Viimne reliikvia

Pilk legendi taha

Paavo Kangur

Miks ja kuidas tegid režissöör Grigori Kromanov, tema abi Kalju Komissarov, “Tallinnfilmi” toimetaja Lennart Meri, stsenarist Arvo Valton ja luuletaja Paul-Eerik Rummo aastatel 1966-1969 just sellise „Viimse reliikvia“, nagu see välja kukkus – filmi, mis tugevalt mõjutas kasvavat põlvkonda ning mille laulud ja dialoogid said üldtuntuks?
Autor Paavo Kangur liigub “Viimse reliikvia” radadel ja vaatab legendi taha, tuginedes nii avaldatud kui avaldamata arhiividokumentidele ja intervjuudele. Rohkete fotodega illustreeritud raamat jutustab Eesti kõigi aegade edukaima mängufilmi autorite ja näitlejate püüdlustest, kaadritagustest lahingutest, võitudest ja solvumistest, intriigidest ja romantikast võtteplatsil.

Uduhaldjas Härmel

Anneli Lember

Anneli Lemberi “Uduhaldjas Härmel” on kolmeosaline muinaslugu nooremas koolieas lastele. Loo peategelane on haldjas, aga lugu ise ei õhuta tagant sedasorti ilulevat haldjatemaatikat, mis keskendub tiibadele-võlukeppidele-sädelevatele riietele. Haldjarahvas on vägagi oma ja kodune, eesti folkloorist lähtuv. Haldjatel ja teistel metsa salaasukatel on hoidev, kaitsev ja abistav roll. Autor müksib väärtushoiakuid paika. Lool on sisu ja sõnum, eesmärk ei ole last pelgalt lõbustada või oma fantaasiaid arendada.
Olulisel kohal on jutus loodus. Lember oskab märgata looduses toimuvat ja seda lihtsate sõnadega mõjusal moel edasi anda. Keeleliselt on autori tekst kaunis. Ilusad meeleolupildid vahelduvad pinget tekitavate sündmustega.

Tea, mida sööd

Felix Kala

Toidu lisaainete välimääraja
uus, täiendatud ja parandatud trükk.
Tegemist on nn e-ainete täieliku nimekirjaga, kus leidub iga aine lühikirjeldus ja riskiaste, samuti vastupidine indeks - ainenimede register, mille järgi saab leida e-numbri ja vastava kirjelduse. Neutraalne, asjalik teatmeteos, mille mugav taskuformaat lubab seda kaasas kanda, et vajadusel otse poes toidukaupade sobivuse üle otsustada. Esimene trükk ilmus 2006. aastal

Tapva hämaruse päevaraamat. Esimene osa

Martin S. Kull

1940-1950. Üle maa oli laotunud Tappev Hämarus. Sõda, metsavennad, repressioonid, küüditamine...
Käesolevas Päevaraamatus, mis edaspidi veel mitmeid järgesid saab, hakkavad ilmuma dokumentaalsed materjalid ja mälestused, mis kirja pandud inimeste poolt, kes aastatetagustes sündmustes isiklikult osalenud – ühel, teisel või kogunisti kolmandal poolel. Ühtviisi räägivad kunagistest sündmustest nii endised hävituspataljonlased kui metsavennad, nii veendunud punased kui eestimeelsed isamaalased, nii süütud kui süüdlased.
Olles kirja pandud vähemasti kolme erineva riigikorra aegu, kannavad siintoodud kirjatööd mõistagi oma ajastu pitserit ja vastavalt sellele sisaldavad ka vahest liigagi räiget ideoloogilist retoorikat ning šokeerivaid kirjeldusi hukkamistelt. Ent käesoleva kogumiku koostaja ei ole hakanud neid mingil moel siluma, veel vähem ilustama. Sest ainult nii kujutavad need autentsed sissevaated möödanikku endast väärtuslikke ajaloolisi dokumente, mille läbi saab lõppkokkuvõttes jäädvustatud ehe, poliitilistest tõmbetuultest mõjutamata ajalugu.

Taadi Tare

Laululugu kuulates meeldib lastele vajutada nuppe ja kuulata kõikide taadi tares elavate loomade hääli. Raamat mängib ka selle toreda laulu viisi!

