Inimsuhete tugitalad pedagoogi pilgu läbi

Ants Kõverjalg

Ants Kõverjalal, nii nagu ta ise sellest oma mälestusteraamatuis kirjutab, on selja taga keeruline elukäik. Sõja ajal astus Viljandist pärit poiss otse koolipingist vabatahtlikuna Eesti Leegionisse, sõdis Narva rindel ja Sinimägede all. Tapatalgutest eluga pääsenud, asus ta kangekaelse sihikindlusega ellu viima oma unistusi. Esimene edu saabus spordi vallas – nooruses tuli Ants Kõverjalg mitmel korral ENSV meistriks keskmaajooksu distantsidel.
Paralleelselt spordiga jätkas ta õpinguid, lõpetades teineteise järel kaks kõrgkooli ning, läbinud aste-astmelt kogu akadeemilise karjääri, tõusis viimaks selle kõige kõrgemasse tippu – Ants Kõverjalale on omistatud pedagoogikateaduse akadeemiku aunimetus.

Eeltoodust on autor pikemalt kirjutanud oma kolmes esimeses raamatus.

Käesolev, sarja viimane, neljas raamat on usutavasti kõige intrigeerivam. Selles kirjutab Kõverjalg avameelselt nii oma lähisuhetest kaunite (väga tuntud) daamidega ja sõpradega kui ka teda elu jooksul tabanud rasketest saatuselöökidest. Kuuludes Eesti akadeemilise koorekihi absoluutsesse ladvikusse, on Ants Kõverjalg lähedalt kokku puutunud paljude avalikkusele tuntud isikutega, kellest ta oma raamatutes teab rääkida ka palju põnevaid lugusid. Isikunimede register hõlmab raamatus tervelt 7 lehekülge. Mainigem siinkohal vaid mõnda tuntud nime, kellest Kõverjalg kirjutab – tippadvokaat Monika Mägi, Helvi Jürisson, Heino Kaljuste, Ferdinand Eisen, Peeter Tarvas, Gustav Ernesaks, Valdo Pant, Kaljo Kiisk…

Urmas Kibuspuu. 31 aastat

Rait Avestik

Raamat varalahkunud näitlejast Urmas Kibuspuust (1953–1985) portreteerib läbi 9 teatri- ja telehooaja säravalt andekat karakter- ja komöödianäitlejat, keda on nimetatud ka sajandi eredaimaks täheks Eesti teatris. Lühikese, kuid värvilise ja värvika eluteega näitlejat meenutavad raamatus nii tema kolleegid kui sõbrad ja perekond. Vähetähtis pole teatriloolasest autori ülevaated Urmas Kibuspuu rollidest, mis teevad raamatu väärtuslikuks ka teatriajaloo seisukohast.

Ain Lutsepp: „Lahkunud inimesi meenutades jääme tavaliselt kurvaks. Kibuspuu puhul ei peaks me aga kurvastama selle üle, et teda ei ole, vaid rõõmustama selle üle, kes ta oli, et ta oli olemas.“

Suur nõiaraamat

Eesti tuntuimad nägijad, ravijad ja ennustajad

Koostaja Inga Raitar

Nõiad ei ole kurjad kongninaga tegelased muinasjuttudest, selle nimega võiks kutsuda kümneid kaardimoore, inglite nägijaid ja kätega ravijaid üle terve Eesti. Selgeltnägija Nastja, Lille Lindmäe, Vigala Sass ja Mai-Agatha Väljataga - kõik nad on mingil moel tavainimesele mõistetamatu “nõiaväega” seotud. "Suurde nõiaraamatusse" koondasime üle poolesaja müstilise inimese lood ja seadsime need kaante vahele nii, et oleks mõistetav, mis on nõial ja nõial vahet. Salapärane raamat annab hea ülevaate Eesti nõidadest ja loob ettekujutuse väega tegutsevatest inimestest ja nende maailmast.

