12.7.18

Peeter Helme, Kaupo Meiel, Mari Niitra ja Elle-Mari Talivee
Just sellist Eestit
Eesti vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju

216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Post Factum 2018 

Esseistlikus laadis kirjutatud ülevaateteoses «Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju» kirjeldavad eelmise sajandi seitsmekümnendatel sündinud autorid Eesti Vabariigi iga aastat mõne tuntud inimese kaudu. Raamatu omalaadne ülesehitus demonstreerib, kuidas aastad ja inimesed on omavahel läbi põimunud.

Raamatu kaante vahel on 101 lugu 101 mõjukast inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Võime neid kõiki nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene (või üldse inimene). Teoses kohtuvad Eesti Vabariigi loojad Hugo Kuusner ja Konstantin Päts, kindralleitnant Lembit Pärn ja standartenführer Alfons Rebane, nõukogude võimu teostajad Boris Kumm ja Nikolai Karotamm, kaasaegsed kangelased Anu Saagim ja Kelly Sildaru ning paljud teised.

Autorid on leidnud seosed 101 aasta ja 101 inimese vahel, järgides ajatelge loogikaga, mille tulemusena avaneb lugejale pilt sellest, kuidas Eesti aeg ja Eesti inimesed on põimunud, moodustades terviku, mida nimetamegi Eesti Vabariigiks. Iseloomustamaks iga aastat, on raamatus ajastule iseloomulikud väljavõtted ajakirjandusest ja nende puhul on säilitatud võimalikult autentset kirjaviisi.

Autoritest

Peeter Helme (sündinud 1978) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust. Mitme proosaraamatu autor, Vikerraadio toimetaja ning saatejuht.

Mari Niitra (sündinud 1979) on Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija. Avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja kriitikat, koostanud ja toimetanud raamatuid.

Kaupo Meiel (sündinud 1975) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja. Avaldanud luulet, esseistikat, kirjanduskriitikat ja lühivorme. Kirjastuse Post Factum toimetaja.

Elle-Mari Talivee (sündinud 1974) on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur. 2017. aastal sai doktorikraadi. Doktoritöö teema on "Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903ˮ.

Kaja Lotman
Hommikukontsert Matsalus

32-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
Päike ja Pilv 2018 

«Hommikukontsert Matsalus» räägib lasteaias käivast tüdrukust, kes kevadhommikul silmi avades kuuleb erinevaid linnuhääli. Tuntud looduskaitsja Kaja Lotmani raamat toob lastetuppa tubli tüki kodumaist loodust ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse lindude rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu.

Raamat on mõeldud 3-5aastastele lastele.

Käsikiri võitis konkursil Põlvepikuraamat 2017 teemaraamatu eripreemia.



Illustratsioonid Marju Tammik
Nora Ikstena
Emapiim

Läti keelest tõlkinud Margus Konnula ja Ilze Talberga
224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Hunt 2018 

Nora Ikstena romaan «Emapiim» on viimaste aegade üks enim kõneainet pakkunud läti romaan, mida kodumaal on müüdud ligi 20 000 eksemplari ja mis suures osas põhineb autori enda elulool.

Romaan areneb kahe paralleelse jutustusena, üks neist 1969. aastal sündinud ja emaarmastuse puuduses üles kasvanud tütre lugu, teine 1944. aastal sündinud ema lugu, kes andeka günekoloogina ennast töö abil kõigest ümbritsevast ära lõikab. Kolmanda osapoolena tõuseb esile vanaema, kes püüab anda lapselapsele seda, mida ema lapsele anda ei suuda. «Emapiim» kannab lugeja läbi enam kui nelja aastakümne, keskendudes aastatele 1970.-1980. Lootusetu vastuhakk nõukogude süsteemile on tuntav igal romaani leheküljel. Petlikult lihtsas keeles kirja pandnud jutustus tegeleb küsimustega vabadusest ja võimust, emadusest ja usust.

Läti lugejad on öelnud, et «Emapiim» on tervendava mõjuga ja paneb oma eluraskustele vaatama uue pilguga. Romaani tõlkeõigused on müüdud 10 keelde. Nora Ikstena loomingust on seni eesti keeles ilmunud kaks romaani: «Elu pühitsus» Ita Saksa ja «Neitsi õpetus» Kalev Kalkuni tõlkes.