Sügiscapriccio

Ira Lember

Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast... kuid mis on olnud elus kõige olulisem? Mõnes mõttes on tegemist järjega 2001. a. ilmunud romaanile Kevadromanss.

Surnumanaja

Michael Scott

Kaks,
kes on üks
ja üks,
kes on kõik...

San Francisco
Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem. Kumbki neist ei ole õppinud ära kõiki vajalikke maagia vorme, et kaitsta end Mustade Ülikute eest, nad on kaotanud Scatty ning doktor John Dee jälitab neid endiselt. Ent kõige hirmutavam on see, et nüüd peavad nad otsustama, kas Nicholas Flameli saab usaldada? Kas on üldse kedagi, keda usaldada?

Alcatraz
Doktor John Dee alahindas Perenelle Flameli väge. Alcatraz ei suutnud teda kinni hoida, Nereusest ei olnud talle vastast ning ta suutis leida endale liitlase ka pealtnäha võimatus olukorras. Kuid tema polnud ainuke, keda saarel vangis hoiti. Vanglatrellide ja kaitsvate sigilite taga ootab kari koletisi - sõjavägi, mida Dee plaanib kasutada viimases lahingus. Ja nüüd on saabunud Alcatrazile Machiavelli, et need koletised San Franciscosse lahti päästa. Perenelle võib küll olla võimas nõid, kuid iga päevaga jääb ta üha nõrgemaks ja kuigi tema kõrval on Nicholas, võib sellise mastaabiga lahing tema jaoks hävitav olla. Nicholas ja Perenelle peavad linna kaitsma, kuid tõenäoliselt osutub see pingutus neile mõlemale surmavaks.

London
Dee, kes oma Üliku suureks pettumuseks, ei suutnud saada tagasi Koodeksi kaht viimast lehekülge, on kuulutatud lindpriiks ja saanud uueks sihtmärgiks kõigile neile olenditele, kes varem jahtisid Flameli. Kuid Dee’l on plaan. Koodeksi ja Alcatrazil ootavate olenditega suudaks ta võtta võimu maailma üle. Tal on vaja vaid arhontide abi. Ent selleks, et tema plaan õnnestuks, peab ta äratama surnust Kõikide Jumalate Ema. Ning õpetama välja surnumanaja. Ja legendikaksikutest saaksid suurepärased õpilased...

Sillamäe Passioon

Andrei Hvostov

Andrei Hvostovi lapsepõlv möödus salapärases kinnises Kirde-Eesti linnas Nõukogude Liidu aatomitööstuse tehase kõrval. Tema lood räägivad eestlastest, venelastest, külmast sõjast, seriaalikangelastest, välismaa asjadest, „päris-Eestist”, mis jäi väljapoole Sillamäed; juttu tuleb ka Sinimägede lahingutest, Vaivara koonduslaagrist ja muust sõjapärandist. Need lood avavad eesti lugejale uusi tahkusid, samas pakuvad mitmedki 60ndail sündinute põlvkonna mured-rõõmud laiemat äratundmist. Autorile omases kreissae-stiilis lõikavad mitmed teemad sisse ka tänapäeva Eestisse ja lahkavad eestluse olemust, jätkates tema raamatu „Mõtteline Eesti” probleemistikku.

Saatuse mängud

Heiki Vilep

Mees viskab naise, kes tuleb purjuspäi tagurpidi aluspükstega ja rinnahoidjata koju, uksest välja. Naine jääb koduukse ees bussi alla ja sureb kohapeal. Mees joob end unustuseni purju ja kirjutab meeltesegaduses saatusele kirja, paludes aega tagasi pöörata, et saaks oma viga parandada. Saatus võtabki sõnal sabast, kuid pöörab hoopis mujale. Ta solgutab meest läbi võimalike elustsenaariumite, näidates, millesse too oleks võinud sattuda, kui tal poleks seda naist olnud. Saatus annab mehele korduvalt võimaluse tehtut heastada, kuid mees ei saa sellega hakkama, kuna on piiratud enda ehitatud kaitsemüüriga, kus võimendub tema ülemäärane ego ja alalhoiuinstinkt, mis omakorda takistavad andeks andmast, rääkimata leppimisest maailma muutlikkusega ja igaühe isikliku vabaduse tunnetamisega. Peategelane teeb läbi peadpööritava karussellisõidu erinevate elude vahel kuni kooseluni Unistusega, kes kohati samastub tema naisega. Liiklus saamise ja tahtmise vahel ning vestlused vanamehe kuju võtnud Saatusega toimuvad kollases liinibussis, mis on ühtlasi liftiks ajas.
Kõik selle raamatu tegelased eksisteerivad reaalselt, vaid nimed ja elukohad on muudetud.