Supinahk ja sukapüksid

Evelin Samuel, Kati Murutar, Jaanus Rohumaa, Contra, Chalice, Sven Kivisildnik, Jüri Aarma, Epp Maria Kokamägi, Linnar Priimägi, Priit Pajusaar, Tiit Kikas, Andres Noormets

Raamatus on paarkümmend naljakat ja veidrat lapsepõlvelugu 12 autorilt. Pealtäha tavalistest sündmustest on lapse jaoks alguse saanud väga tugeva emotsiooniga mälestused, mis saadavad teda elu lõpuni. Oma jutud on kirja pannud Chalice, Contra, Jaanus Rohumaa, Kati Murutar, Andres Noormets, Priit Pajusaar, Tiit Kikas, Linnar Priimägi, Epp Maria Kokamägi, Jüri Aarma, Sven Kivisildnik, Evelin Samuel. Lood on väga erinevad ja oma kirjutajate nägu. Iga raamatu müügist läheb viis krooni haridusliku erivajadusega laste toetuseks.

Murra leiba nälgijale

Järellugu

Mae Antsu

2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud romaani teine osa, mis toimub mõned aastad pärast eelmise romaani lõppu. Inga kohtub taas Kerstiga, möödunud sündmused tulevad meelde ja muutuvad aktuaalseks, tekivad uued probleemid ning märkamatult saab Kersti taas Inga elus olulise koha.
Romaan kõneleb vanemate naiste elust, muredest, mõtetest ja tunnetest, sõprusest ja üksindusest. Autor kirjeldab väga tabavalt aega, mil ollakse emotsionaalselt taas ülisõltuvad lastest, sõbrannadest, sugulastest, võõraste pilkudest ja ütlemisest.

Džungli kutse

Sabine Kuegler

Lääne-Paapua džungli eraldatuses oli ta „džunglilaps”. Kui ta 17aastasena ühte Šveitsi internaatkooli tuli, oli Sabine Kuegleril tunne, nagu oleks teda paradiisist ära tõugatud. Nüüd pöördub ta tagasi fayude juurde, tagasi oma lapsepõlve paradiisi, et leida enda jaoks vastus küsimusele: Kuhu ma kuulun? Kes ma õigupoolest olen? Järg raamatule „Džunglilaps”.

Anne Veesaar. Elus, see on kõige tähtsam!

Helen Eelrand

"4. novembril saime kokku Sakala keskuse juures. Buss oli teistsugune kui see, millega suvel sõitnud olime. Dajan tuli peale bensiinijaamast Tartu maanteel. Ma olen kolm korda näinud inimese näos midagi, mida seal enne pole olnud ja mida võiks nimetada surma märgiks. Istusime autosse, hakkasime sõitma, mina lugesin ega teagi rohkem, kui et äkki käis üks kohutav raksakas ja pauk."

Vahetult pärast traagilist liiklusõnnetust, kust näitleja Anne Veesaar napilt eluga pääses, võttis ta telefonikõne pojale Otile: "Tulen koju täna ja ma olen elus, see on kõige tähtsam!"

Selles raamatus räägib Anne avameelselt oma elu kõige olulisematest seikadest, olgu need siis ääretult kurvad ja dramaatilised või vastupidi, joovastavad ning elurõõmust pakatavad. Anne on oma elu elanud täpselt nii keeruliseks või lihtsaks, kui kirg ja tunded on lubanud.

Lehed ja tähed 5. Vaim ja aeg

Looduse ja teaduse aastaraamat

„Lehed ja tähed” on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mis alustas ilmumist 2003. aastal.
Seekordses koguteoses tutvustatakse 38 suurt looduseuurijat ja mõtlejat ühiste kaante vahel.
Väljaanne on läbinisti algupärane, andes suurepärase ja arusaadava ülevaate teaduse arenguloost Aristotelesest Masinguni.
Suur hulk Eesti teadlasi käsitlevaid peatükke on unikaalsed, sest seni on osa neid väljapaistvaid isiksusi jäänud piisava tähelepanuta.
Pildirikast käsiraamatut väärtustab register.
Teos on kindlasti asendamatu nii õpilase kui ka õpetaja raamaturiiulis.
Raamatu 30 algupärast artiklit Eesti ja muu maailma teadlastest pärinevad meie parimatelt asjatundjatelt.

