ann Marvet. Keskkonnaamet, 2012. 185 lk.

Alam-Pedja looduskaitseala ilmselt ei vaja tõsisele loodushuvilisele pikemat tutvustamist. Kuid aeg-ajalt on kasulik ka ammust tutvust uuendada, vaadata seda kõrvalpilguga, antud juhul siis fotograafide Arne Adra ja Sven Začeki pilgu ja tekstide läbi. Peale koostajate tekstide on siin Juhani Püttsepa kogutud pärimuslood Alam-Pedja kaluritelt ja luhavahtidelt ning

päevikulood Fred Jüssilt ja Kai Kimmelilt.

Loone Ots
Eesti riigipead
192-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Menu 2012 

Loone Otsa raamat tutvustab meie riigijuhte kultuuriloo vaatenurgast. Ülevaate saab viieteistkümne Eestit juhtinud mehe elust Konstantin Pätsist Toomas Hendrik Ilveseni. Esseelaadses vormis paigutab autor enam või vähem tuntud poliitikakesksed elulood ajastu konteksti, näidates keskkonda, milles need mehed toimisid.
Kujundanud Einike Soosaar

Ernst Enno
Pimesikk
Koostanud Olivia Saar
49-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Lapse oma raamatukogu
TEA Kirjastus 2013 

Ernst Enno valikkogu «Pimesikk» sisaldab kirjaniku tuntuimaid lasteluuletusi, näiteks:

• «Juss oli väike peremees...»
• «Marjule» («Väike Manni, tillu Anni lähvad metsa marjule...»)
• «Patsu, patsu, kooki»
• «Aha ai, aha pai»
• «Aasal õitseb mahlakann»
• «Üks rohutirts läks kõndima...»
• «Tibukese unenägu»
• «Puder» («Hiiretips läks putru keetma tipa-tapa tibule...»)
• «Uisutajad» («Väljas talv ja tore jää, uisutada ülihää!...»)

Kujundanud Kaie Lilleorg
Illustratsioonid Silvi Väljal

Madis Kõiv
Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest
Nägemused ja uned
183-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Kultuurileht 2013 

Jutukogumik koondab autori enda valiku aastatel 1966–2012 kirjutatud uudisjuttudest, millest mõned on varem ilmunud, teised avaldatakse esmakordselt. 

Kuulo Kalamees
Riisikad
The genus Lactarius in Estonia
187-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites 1. raamat sarjast Eesti elurikkus
Tartu Ülikool 2011 

Raamat sisaldab 60 Eestist leitud riisikaliigi originaalkirjeldusi, värvipilte ning ökoloogia- ja levikuandmeid, samuti 22 Eestis leiduda võiva liigi lühikirjeldusi ning määramistabeleid eesti ja inglise keeles. Raamatus käsitletakse lühidalt ka riisikate määramiseks vajalikke tunnuseid ja esitatakse erialaste mõistete oskussõnastik. Lisana on kaasas riisikate taskumääraja.

«Riisikad» on esimene köide sarjast «Eesti elurikkus», mille eesmärgiks on avaldada monograafilisi ülevaateid Eestis leiduvate taksonite kohta. Sarja algatajate sooviks ei ole välja anda Eestist leitud rohkem kui 25 000 liigi täielikku entsüklopeediat. Pigem on tegemist sarjaga, milles ilmuvad raamatuna käsitlused sellistest Eesti liigirühmadest, mida mõni meie spetsialist hästi tunneb. Raamatute koostamisel lähtutakse põhimõttest, et nende sisu oleks teaduslikult korrektne, kuid ühtlasi loodusehuvilistele võimalikult lihtsalt kasutatav. 

Ruttu tuttu!
Eesti isade unejutte
Koostanud Tiina Siimets

108-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat

Ajakirjade Kirjastus 2005 

Nagu pealkirigi ütleb, on lastele mõeldud unejuttude autorid mehed, kellel endal väiksemad või suuremad lapsed. Raamatusse on lugusid kirjutanud Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson.
Raamat võiks ahvatleda just isasid lastele jutte ette lugema, sest nende lood on enamasti teistsugused kui emade omad. Jutud sobivad juba 2,5-3aastastele, samas peaksid nad huvi pakkuma veel isegi 10aastastele.
Oma iva leiavad neist ka täiskasvanud.
Kujundanud Piret Mildeberg
Illustratsioonid Jüri Mildeberg