Mälestused V

Mihkel Mutt

Raamat käsitleb aastaid 1976-84. Autor on noor teatrikriitik, kes üritab saada kirjanikuks. Ta elab tormiliselt sisse pealinna kunsti- ja boheemlasringkonadessse. Juttu tuleb laiemalt stagnaajast, töötamisest kirjastuses „Eesti Raamat“ ja „Loomingu“ toimetuses, kolleegidest, sõpradest ja muidugi seltsielust. Kõik tundub veel nii ilus.

Meesmodelli pihtimus

Mihkel Surva

Ma pole modelliärile midagi võlgu. Räägin asjadest täpselt nii, nagu need juhtusid, kedagi ega midagi kaitsmata või ilustamata. Minu lugu läbi karmi reaalsuse — Pariisi, Milano, Miami ja New Yorgi — keskendub probleemidele, mida modellid ja agendid valgustada ei taha. See on aus ja tõestisündinud lugu modelliäri varjatud tegelikkusest

"Eestis on rahvaarvu kohta suhteliselt palju noori potentsiaalseid modelle. Paljudel on olnud võimalus modellina välismaal töötada ning igalühel on OMA lugu jutustada. Meesmodellidel on aga selles maailmas palju keerulisem läbi lüüa ja suurt edu saavutada. Mihkel Surva avameelne ja aus pihtimus meesmodellina moemaailma telgitaguseid avastades on aus, ainulaadne ja vaimukas! Noortele unistajatele, kes arvavad, et modelliamet on vaid glamuur ja sära, avanevad selles loos ka moeäri ohud ja pahupool."

Hobusest Mozartini

Jüri Aarma

Hallile peale vaatamata tundub, et Jüri Aarma on suutnud säilitada rohkelt halle ajurakke ja seejuures vältida halle küsimusi. Vastused on ta aga oma paindliku sulega nii täpselt talletanud, nagu istuks vastaja siin samas ja räägiks otse leheveergudelt lugejale vastu. Võhikule ehk isegi tahumatuna tunduv mees näitab oma küsimustes välja erakordset mitmetahulisust. Tuleb tunnistada, et ta kirjutab kahetsusväärselt vähe, sest nagu ta on enda kohta kuulnud, on ta olemuselt hani – natuke lendab, natuke muneb, natuke kaagutab. Aga õigesti teebki, et end tühjaks ei kirjuta, sest sisimas on ta ikkagi vääriskala – kui koeb, siis kaaviari.

Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus

Enn Vetemaa

Akadeemik Gustav Naan oli oma ajas igati tähelepandav isik, ning tema elu ja karjäär ülimalt huvitava käiguga. Sellest käesolev romaan kõnelebki. See ei ole aga Gustav Naani elulugu, vaid sellel põhinev kirjanduslik fiktsioon, millel tegelikkusega väga palju pistmist. Romaanis kirjeldatud sündmused võisid, kuid ei pruukinud toimuda täpselt nii, nagu kirjeldatud. Rõhuval enamusel tegelastest on otsene seos tegelike isikutega ja nad esinevad ka õigete nimede all.

Üle põhjatu kuristiku

Heiki Vilep

Perekond satub laadal olles Unenägude telki, kust viib uks omakorda Unenägudemaale. Uks kaob ja pere jääb vastamisi džungli, üksteisest läbi lendavate lindude, põhjatu kuristiku ja hiiglasliku kosega. Mängust väljasaamiseks peavad isa-ema, väike Anni ja temast vanem vend Sten läbima terve rea seiklusi, kus nad kohtuvad oma hirmudega. Väike Anni näeb voodialust kolli ja Torumeest, Sten tõmmatakse arvutimängu sisse, kus toimub lahing tulnukatega, isa kutsutakse sõjaväkke kordusõppustele ja ema seisab kombinee väel rahva ees. Raamatus on veel juttu Õgarditest, kes koosnevad peaasjalikult suurest suust ja silmadest, tegelaste vaimudest tulvil raamatukogust, vaiba seest välja ronivast tiigrist, tulnukatest, dinosaurustest, nõidadest, hästi pikast näota mehest, kes varitseb kempsus lapsi ja päästvast Heast Kohast. Jutustus eesmärgiks ei ole hirmutamine. Siin saadakse hirmudest võitu, väärtustatakse peret ja usaldust, tullakse keerulistest olukordadest välja.