Vana vaskne laevakell

Mart Helme

Jutuvalimik ”Vana vaskne laevakell” keskendub kodu ja pere teemadele, väärtustades laste ja vanemate lähedasi suhteid.

Tähtis koht pereelus on maakodul, kus tehakse lihtsamaid töid, mõtiskletakse ammumöödunud aegade üle ning tuntakse koosolemisrõõmu.

Ka endisaegsed tööriistad ja muud esemed saavad siin erilise tähenduse, sest nendes osatakse näha vana aja meistrite mõtteilu ja käteosavust.

Kunstnik: Maarja Vannas

Piripilli-Liisu

Karl August Hindrey

K. A. Hindrey värsslugu räägib Liisust, kes iga tühise asja pärast tönnima pistab. Kui ta pallimängus palli ei suuda püüda või kui tema kohvitassi äärel kärbes juhtub kõndima, kukub tüdruk ulguma. Sellepärast saab ta nimeks Piripilli-Liisu. Kuid see nimi paneb teda veelgi valjemini röökima, nii et terve tuba tema pisaratest täitub. Mis Liisuga lõpuks juhtub, seda loete juba raamatust.

Piripilli-Liisu olemust on oma piltides tabavalt edasi andnud Epp Marguste.

Karl August Hindrey

Varjud

Artur Erich

Romaan jälgib nelja õe ja nende perekondade kirjut ja paljuski traagilist elukäiku möödunud sajandi viimasel kolmandikul. Lugeja ees avaneb lehvikuna galerii nõukogude okupatsiooni poolt segipaisatud ja muserdatud inimsaatusi.
Küüditamise varjud, mälestuste varjud... ja ka võõra võimu truualamlikest teenritest sel kohutaval okupatsiooniajal said otsekui iseeneste kahvatud varjud... – see oligi ju nagu variserlik varjude ühiskond!
Kuid üha rohkem jõuab kohale ka värskendavaid tuuli vabast maailmast – nii Ameerikast kui ka Saksamaalt, kuhu kaks õde oma elujärjega on jõudnud...

Ehkki romaan Varjud kuulub viienda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne äikest (2007), Äike (2008), Pärast äikest (2008), Välgust tabatud (2009) ning aastal 2010 ümbertöötatuna ja täiendatuna ilmuv Varjude allee, võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.

Rongiga maailma lõppu

Tallinn - Moskva - Vladivastok

Olev Remsu., Tiit Pruuli

Olev Remsu ja Tiit Pruuli sõitsid rongidega Tallinnast nii kaugele kui võimalik – Vaikse ookeani äärde Vladivostokki. Reis läbi Venemaa pakub eksootikat, sovetlikku olmet, põnevat ajalugu ja süvakultuuri. Olev Remsu tekst ja Tiit Pruuli fotod toovad kaasaegse Venemaa erinevad tahud ka eesti lugejateni.

Päevalilled

Ira Lember

Ajaloolise romaani Päevalilled tegevus algab 1913. a., mil Tallinna ümbruskonda hakati rajama Peterburi kaitsmiseks merekindlusi ning rannakaitsepatareide ehitamiseks toodi Tallinna tsaaririigi väljaõppinud meistreid.
Peategelane Katariina abiellub ukrainlasest inseneriga ning sõidab peagi oma mehe vanemate mõisa, küllusemaale Krimmi. Algab I Maailmasõda, siis kodusõda... Krimmi vallutavad nii Briti kui ka Prantsuse väed, valgekaartlased ja punaväed. Küllusemaast jääb lõpuks järele hädaorg nälja ja epideemiagatega. Valgusekiirena tunnelis terendab ees võimalus opteerida Eestisse, sest vahepeal on välja kuulutatud Eesti Wabariik.