Peeter Sauter
Ära jäta mind rahule
396-leheküljeline kõvas köites raamat
2012 

Romaan räägib avameelselt minategelase kohanemisest eluga pärast abielulahutust. Olnud sunnitud jätma maha pere ja kodu, jagab kirjanikust minategelane räämas ateljeekorterit teismelise poja, peavarju otsinud saksa hipitüdruku Jessica ja oma pisikese tütrega. Suure osa ajast veedab kirjanik juues koos teiste kirjanikega ja hängides kõrval asuvas Seltsimajas, kus peatuvad boheemlased kogu maailmast. Tasapisi tekib kirjanikul püsivam ja lähedane suhe peol kohatud tüdruku Lauraga. Olukord on ambivalentne, peategelane vajab stabiilset suhet, samas kardab luua uut peret. Midagi toimub ka tema ja endiselt ateljees elava hipitüdruku vahel. Peategelane unistab, et võiks abielluda korraga kahe naisega, nii Jessica kui Lauraga, samas on ta kõige lähedasem pisikese tütre Sissiga. Poeg Kustas peab ateljees pidusid oma kamraadidega. Poeg sureb ootamatult. Hipitüdruk ei talu elu korteris, kus keegi on äsja surnud ja kolib ära. Tütar saab kooliealiseks ja peab elama rohkem oma ema juures. Kirjanik jääb jälle üksi, aga see lähendab teda peol kohatud Lauraga, kellega on elatud justkui visiitvabaabielu ja kes otsustab suhteid lähendada ning kolib elama peategelase ateljee lähedusse.

Lugu on kirjutatud elule tuginedes, aga pole dokumentaalne. Suurem osa tegelasi – kamraadid kirjanikud ja inimesed Seltsimajas – esinevad oma nime all.

Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli
Wabariigi viimased sõdurid
230-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Maalehe Raamat 2012 

1990. aastate lõpus, mil sõnavabadust oli Eestis nauditud alles lühikest aega ning metsavendlust ja tõde sellest looritas salapära, otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli teema siiski luubi alla võtta ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega. Nii sündisid ajakirjanduslikud ülevaated, mis on täienduseks ajaloolisele uurimistööle. Raamatust

«Wabariigi viimased sõdurid» saabki lugeda lugusid ja mälestusi metsavendadest, nagu Aksel Mõttus, Hugo Vessin, Erich Ingver, Louis Ladva, Alfred Kaarmann, Olaf Tammark, Erika Kask, Laine Koitla, Laine Lulla, kuulus Heino Lipp kõigi kolme tütrega ja teised. Ent nende, tänaseks pea legendi staatusesse tõusnud meeste ja naiste kõrval tuleb juttu ka nendest, kes reetsid ja kuritegusid korda saatsid: Aksel Uibo, Juhan Mäetalu, Uno Laht ja Karl Paulov… Lugeja ees on lood elust enesest, mis oma dramaatilisuselt, põnevuselt ja isegi romantilisuselt ületavad mitmeid Hollywoodi linateoseid. 

Irene Artma, Kadri Sõrmus ja Maigi Vija
Uurimistöö kirjutajale
44-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat

Kuidas refereerida? kuidas uurimistööd üles ehitada? Mida kirjutada kokkuvõttesse? Kuidas viidata, kui loetud raamatul on mitu autorit? Kas joonisele tuleb panna pealkiri? Kas teiste autorite mõtteid võib oma töösse täpselt maha kirjutada?

Siin kaante vahel on õpilasele ja õpetajale mõeldud juhend, milles esitatakse teadusliku teksti sisu, vormi ning keele kohta käivad olulisemad nõuded lihtsas keeles. Juhendisse on kogutud selliseid näiteid ja harjutusi, mis õpetavad vigu märkama ning neid töödes vältima, aga siit leiab ka eeskujuks olevaid tekstinäiteid.

Enne kui hakata uurimistööd kirjutama, tuleks tutvuda teadustekstidega, nende keelekasutuse, stiili ja vormistusega.

- Ära piirdu ainult internetiallikatega!

- Kõigepealt tööta materjalid läbi, seejärel asu referaati kirjutama!

George R. R. Martin
Troonide mäng (2. osa)
Jää ja tule laul
Inglise keelest tõlkinud Mario Kivistik
408-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat 
Varrak 2007 

«Troonide mängu» teises osas liiguvad Seitse Kuningriiki vääramatult sõja ja kaose poole. Kui võimumängude ohvriks sattunud Eddard Stark vangikongi heidetakse, kogub Robb Talitundru lääniisandad oma lipu alla ja puhkeb verine võitlus põhjalaste ning Lannisteride vahel. Jon Müüril ei suuda kuidagi otsustada, kus on tema õige koht, kuid ebakoolnute rünnak ja Öise Vahtkonna ülempealiku otsus Müüritaguse Kuninga vastu pealetungi alustada aitavad tal teha oma valiku. Teisel pool kitsast merd aga hellitab printsess Daenerys endiselt lootust kodumaale jõuda – ja kuigi kõik ei lähe kaugeltki mitte nii, nagu ta on ette kujutanud, on ta raamatu lõpuks selle lootuse täitumisele lähemal kui kunagi varem...