Väike viisakas kärbes

Ilmar Trull

Ilmar Trulli luulekogumik on tulvil vahvaid ja vaimukaid lasteluuletusi. Kogu on illustreeritud Trulli enda joonistatud piltidega.

„Kevad maal ja õhus“
Kevad on nii kärme aeg,
loomadel on jooksuaeg.
Kassid hoovis ringi jooksvad.
Neil on tarvis. Neil on jooksva.
Olen lind, neid jälgin õhust.
Et ei leiaks kassi kõhust
ühel kaunil päeval end ma,
siis ma lendan. Mul on lendva.

Võõra mõõga teenistuses

Raimond Kaugver

1944. aasta sügis. Eesti Laskurkorpuse patrullile satub kätte põgeneva endise SS-lase päevik. Selle autoriks osutub aga eestlane, kes on täpselt kirja pannud, kuidas kulges elu kodumaal pärast sakslaste saabumist 1941. aasta suvel. Päevikupidaja, romaani alguses vaid 16-aastane gümnaasiumiõpilane Väino Orunurm püüab jääda iseendaks ja leida õige suund, kuhu kujunenud olukorras minna. Kas liituda Omakaitsega või tunda kaasa kommunistidele? Kas pidada põrandaalust võitlust Eesti vabariigi eest või vaadata vaikselt kõrvalt? Selliste küsimustega heideldes puutub ta kokku erinevate maailmavaadetega, püüdes siiski leida oma kohta. Ent elul on omad plaanid ning eneselegi ootamatult astub ta vabatahtlikuna Eesti Leegioni. Järgneb väljaõpe Poolas ning lahingud Ukrainas ja viimaks Sinimägedes. Kuid kas võõras väes võõraste põhimõtete eest sõdimine on õige? Mis on üldse õige? Kuidas jääda ausaks iseenda ees? Need on küsimused, millest romaan räägib. 1959. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos ei jõudnud kunagi lugejani – 1960. aastal tekitas selle äramärkimine EKP Keskkomitees skandaali, makstes muuhulgas koha tollasele Kirjanike Liidu sekretärile Lembit Remmelgasele. Hiljem, 1981. aastal, mil autor oli romaani parandanud ja kohendanud, jäi see ikkagi riiulile.
Põneva saatuse ja sisuga romaan annab taaskord võimaluse tutvuda Raimond Kaugveri peidetud poolega.
„Võõra mõõga teenistuses” jõuab lugejateni esimest korda.

Uus tsivilisatsioon 2.

Armastuse kombestik

Vladimir Megre

Anastasia imelisest taigast, helisevate seedrite lähedalt, jätkab põliskodude mõtestamist Venemaa kirjaniku Vladimir Megre sule läbi.Jumalik Armastuse energia tuleb ja lahkub taas, kui me teda hoida ei oska. Vaaremad ja vaarisad aga teadsid, kuidas teda kohelda. Elava jumaliku energia tundmine aitas sündida inspiratsioonipuhangutel, milles loodi oma kodu ümbrus. Ja Armastus jäi alati inimese kõrvale, sündisid suurepäraste võimetega põlvkonnad.

Sõda nähtamatu vaenlasega

Eesti inimesed Tšernobõli katastroofis

Helle Tiikmaa

25 aastat tagasi, 1986. aasta 26. aprillil kell 1.23 plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor, millest aurustus ja heideti atmosfääri 50 tonni tuumakütust. Radioaktiivse pilvena kandus see üle Valgevene, Venemaa, Poola, Skandinaavia ja Baltimaade.