Mõistatus lossivaremetes

Reeli Reinaus

Laura ja Taneli suvi vanavanemate juures tõotab kujuneda üsna tavaliseks. Kuigi neil ei ole midagi selle vastu, et kahekesi ujumas ja kalal käia, peenraid rohida ja marju korjata, on nad siiski rõõmsad, kui külasse kolib uus poiss Marten. Korraga, enne kui lapsed jõuavad omavahel korralikult sõbrunedagi, kistakse nad peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud kummitused, salaviinategijad, mõistatuslik suvitaja, libaarheoloogid, muinsuskaitsjad ja kadunud aare.

Lind laulab nagu nokk seatud

Daila Aas

Siin raamatus on 14 Eestis pesitsevat lindu. Kunstnik Reet Rea on kõik nad kenasti pildile joonistanud, iga linnu juures on kirjas tema „laul” või „jutt” ja igaühe juurde on valitud just tema kohta käiv vanasõna.
Ilus kinkeraamat, mis passib igas vanuses lugejale!

Kunnese elu

Einar Maasik

Hiljaaegu lahkunud viljaka romaani- ja jutukirjaniku Einar Maasiku (1929 – 2009) postuumselt avaldatav jutustus on vana maamehe, kuldsete kätega töömehe ja „liiga hea inimese“ Kunnese tagasivaade oma eluteele. Kunnes on imepärase inimese imepärane koondkuju, kes igas olukorras, ka läbi vaeva ja valu, on osanud leida tee elu päikesepoolele.

Krokodill

Aino Pervik

Tirilinnas juhtub uskumatu lugu: Reti näeb Tirilinna pargitiigis krokodilli! Keegi ei usu, et Reti nägi tõepoolest päris krokodilli.
Peaaegu mitte keegi. Ometi on Retil sõbrad, kes tema sõnades ei kahtle: Roosi, Jüri, Jaap ja Max. Ja siis on veel Knut, kes teab krokodilli kohta ühte-teist rääkida.

Kodutute küla IV. Läänetuul, taeva tuul

Erik Tohvri

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute küla”.
Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud suurriigi – Nõukogude Liidu – kokkuvarisemine. Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla.
Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud. Käsumajanduses üles kasvanud, ei suuda nii mõnigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi võimalusi näha. Sissetulekuta maainimesi ähvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevõtlikke inimesi, kes üleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda püüavad, see aga õnnestub vaid vähestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku külas juuri ajama. Isegi mõis saab peremehe ning külaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii töö kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute küla, sest värske läänetuul on tumedad pilved laiali puhunud.

Kaka ja kevad

Andrus Kivirähk

Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas “Täheke” ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.

Jõuluajal juhtuvadki imed

Ilon Wikland, Leelo Tungal

See on esimene eesti autori raamat, kus Ilon Wiklandi poolt loodud illustratsioonid. Leelo Tungla jõululuuletused suuretele ja väikestele koos Ilon Wiklandi piltidega loovad tõelise pühademeeleolu.

Elu pärast koolikiusamist

Kas kiusamisest on võimalik toibuda?

Tina Holmberg-Kalenius

Koolikiusamine on levinud kõikjal maailmas, tavaliselt rohkem algklassides ja üleminekul algklassidest põhikooli. Poiste omavahelised konfliktid on otsekohesemad ja avalikumad kui tüdrukutevahelised; tüdrukute kiusamine on tihti varjatud, kujutades endast kiusatava tõrjumist ja tema seljataga mustamist. Raamat "ELU PÄRAST KOOLIKIUSAMIST" räägib koolikiusamisest lapsevanema pilgu läbi – autor kirjeldab oma tütrele osaks saanud kiusamist ja sellega kaasnenud probleeme. Raamatu oluliseks lisaväärtuseks on internetifoorumitest kogutud kirjad, kus tagakiusatud noorukid ja täiskasvanud kirjeldavad oma kogemusi; siin vaadatakse ka seda, kuidas võivad koolikiusamisest saadud hingehaavad mõjutada elu ka kümnete aastate pärast. Ohvri seisukohast on äärmiselt oluline tunnistada, et kiusamine on aset leidnud, ja leppida faktidega – ainult siis võib lõpuks pimeduses valguskiir süttida ning laps jõuda tagasi normaalse lapsepõlve juurde.