Elo Viiding
Teised
176-leheküljeline kõvas köites raamat
Tuum 2012 

Elo Viidingu uus proosaraamat «Teised» sisaldab kuus novelli ja ka siin raamatus on Elo Viidingu iga sõna täpne ja kirjutatud lood on väikesed täiuslikud tervikud. Samas, võrreldes «Püha Maamaga» ei ole sarkasm nii lõikav, lood on realistlikumad, mõtlikumad, leebemad ja tegelasi mõistvad. «Teised« räägib inimestest, kes elus on mingil põhjusel teised, mitte esimesed. «Teisteks» ongi neid muutnud võimetus konkureerida «esimestega« ja äärmuslik kohanematusetunne. Aga samas, kui poleks «teisi», poleks ka «esimesed» esimesed.

Elo Viiding kuulub kaasaegse eesti luule tippude hulka, kes on avaldanud ka sõnavahedat ja iroonilist proosat. 2008. aastal ilmunud novellikogu «Püha Maama» pälvis kriitikutelt häid hinnanguid ja oli lugejate hulgas populaarne. 

Mikk Sarv
Sõna jõud
232-leheküljeline pehmes köites raamat
Pilgrim 2012 

Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu. Raamat «Sõna jõud» pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu? Kohmakas uussõna «keskkond» jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna «käsi» väljendites «vihma käes olema», «kuidas käsi käib?», «käesolev hetk» puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel. 

Aarne Biin
Sild üle Koiva
160-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Raamat 2012 

Ajalehe Videvik kaastööline Rita Kikas saab ülesande üles otsida ja luua kirjanduslik portree kunagisest levimuusikatähest Aarne Välist, keda uus põlvkond enam ei tunne. Juhus aga viib ajakirjaniku esmalt kokku insener-konstruktor August Veltmaniga, kel parajasti käsil suurprojekt kahasse läti kolleegidega, sild üle Koiva jõe. Veltman väidab, et Väli on tema naaber ja et ta teab tema lugu hästi. Mitmete kohtumiste tulemusel joonistub ajakirjanikul tüüpiline Brežnevi-aja andeka inimese läbielamiste ja illusioonide purunemise lugu. Ja ühel hetkel selgub ka, et Aarne Väli ning August Veltman on tegelikult üks ja sama isik. 

Tiit Tarlap
Roheliste lippude reservaat
273-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Pärnumaa Tšernobõli Ühendus "Gamma" 2012 

«Muidugi ei olnud asjad hoopiski nii mustvalged. Erahuvideta objektiivsust leidus poliitikas sama palju kui igas kärnkonnas printsessi. Emely organisatsioon – mida ta ka ei taotlenud – tegutses suure tõenäosusega juba mitte kellegi erahuvides vaid Maa Ühendvalitsuse huvides. Mis kokkuvõttes tähendas paraku vaid nende isikute või ühenduste erahuvisid, kelle peo pealt Ühendvalitsus ise sõi.»
Teine trükk.
Kujundanud Mari Kartau

Stephen Baxter ja Terry Pratchett
Pikkmaa
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2012 

Selle raamatu kirjutamisel on jõud ühendanud Kettamaailma looja Terry Pratchett ja Stephen Baxter, tuntud briti ulmekirjanik. Tulemuseks on põnev, huvitavate mõtetega ja mõnus raamat sellest, milliseks kujuneks inimkonna tulevik juhul, kui meie maakera kõrval, ühe sammu kaugusel oleksid veel miljonid maailmad, ainult et ilma inimtsivilisatsioonita. Selle sammu astumiseks on enamikul inimestel vaja isemeisterdatud vidinat, millel on jõuallikaks kartul ja kindlasti olemas ka kolmeasendiline lüliti. Selle valmistamine on jõukohane ka lapsele ja just lapsed ongi esimesed astujad. Avanevad miljonid maailmad ja miljonid võimalused. Küsimus on aga selles, mida inimesed nende võimalustega peale oskavad hakata.

Julius Oro
Noored öökullid
24-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Lapse oma raamatukogu
TEA Kirjastus 2011 

Noored öökullid, kes öösiti üleval olid ja hommiku saabudes magama jäid, tahtsid kangesti teada, milline võiks maailm päevavalges välja näha. Selleks otsustasid nad küsida nõu jänesepoegadelt, hiirtelt ja kuldnokalt, kes päevase eluga igapidi kursis olid. Kuid võta näpust – tarvilikud nõuanded jäid öökullipoegadel saamata. Miks küll ometi?