Eesti jäi küll saastepilvest märkimisväärselt puutumata, kuid õnnetus tabas meie kodusid teisel moel: 1986.–1989. saadeti Eestist Tšernobõli katastroofipiirkonda ligemale 5000 meest.

Mälestusteraamatus meenutavad kordusõppuste sildi all katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud seda aega oma elus, mille järel polnud enam miski endine.

Savisaar - tujukas mängur

Tuuli Koch

Müütiline, vaieldamatult Eesti poliitika üks kõige karismaatilisem mees Edgar Savisaar on suutnud luua enese ümber aura, mis teeb ta ühelt poolt nii meie kõigi omaks ja teisalt äärmiselt tabamatuks, mõistetamatuks.
Mis on Savisaar nõrkus? Võim või sellest ilma jäämine või hoopis mõttetruudusetud naised? Juba 90ndate algusest lisaks riigi võimutäiusele oma enese isiklikku võimuriik looma asunud Savisaare elu on olnud täis kirge – pidevad luuremängud Eesti poliitikas ja inimhingedes on ta tänaseks viinud seisu, kus Hundisilmal ei paku toitu Vilja Savisaar, vaid valitud külalistele serveerib keegi nõunikest. Tema ümbert on kadunud vanad võitluskaaslased ja jäänud on vaid mälestus hiilgeaegadest.
Savisaar on keerukalt lihtne: pelgab arste, solvub altvedamise järel, saadab riukalikke sms-e, vajab armastust ja hoolt. Ta on truu ja abivalmis nende vastu, kes talle oma töö ja olemisega abiks olnud. Aga kui palju neid on alles jäänud? Sest võimumäng on julm.
See on raamat Edgar Savisaarest kui inimestest, mitte lihtsalt poliitikust. Kuigi poliitika ja võim ongi tema elu. Mees, kes hullutas naisi oma sümpaatse oleku, lokkis pea ja erudeeritusega juba noorpõlves, tõdes juba plaanikomitee aegu „Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi“.

Salatee lõpus. Raamat sellest, mis mulle meeldib

Evi Rist

See lugu on jutustatud kuueaastase Mehise vaatevinklist. Mehis veedab suve maal, aga raamat ei räägi siiski vanaemast ja taluloomadest. See on „suvi vanaema juures“ loo tänapäevane variant, kus puhkuseks üüritakse metsa sisse peidetud suvemaja. Mõtliku Mehise ja tema uue sõbra, elavaloomulise Sandra ettevõtmistes on igapäevaste tegude väikest toredust, pastelsetes toonides akvarellid sobituvad maaelu rahuliku rütmiga. Ja pannkooke küpsetav vanaema on loos tegelikult samuti olemas.

Raamat hingamisest

Töö loomuliku hingamisega annab hea tervise ja elujõu

Donna Farhi

Praktilised juhendid keskendumise ja lõdvestumise parandamiseks ning palju muud.

Rahvusvaheliselt tuntud joogaõpetaja Donna Farhi on koostanud lihtsa ja praktilise juhendi hingamistehnikate edukaks taaskasutamiseks, mis võivad väga palju parandada teie füüsilist ja mentaalset tervist. Varustatud enam kui seitsmekümne viie foto ja illustratsiooniga, pakub Raamat hingamisest põhjalikku ja virgutavat programmi, mida te võite kasutada oma erilisteks vajadusteks. Ükskõik, kas vajate energialaengut või otsite ohutut, rahulikku teed igapäevase stressiga toimetulekuks, võite leida vastuseid siit raamatust.

Donna Farhi on registreeritud liikumisterapeut ja joogaõpetaja, kelle unikaalne hingamise ja liikumise ühendamine on teinud teda hinnatud ja otsitavaks joogainstruktoriks USA-s, Mehhikos, Euroopas ja Austraalias. Ta elab Uus-Meremaal.

Origami. 12 võrratut paberkujukest

Selle raamatu 12 origamimudeli valmistamise käigus omandatakse mitu erinevat voltimisvõtet. Paberkujukesed on jagatud kolme raskusastme järgi ning iga mudeli voltimisel on abiks üksikasjalikud skeemid ja juhised. Komplekti kuuluvad ka värviliste mustritega kaunistatud voltimispaberid.