Eesti ajalugu

Seppo Zetterberg

Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Seppo Zetterberg on Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor. Juhtis aastatel 1994–1996 Soome Instituudi esindust Tallinnas ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta. „Eesti ajaloo“ esmatrükk ilmus Soomes 2007 ning käesolev tõlge on tehtud põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud käsikirja põhjal.

Üüriline

Toomas Vint

“Üüriline” on metafoor, väljendamaks oma alale pühendunud kirjaniku seisundit meie riigis. Teda talutakse, aga temaga ei pea arvestama.
Intrigeeriv tõsieluromaan piilub kirjanduselu kardinate taha ja ka toanurka, kus üüriline loob ja kiratseb. Huvitav, millisel teisel elualal on kõrgharidusega professionaali töötasu 1666 krooni kuus? See on romaan, mida peaksid lugema nii meie president kui ka peaminister, kultuuriminister ja kõik riigikogu liikmed.

Väikesed päästjad

Maimu Oras, Ermo Liedemann

See on raamat, mida võiksid lugeda kõik alates eelkooliealistest ja lõpetades vanavanematega. Siit saab õpetlike jutukeste näitel teada, kuidas käituda õigesti ohtlikus olukorras. Raamat ei taotle ammendavate juhiste andmist, vaid õpetab lastele, mida teha, kui on juhtunud õnnetus.
* 15 piltidega illustreeritud õpetlikku lugu.
* Juhtnöörid turvaliseks ja abistavaks käitumiseks õnnetuse korral.

Vahva paber

Maia Mägi

See raamat on kutse Sulle, hea meisterdaja. Tule seiklema paljude võimaluste maale koos paberiga. Lisaks tuttavatele töövõtetele leiad raamatust näpunäiteid, kuidas paberijääkidest valmistada pabermassi, mis pole sugugi tavapärane voolimismaterjal.Ja mis kõige toredam - kõigi raamatus leiduvate meisterdustega saab mängida. Raamatus on hulk juhendeid, kus Sulle näidatakse samm-sammult, kuidas paberist ja papist ise mänguasju, tarbeesemeid, panipaiku ning kallitele inimestele kingitusi meisterdada. Raamat sobib hästi nii õpetajatele, kunstiringi juhendajatele, lapsevanematele kui ka lastele endile.

Süda Itaaliast

Kristin Aavakivi

Kristin Aavakivi on esimene eestlane, kellele on siirdatud süda. “Minu lugu: süda Itaaliast” pole pelgalt meditsiiniliste protseduuride lugu. See on hämmastav lugu noore naise teekonnast, mille käigus ta oli sunnitud sügavalt endasse vaatama ja küsima elu mõtte järele. See on lugu ka kõigist neist inimestest, kes Kristinit tema elu dramaatilistel hetkedel on saatnud. Lugu piiride- ja rahvusteülesest koostööst, inimlikkusest ja soojusest. Ja lõpuks, see on Kristini tänu suurima kingituse eest, mida elu võib pakkuda.

Rõõmsa meele käsiraamat

Naera. Puhka. Unista

Annika Põltsam

Rõõmsa meele käsiraamat õpetab, kuidas võita stressi naeru abil, kuidas olla terve ning kuidas luua mõtte jõuga endale unistuste elu.
Teadmisi, mis on levinud nii idas kui ka läänes, seletavad lihtsas ja kergesti mõistetavas keeles eestlased, kes on neid tarkusi kasutades muutnud oma elu.
Raamatut saab kasutada eneseabiõpikuna, see sisaldab rohkesti praktilisi harjutusi koos fotode ja lihtsate seletustega.