«Üks avameelsemaid, intiimsemaid ja karmimaid kirjatöid viimaste aastate läti kirjanduses.»
-- Arvis Kolmanis, läti kirjanik 


 
Ema, kes armastas kaua magada
Sandra Heidov  (Autor)
Raamatu peategelane on 38-aastane tavaline naine, kes peab vaikset heitlust iseendaga, et leida aega, mis kuulub ainult talle. Erika loodab elust ja õpetajaametist välja puhata eelseisval koolivaheajal. Kõik, mida ta praegu elult tahab, on piisavalt aega, et magada. Aga aeg ilmutab ennast Erikale nii materiaalses kui ka mittemateriaalses vormis ja sunnib küsima, kas pool elust on juba möödas või alles ees. Erika vaheajanädalale vajutab lisaks pitseri teadmine, et tema noorema lapse sünnipäevale tuleb rumala eksituse tõttu külaline, keda sinna ei oodata.
E. Lockhart
Ehtne petis

Tõlkinud Liina Saarm
256-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Pegasus 2018 

Uus meisterlik põnevusromaan New York Timesi unustamatu menuki «Me olime valetajad» autorilt!

IMOGEN on jooksikust pärija, orb, kokk ja pettur.

JULE on võitleja, sportlane ja muutlik nagu kameeleon.

Intensiivne sõprus. Kadumine. Üks mõrv, võib-olla KAKS. Üks luhtunud ARMASTUSLUGU, või ehk kolm. Nürid esemed, maskeeringud, veri ja šokolaad. Superkangelased, spioonid ja KURIKAELAD. Tüdruk, kes keeldub inimestele andmast, mida nad temalt tahavad. Tüdruk, kes keeldub olemast see, kes ta kunagi oli.

Lugu noorest naisest, kes saavutab kuratlikku kavalust kasutades parema elu. Aga kui mitu korda on võimalik ümber kehastuda? Otsusta ise.

E. Lockhart ehk Emily Jenkins on kirjutanud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele ning pälvinud oma loomingu eest hulgaliselt kirjandusauhindu. Goodreadsi lugejad on nimetanud ta parimaks noorteautoriks – selle tiitli sai ta tänu eesti keeleski ilmunud romaanile «Me olime valetajad», mida tõlgiti 35 keelde.

Tarvo Valker
Eesti lindude ränne

216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Roheline Eesti
Varrak 2016 

Lindude ränne on köitnud inimesi aastasadu. Juba vanakreeka filosoof Aristoteles pööras tähelepanu lindude sügisestele kadumistele ja kevadistele taasilmumistele. Tol ajal peeti lindude rännet millekski müstiliseks ja vastust küsimusele, kuhu linnud kaovad, ei osatudki anda.

Terminit «ränne» kasutatakse lindude sellise liikumise väljendamiseks, mille puhul on lindudel plaanis ka naasta. Maailma linnustikust moodustavad rändlinnud ligikaudu 40%. Põhjapoolsetel aladel, sealhulgas ka Eestis, on rändavate liikide osakaal veel oluliselt suurem. Eestis on tõelisi paigalinde äärmiselt vähe, koguni alla 10%. Ehkki me võime kesktalvisel ajal näha vähemalt sadakonda linnuliiki, on suur osa neist õigupoolest rändlinnud.

Ornitoloogi Tarvo Valkeri raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti rändlindudest ning nende teekonnast talvitusaladele. Pikemat käsitlust leiavad ka kliimamuutused ning selle mõju meie rändlindudele. Raamatus sisaldub parimate rändevaatluspaikade tutvustus, mis võimaldab huvilisel kergemini osa saada suurepärastest rändeliikumistest.



Kujundanud Janika Vesberg
Illustratsioonid Tiit Kaljuste
3D-lõikeraamat
Kosmoseseiklused

32-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
Felistella 2018 

Kõige ebatavalisemad pildid, mida sa kunagi näinud oled. Ei mingit liimi ega paberitükke! Kas lehitsed juba raamatut, et avastada selle saladus?

See on ruumiliste piltidega raamat, mille iga lehekülg moodustab eraldi kihi. Sa pead ettevaatlikult mööda kontuuri lõikama, joonistusele võimalikult lähedalt, kuid ära lehekülge raamatu küljest ära lõika. Samm-sammult avaneb sinu ees ruumiline paberist loodud 3D-pilt. Midagi sellist ei ole sa kindlasti kusagil näinud. Nii et haara kätte käärid ja avasta enda jaoks see meeletu maailm!