Mõte sinust

Rosie Alison

Romaan tüdruku suurekssaamisest, mille keskmes on kõikehõlmav armastuslugu ... Inglismaa, 31. august 1939 – maailm on sõja künnisel. Ajal, mil Hitler valmistub Poola vallutamiseks, evakueeritakse Londonist pommirünnakute hirmus tuhanded lapsed. Emast lahutatud kaheksa-aastane Anna Sands paigutatakse koos teiste lastega uhkesse Yorkshire’i mõisasse, mille omanikud, salapärane lastetu abielupaar, Thomas ja Elizabeth Ashton, on muutnud evakueeritute kooliks. Peagi näeb Anna asju, mis ei ole tema silmadele mõeldud ning satub seeläbi suhete sasipuntrasse, leides end kaasosalisena armastusloos, millel on ettearvamatud tagajärjed. „Mõte Sinust” on lugu igatsusest, kaotusest ja truudusest, milles ühtivad haarav jutustus ja oskuslik psühholoogiline vaatlus, tehes sellest mitte lihtsalt armastusloo, vaid loo surematust armastusest.

Minu Brüssel

Läbikukkunud euroametniku pihtimus

Vahur Afanasjev

Brüssel on meie uus Moskva, mis siis, et vanast pealinnast väiksem ja kõvasti kaugemal. Vladimir Võssotski asemel kuulatakse siin Jacques Breli ja Punase väljaku sõjaväeparaade asendavad streikivate põllumeeste traktorirongkäigud. Brüsselis elavad kõrvuti klanitud kodanlased, käratsevad moslemid, laisa sammuga neegrid, alalhoidlikud asiaadid, ropu suuga poolakad, maalähedased flaamid ja suurlinlikud prantsuse keele kõnelejad. Klaasist kontorihoonete ja hallist kivist elumajaridade vahel keeb kultuurielu, mida tasakaalustab töine olelusvõitlus. Minu viis aastat uues Moskvas möödus paukuva gaasikatla kõrval magades, lahtise autoga Brüsseli-alustes tunnelisoolikates kihutades, Põhja-Belgia ainsas metsas marjul käies, kolumblaste kõrtsis ussiga maitsestatud napse neelates ning metsikute kirjanike ja ületsiviliseeritud eurokraatidega sinasõprust juues. Kõik see annab kokku satiirilise reisiraamatu, kus komöödia põimub melodraamaga ja poliitiline ebakorrektsus siira inimarmastusega.

Lummus

Harri Jõgisalu

Lummus on lugu Siberisse küüditatud mehe elust noorukist vanaduspõlveni. Siberis aastaid kolhoosi karjusena, kuumadel suvedel stepis muldonnis ja talvel kolhoosniku hurtsikus lõikavalt külmade ja tuisuste ööde unenägudes - lapsepõlve kodu lummuses, tunaste sündmuste keskel. Aastakümneid hiljem Siberist tagasi jõudnud ja oma kodu taastades ärkab juba hallis eas mees mõnigi kord viirastuslikust unest oma noorusajas. Kuid nüüd juba pahupöördes - elust armetus Siberi kolhoosikülas. Nüüd näeb ta lummavaid hetki ääretu stepi värvirikka looduse keskel veedetud suvedest. Armumisest ja kogu eluks leitud õnnest. Järeltulnud põlvkond ei kujuta ette hilisajaloo sündmusi ega suuda või ei tahagi kõike uskuda. Vanavanematel aga seisab neile tehtud ülekohus ja läbielatu unustamatult meeles, tuleb uneski ette või viib une silmist. Raamatu "Lummus" kirjutamise ajendiks sai juba eaka põllu-ja metsamehe jutustatud lugu elust ja elujuhtumustest.

Liisbeti päev

Leelo Tungal

Selles raamatus avaneb väikese tüdruku Liisbeti päev. Ilon Wiklandi joonistused näitavad ühe tubli lapse igapäevaseid askeldusi: söömine, potil käimine, riietumine , mängimine jne kuni magamaminekuni välja. Leelo Tungal lisab neile tegevustele asjakohased ja mõnusad luuletused. Raamat on mõeldud päris väikestele lastele ja nende vanematele.

Liisbet töötab käruga –
kärule teeb säru ta.
Kärinaga sõidab käru
koridoris siia-sinna.
Seni kestab möll ja maru,
kuni emagi saab aru:
oleks aeg vist õue minna!