Naerujooga õpetaja ja naeruterapeutide koolitaja Helje Kasearu räägib naeru kasulikust toimest ja näitab lihtsaid harjutusi, mille abil saavutada rõõmus meel.
Tervisevõimlemise õpetaja Albert Anderson räägib, kuidas muuta oma elu paremaks, areneda ja olla terve. Ta õpetab ka lihtsaid lõdvestusharjutusi.
Mõttetreenerid Marlen Marmor ja Helina Mägi jagavad teadmisi, kuidas panna enda kasuks tööle külgetõmbeseadus

Päästke poisid!

Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.

Puud naeratavad

Eda Naaber

"Puud naeratavad" on esinduslik valimik Enda Naaberi haikudest. Haiku on väike jaapani päritoluga zen-budistlik luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).
Enda Naaberit on haikusid kirjutama inspireerinud nii loodus kui ka filosoofilised mõtted erinevate tunnete ja nähtuste olemusest.

Neetud tee

Ruth Rendell

Kingsmarkhami on plaanis rajada uus ümbersõidutee. Toimuvad meeleavaldused, kohale tuleb puurahvas, kes seab end metsa kaitsele. Samal ajal püütakse lähedal murakate vahel mäkrasid, et toimetada loomad uutesse elupaikadesse. Ja sealt murakapuhmaste vahelt ta leitaksegi – noore tüdruku hullusti lagunenud surnukeha. Loo peab lahendama peainspektor Wexford, kelle jaoks võtab juhtum vägagi isikliku pöörde, kui röövitakse ta abikaasa ja endast annab teada keskkonnaaktivistide rühm, kes nimetab end Pühaks Maakeraks.
Peainspektor Wexford on eesti lugejale tuttav juba varem sarjas ilmunud raamatutest “Looritatu”, “Lapsukesed metsas” ja “Uinunud elu”.

Nastja. Selgeltnägija

Kristiina Genno

Telesaates "Selgeltnägijate tuleproov" vaatajaid vapustanud Nastja suguvõsa juured ulatuvad kaugele Siberisse, tema vanavanaema aitas üleloomulike võimetega paljusid hädasolijaid.
Selles raamatus jutustab Nastja, mismoodi ta enda võimed avastas ja kuidas on ta neid oma elus kasutanud. Nastja räägib avameelselt ka juhtumist, kus ta nõiakunsti kurjasti ära kasutas ja selle eest kallilt maksma pidi.

Mälestuste kirevad killud

Boris Kulli

Ilmunud on huvitava elusaatusega tõrvalase Boris Kulli raamat "Mälestuste kirevad killud". Tegu on omapärase lugemisvaraga.
Teise mälestusteraamatuni jõudnud Boris Kull on sündinud Valgas ning umbes 60 aastat elanud Torontos. 2004. aastal ilmus temalt teos pealkirjaga "Kepp mul käes ja mantel üle õla".
Kulli teine raamat "Mälestuste kirevad killud" väärib igati oma pealkirja. Raamatusse on koondatud nii 1928. aastal südinud Kulli mälestusi lapsepõlveaastaist kui ka aastate jooksul päevikuveergudele kirja pandut. Raamatu on koostanud kirjanik Vello Jaska.
Raamatus tuuakse mälestuskillud lugeja ette ootamatutes seostes. Suurimat naudingut pakub raamatu puhul asjaolu, et oma välisreisidest kirjutades ei vaadelnud autor külastatavaid maid nii-öelda tavaturisti pilguga, vaid keskendus pigem kohalike elanike kommete ja suhtlusstiilide detailsele kirjeldamisele. Nii võibki neile, kellel plaanis näiteks pikem reis Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse, Skandinaaviamaadesse või Austraaliasse, julgelt soovitada.
Kulli on kahtlemata omapärase kirjeldamisstiiliga kirjutaja. Lisaks nähtud paikadele on ta tihti sõnadesse valanud ka meeleolupilte, filosoofilisi mõtisklusi ning hinge kriipivaid elamusi.
Raamatu teevad hõlpsasti loetavaks rohked fotod.