J.R.R Tolkien
Kääbik
ehk Sinna ja tagasi
Inglise keelest tõlkinud Lia Rajandi
Värsid tõlkinud Harald Rajamets ja Lia Rajandi
328-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tiritamm 2012 

Bilbo Baggins on kääbik, kes armastab lihtsat ja mugavat elu ega ole eriti palju oma kääbiku-uru sahvrist kaugemale rännanud. Kuid ühel päeval saabuvad tema koju võlur Gandalf ja kolmteist päkapikku ning keeravad kääbiku sündmustevaese elu pea peale, meelitades ta retkele «sinna ja tagasi«. Päkapikkudel on plaan minna retkele suure ja väga ohtliku lohe Smaugi aaretekambrisse ning algab seiklus, mis paneb Bagginsi tegema ja ütlema täiesti ootamatuid asju...

«Kääbik» on «Sõrmuste Isanda» eellugu ning seda on pärast 1937. aasta esmatrükki müüdud miljoneid eksemplare. Kääbikut peetakse kahekümnenda sajandi üheks kõige armastatumaks ja mõjukamaks teoseks. 

Sofi Oksanen
Kui tuvid kadusid
Soome keelest tõlkinud Jan Kaus
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2012 

«Kui tuvid kadusid» on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed «Stalini lehmad» ja «Puhastus», räägib ka «Kui tuvid kadusid» poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama. 

Ilmar Tomusk
Kriminaalsed viineripirukad
116-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2013 

Metsatuka gümnaasiumi üheksanda klassi poisid teevad õpilasfirma, kus neljanda A klassi õpilased Piia ja Mati ehk Kribu ja Krabu hakkavad viineripirukaid küpsetama. Teenitud raha eest sõidavad lapsed suvevaheajal külla Šotimaal arvutiteadust õppivale Paulile. Kuid juba Edinburghi lennujaamas satuvad nad täiesti kriminaalsetesse sündmustesse. See on järg raamatule «Kolmanda A kriminalistid», kus lapsed koos Pauliga Soomes seiklesid, et kätte saada neile kuuluv hinnaline raamat. 

Mihkel Mutt
Kooparahvas läheb ajalukku
Saatuselugusid seltskonnakroonikast
464-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Fabian 2012 

Romaani tegevus toimub poole sajandi jooksul 1960–2010. Mitmete kõrvuti kulgevate ja siinseal põimuvate elusaatuste kujutamise kaudu otsib autor küsimust vastusele, miks läks kõik nii, nagu läks, miks on Eesti Vabariik säärane, nagu ta on? Ja kuidas peaks mõtlev inimene sellesse kõigesse suhtuma? Autori lõikav iroonia vaheldub skepsise ja resignatsiooniga, kui maalib pildi ajastute vahetumisest, arutleb ideaalide ja tegelikkuse üle. Elu on, nagu ta on, ja viimases instantsis ei ole selle üle mingit kohtumõistmist.
Kujundanud Tiina Tammetalu

Kadri Pettai
Kaarina ja võluvärgid
130-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2013 

Kaarina vanaema ei ole päris tavaline vanaema. Kiiktoolis istumise ja moosikeetmise asemel meeldib talle hoopis mööda maailma ringi tuisata – sõita ühel päeval džunglis elevandi seljas ja mõnel järgmisel osaleda juba Veneetsias karnevalil. Maailmas vist polegi sellist paika, kus Kaarina vanaema käinud ei oleks! Ühel päeval avastab Kaarina oma vanaema saladuse – võluvärgid, mis teevad reisimise imelihtsaks. Muidugi ei suuda Kaarina vastu panna ahvatlusele neid võluvärke ka ise järele proovida. Nii saavad alguse peadpööritavad seiklused, mille käigus selgub, et võluväe kasutamine ei olegi nii ohutu, kui algul tundus ...

«Kaarina ja võluvärgid» on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta lastejutuvõistlusel äramärgitud töö.
Illustratsioonid Aita Linnas

Kalle Muuli
Isamaa tagatuba
324-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tulimuld 2012 

See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Põnev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja värvikas ajastu. Kalle Muuli alustas tööd Postimehe esimese Tallinna korrespondendina aastal 1989. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murrangulisi sündmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas.

Nüüd, 20 aastat hiljem kirjutab ta üliharuldastele dokumentidele ja poliitikute avameelsetele meenutustele tuginedes kaasahaarava loo sellest, mis tookord kirjutama jäi. Raamat heidab kirka valgusvihu Isamaa tagatuppa, Laari valitsuse poliitika keerdkäikudele ja skandaalidele. See on justkui järg autori omaaegsetele reportaažidele, mis pakkusid kõneainet tervele Eestile.
Kujundanud Jan Garshnek