Lembit Eelmäe näitlejaraamat

Aivar Kull

Aivar Kulli “Lembit Eelmäe : Näitlejaraamat” tuletab meelde kahte raamatut. Esiteks tema enda kirjutatud Oskar Lutsu monograafia (2007) ja teiseks Mari Tarandi raamatut oma vennast Juhan Viidingust “Ajapildi sees” (2008). Sarnasus pole ainult kujunduses. Aivar Kull on sama põhjalik ja ainet tundev, kui Oskar Lutsu monograafias, kuid seekord on see antud isiklikuma lähenemisega, stiililiselt Mari Tarandiga samas võtmes. Autor keskendub küll Lembit Eelmäe näitleja-ande kirjeldamisele, kuid ka kogu ülejäänud elust antakse intiimne ülevaade. Raamatu lõpetab Mati Undi kirjutis “Imelik Lembit Eelmäe”. Raamatus on tosin pilti. Lisaks nimeloend ning Lembit Eelmäe osatäitmiste nimestik (laval, filmis, kuuldemängudes). Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital.

Kuninga kõne

Mark Logue, Peter Conradi

Oli üks mees, kes päästis 20. sajandi esimestel kümnenditel Briti kuningapere. Selleks meheks ei olnud peaminister ega Canterbury peapiiskop. See oli Lionel Logue’i nimeline iseõppinud tundmatu kõneterapeut, keda üks ajaleht 1930ndatel tabavalt „kuninga päästnud nurgaarstiks” nimetas.
Logue ei kuulunud Briti aristokraatiasse ega olnud isegi mitte inglane. Ta oli täiesti tavaline kodanik ning läbi ja lõhki austraallane. Ometi oli just Logue see, tänu kellele sai närvilisest ja kidakeelsest Yorki hertsogist üks brittide armastatumaid kuningaid läbi aegade.
Selle senijutustamata loo Logue’i ja tulevase kuningas George VI vahelisest tähelepanuväärsest sidemest on Logue’i pojapoeg kirja pannud puhtalt oma vanaisa isikliku arhiivi ja päevikute põhjal. Lugu heidab valgust kahe mehe erakordselt lähedasele suhtele ning tutvustab ka kuninga naise, kadunud kuninganna Elizabethi, olulist rolli oma abikaasa maine ja valitsusaja päästmisel.
„Kuninga kõne: kuidas üks mees päästis Briti monarhia” on hämmastav pilguheit enamikele silmadele suletuks jäävasse maailma. Üllatava avameelsusega paljastavad Logue’i päevikud esmakordselt kogu selle piina, mida kogelemine tulevasele kuningale põhjustas. Kunagi varem ei ole Briti monarhiast nii isiklikku portreed maalitud. Kõike seda ühe Austraalia „koloonialase” pilgu läbi, kes teenis oma kuningat uhkuse ja armastusega ning seeläbi päästis ta.

Kuhu küll kõik külad jäid? Eestimaa külade tragöödia Laanemõisa küla näitel. I osa

Lembit Anton

Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) kirjeldab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla – ja selle elanike saatusekeeriseid, projitseerides selle oskuslikult kogu Eestimaa ja eesti rahva ajaloo foonile, minnes sealjuures ajas tagasi kuni 13. sajandini. Lembit Anton tõestab tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt ja ettekavatsetult hävituslainete kaudu sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Humoorika punkti paneb kogu raamatule peatükk, kus Kremli maailmavallutajad rakendasid teadusliku kommunismi teooriat maaparandusel. Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatuna ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kaks raamatut Selles sõjas mina ei sure (2007) ja Maakorraldajad (2010).

Kivid, tulnukad ja sekt

Reeli Reinaus

Reeli Reinausi noorsooromaanis „Kivid, tulnukad ja sekt” tegutsevad juba raamatust „Mõistatus lossivaremetes” tuntuks saanud Laura, Tanel ja Marten. Seekord puutuvad nad Hiiumaal suvitades kokku kosmilist jõudu sisaldavate kummaliste kividega ja tulnukaid kummardava salapärase sektiga. Juhuse ja uudishimu tahtel sattuvad sõbrad nii mõnessegi ohtlikku seiklusse. Nagu oma varasemates teostes, põimib autor ka selles raamatus köitval moel kokku reaalsuse, folkloori ja üleloomulikud nähtused.

Kallis kalender

Veronika Kivisilla

Luule. Raamat nagu lõõts - täis hoogsat mängulusti kujundis ja keeles.

Jääprintsess

Camilla Läckberg

Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju, mis asub Rootsi läänerannikul väikses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetult, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku. Miski, mis juhtus kahekümne viie aasta eest, heidab sünget varju Alexile ja teda ümbritsenud inimestele. Alguses vastumeelselt, kuid seejärel aina kasvava uudishimuga otsustab Erica välja uurida, kes on valmis tõe varjamiseks kasutama sedavõrd äärmuslikke vahendeid. Samal ajal peab Erica tegelema oma isiklike probleemidega – värske armulooga ja tundega, et 35aastasena ei tea ta, mida oma elult tegelikult tahab... Camilla Läckberg on pärit Rootsi läänerannikul asuvast Fjällbackast, kus leiab aset ka tema teoste tegevus. Oma esimese raamatu «Jääprintsess» avaldas ta Rootsis 2003. aastal. Tänaseks on Camilla Läckbergilt ilmunud kaheksa kriminaalromaani, mis on saavutanud nii suure lugejamenu kui pälvinud ka kriitikute heakskiidu. Tema raamatute tõlkeõigused on omandanud 30 riigi kirjastajad ja neid on maailmas müüdud üle seitsme miljoni eksemplari.

Hingehobune Iwan

Heinz Buchholz

Raamatu autor Heinz Buchholz pärineb Ida-Preisimaalt Leedu piiri äärsest jõukast talust. Sõja kaotamine tõi Ida-Preisimaa tsiviilelanikkonnale kaasa raskeid elumuutusi, mis tabuteemana oli sõjajärgse ühiskonna poolt pikka aega maha vaikitud. Äärmiselt kaasakiskuvalt kirja pandud mälestustes jõuab 13-aastase poisi silmade ja arusaamade läbi lugejani nii möödunud rahulik elu kodutalus kui ka košmaarsed elamused põgenemisteel pealetungivate nõukogude vägede eest ja kurnav võitlus ellujäämise nimel sõjajärgsetel aastatel. Õnneliku juhuse tõttu Heinzi omaks saanud hobune Iwan aitab kogu perel nii mõnestki eluohtlikust olukorrast tervena pääseda. Nutika ja usaldava hobuse sõprus pakub poisile rasketel aegadel suurt hingelist tuge ja leevendust. Tänapäeval kannab Ida-Preisimaa põhjapoolne osa Kaliningradi oblasti nime ja kuulub sõjasaagina Vene Föderatsioonile, lõunapoolne osa liideti pärast II maailmasõda Poolaga.

Eesti tikand 2

420 ajaloolist tikandimustrit 64 mustrilehel

Irina Tammis ja Elo Lutsepp

Sellesse raamatusse on kogutud üle 400 mustri, mis on vaid kübeke meie väga rikkast rahvakunstist. Mustrid pärinevad nii aastaid tagasi ilmunud raamatutest, Eesti Rahva Muuseumi kogudest kui ka sõprade riidekappidest, mõned on aga vanadelt fotodelt piste-pistelt maha kirjutatud.
Kui Irina Tammise ja Elo Lutsepa esimeses raamatus „Eesti tikand“ keskenduti peamiselt lilltikandile, siis „Eesti tikand 2“ vaatleb eelkõige arhailisemat geomeetrilist ornamenti ja selle tikkimistehnikaid.
Eesti naine on alati soovinud riietuda kaunilt ja omapäraselt, mistõttu püüti juba vanadel aegadel valida võimalikult erinev tikand või eseme kaunistus, mitte täpselt kopeerida moesolevat. Võeti ka „märku“ teistelt kirjadelt, tehti nendes muudatusi ja täiendusi. Seepärast ärge teiegi suhtuge selle raamatu mustritesse nagu kindlatesse reeglitesse.

Eesti romaan

Katrina Kalda

Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua. Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks”, “mantlipärijaks” jne, mis paistab pidavat paika vaid osaliselt. Kuigi Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärje