Täiesti tavaline perekond

Reeli Reinaus

11-aastane Tim leiab, et tema perekond käitub uskumatult veidralt: ema läheb sussides tööle, isa kõnetab poes mannekeeni, õde istub parklas võõrasse autosse. Ja ise on nad sellega täiesti rahul! Tim otsustab hakata blogi pidama ja kõik kummalised juhtumised sinna üles kirjutada. Mis sellest välja tuleb saab lugeda Reeli Reinausi uuest raamatust, mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta lastejutuvõistlusel III koha.

Tagasi olevikku

Jana Lepik

Jana Lepikut on võrreldud niihästi Imbi Kolla kui Betti Alveriga. Ta on vaieldamatult meister meeleolu looma ja edasi andma, ta luuletused sisaldavad kummalisi rütme ja sõnamänge. Kuid pärast lugemist tunneb lugeja midagi uut- ja teistmoodi.

Siima Škop

Kuigi Siima Škop (s1920), üks Eesti vanimaid raamatuillustraatoreid, on teinud lugematul arvul plakateid ja „musttuhat portreed” nagu ta ise ütleb, imetlevad lapsed jätkuvalt tema joonistatud Lumivalgekest või väikest Mukki või Pöial-Liisit, mäletades neid hiljem täiskasvanunagi kui „maailma ilusamaid joonistus”.

Käesolevas omapärases elulooraamatus illustreerivad Siima Škopi elulugu tema enda pildid paljudest raamatutest, lisades karmile eluloole poeetilisema poole ja pannes küsima: millal sünnib pilt? Kas siis, kui käsi paneb selle paberile või hoopis siis, kui hinge puudutab hetk, millest hiljem saab mälestus.

Saatana karussell

"Siuru”-aegsed novellid

August Gailit

Kogumik „Saatana karussell“ sisaldab August Gailiti (1891-1960) novellikogusid „Saatana karussell“ (1917), „Rändavad rüütlid“ (1919) ja „Idioot“ (1924). Viimases raamatukeses avaldatud novell „August Gailiti surm“ on 1918. aastal ilmunud ka eraldi raamatuna. Tegu on nii stiili kui sisu poolest kompaktse nähtusega, August Gailiti „Siuru“-aegse romantilis-sümbolistliku novelliloominguga, millega noor kirjanik võttis eesti kirjanduses jõuliselt sisse omanäolise koha.
„Siuru“-aegseid novelle ei ole kunagi hiljem tervikuna välja antud, seega on igati põhjust teha eesti ühe suurima prosaisti nooruslooming taas kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale.

Ritsikas

Jaan Tangsoo

Kui lapsel ei ole aimugi, kes on tema isa. Kui lapse emale läheb korda ainult korralik peatäis ja last vajab ta üksnes selleks, et elamispinda saada. Siis võibki juhtuda, et ühel hetkel kukub viieteistkümneaastasel tüdrukul karikasse viimane piisk ja temast saab Ritsikas, kelle kodukoht on seal, kuhu esimene ettejuhtuv buss viib, ja öömaja seal, kuhu jalad viivad. Kuigi saatusel on noorele inimesele veel nii mõnigi katsumus varuks, suudab Ritsikas oma elu lõpuks joone peale saada.
Nagu oma raamatutes varemgi, säilitab Jaan Tangsoo ränkadest teemadest hoolimata elujaatava tooni.

Riigipiir

Virkko Lepassalu

Raamat piirist ja piiririkkumistest. Kuidas moodustus Eesti ümber raudne eesriie, kes ja kuidas seda valvasid, millised olid vahendid pagejate püüdmiseks ning kuidas kõigest sellest hoolimata põgeneda üritati ja ka põgeneti. Need on tõsised lood ENSV aegadest, kus peategelasteks Aleks Lepajõe, Valdo Randpere, Leila Miller, Viktor Jaanimets, Elbert Tuganov jpt vabadusse ihkajad. Lisaks üldine taust ja riikidevahelised sobingud.

Autor on töötanud ajakirjanikuna mitmes eesti- ja venekeelses väljaandes, sealhulgas ajakirjas Luup ning ajalehtedes Äripäev ja Den za Dnjom. Avaldanud neli publitsistlikku, eesti lähiajalugu käsitlevat raamatut: „Süümepiinadeta” (2005), „Valusalt valge” (2007), „Kallase afäär” (2009) ja „Spioonimängud. Herman Simmi elu ja häving” (2009).

Parvepoisid - Eesti rahva lemmikud. 101 seltskonnalaulu

Kalev Tilk

Käesolev lauluraamat on haruldane teiste seltskonnalaulude kogumike hulgas. Nimelt on kõigile 101-le tuntud laulutekstile lisatud ka tähtharmoonia tähistus. Helistikud ning harmoonia on tehtud võimalikult käepäraseks, et kõik lood saaks mõnusasti pilliga saadetud ning laulud lauldud mugavalt kõrguselt.
Seega, kui lisaks lauluoskajatele on seltskonnas keegi, kes valdab mõnda pilli (kitarri, akordioni, klaverit või veel mingit muud instrumenti) elementaarsel tasemel, siis on just see kogumik kõige parem, mis üldse olla saab.
Raamat on mõeldud ka kõigile neile, kes soovivad õppida millise harmooniaga võiks neid tuntud laule saata. See laulukogumik on täiuslik ning asendamatu igas seltskonnas, seda nii laulda soovijatele kui ka pillimehele.

Meie lugu. Prillitoosi kirjad

Hille Tarto

See raamat on pilk minevikku, ent ometi pole tegemist tavapärase mälestusteosega.
Kunagi „Prillitoosi” saatele läkitatud kirjad – õigupoolest mõnigi kord vaid katkendid kirjadest – hakkavad koos taustafotode, aastanumbrite ja sündmustega ühtede kaante vahele seatuna kõnelema hoopis teistmoodi, kui iga üksikut kirja eraldi lugedes.
Raamatu koostaja Hille Tarto:
„Kirjad saabusid ja lummasid ... Neid lugedes oli tunne, nagu vaataksid elavaid pilte kirjutajate muredest ja rõõmudest, hirmudest ja ülekohtust, vaesusest ja tööst, armastusest ja kannatusest. Kirjade autorite seas pole kuulsaid isikuid, need on tavalised inimesed. See on lihtsalt rahva elu ja lugu. MEIE LUGU. Teie ees on raamat kirjadest, milles ligi 200 inimest on usaldanud lugejale mälupilte või lugusid oma elust 20. sajandil.”

Lõpuaktus

Ilmar Tomusk

„Lõpuaktus” on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Raamat annab võimaluse rõõmsaks taaskohtumiseks Ilmar Tomuski eelmistest raamatutest pärit Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud. Samuti kohtute uuesti ka põhikooli seljataha jätnud Johannesega, kelle elust nii mõndagi põnevat välja koorub.
Lisaks nendele saate tuttavaks mitme asjaliku ametimehe, õpetaja ning terve trobikonna toredate poiste ja tüdrukutega, kelleta poleks lõpuaktuse korraldamisel lihtsalt mitte mingit mõtet.

Käolehm ja tibu

Kerttu Soans

Piia ja tema sõbranna lepatriinu Anni peavad aiapidu. Aias kohtuvad nad päikese ja vihmaga, Rooma paavsti ja Rohelise nõiaga. Loodus nende ümber elab ja muutub iga hetkega ning Piia püüab tal sabast kinni saada.
Väike Piia on tuttav paar aastat tagasi ilmunud sama sarja raamatust „Tere, Nööp!”. Kui eelmises raamatus uuris Piia ilma ja inimesi oma kodus, nelja seina vahel, siis nüüd on tema mängumaa palju laiem. Piia teeb tutvust asjade, nähtuste ja olenditega keset lõputut õue.

Kui kodud lõhuti

Juta Siirak

Eesti taasiseseisvusaja esimese naiskirikuõpetaja Juta Siiraku (s. 1929) mälestused: lapsepõlv Virumaal, isiklikud mälestused nii Vene vägede sissemarsist Eestisse 1940 kui ka venelaste põgenemisest sakslaste eest 1941, uuest nõukogude okupatsioonist 1944. a. jpm. Õppimine EELK Konsistooriumis Tallinnas 1948 - 1949, isiklikud kokkupuuted karismaatiliste Uku Masingu ja Evald Saagiga..., detailsed mälestused küüditamisest 1949. a., küüditatuna Siberis... Tagasi Eestis 1956, uue kodu rajamine Harjumaal Keila kandis, uus algus jälle EELK Konsistooriumis 1973 – nüüd juba kindlalt valitud teel. Kogu mälestusteraamatut läbib otsekui nähtamatu niidina tee leidmine Jumala juurde, selle rohtuda laskmine ning uuesti ja juba jäädavalt selle omaks võtmine. Mitte lihtsalt meenutused, vaid läbi humanistliku õpetajaprisma väärtustatud ja läbikaalutud, peene detailitajuga kirjapandud mälestused!! Väärib märkimist, et katkendid sellest raamatud tõsteti esile ka ühenduse Eesti Elulood poolt.

Kahe mere vahel

Siiri Konks

Suvi. Päike. Meri. Noor naine otsustab veidikeseks aja maha võtta, puhata ja endas selgusele jõuda. Kui ta korteriukse enda järel kinni tõmbab ja koti selga vinnab, ei seo ta ennast mingite kohustuste ega lubadustega. Vahel on tore pisut saatusega mängida…

Hirmus Ants

Bandiit, kangelane, legend

Valdek Kiiver

Hirmus- Antsust, sõjajärgsete aastate ühest kõige kardetumast metsavennast, räägiti legende juba tema eluajal. Valdavalt ongi Hirmus- Ants talletunud eesti rahva ühismällu kui julm bandiit. Kuid – oli ta ikka selline?
Lähem süüvimine legendaarse metsavenna ellu laseb selles kahelda. Pigem joonistub pilt intelligentsest ning arenenud hingeeluga inimesest.
Hirmus- Antsu ja tema kallima vahel aastaid kestnud kuum suhe kuulub aga kindlalt kodumaiste suurte armulugude kullafondi...

Ettekuulutaja

Karin Fossum

Puu all vankris maganud lapsuke leitakse verest nõretavana. Täies elujõus vanaproua avastab ajalehest oma surmakuulutuse. Nõnda järgneb üks kummaline juhtum teisele. Tegemist ei ole süütute poisikesenaljadega, vaid eriti kavalate ja pahatahtlike tegudega, mis löövad inimesed täielikult rööpast. Vanemkomissar Konrad Sejer ja tema parem käsi Jacob Skarre on küll uurimistöösse sukeldunud, kuid karta on, et enne kui politsei tegija kinni jõuab nabida, juhtub veel midagi eriti hirmsat.
Norra „krimikuningannalt“ Karin Fossumilt on varem eesti keeles ilmunud romaanid „Murdekoht“ (2008), „Armastatud Poona“ (2008, kuulub samuti komissar Sejeri sarja) ning „Neljanda novembri öö“ (2006).

Emahundi öö

Moira triloogia III raamat

Henri Lœvenbruck

Alea on Samildanach, Saîmani viimane laps. See, kes peab Gaelimaa uude ajastusse viima. Sest Gaelimaa on hävimas. Saar on tervenisti sõjapöörises. Inimesed ja hundid hukkuvad tuhandete kaupa. Usumeeste fantaasiad ning valitsejate võimuiha õhutavad vaenu, võlujõud aga hääbub aegamööda. Jah, Gaelimaa on hävimas ning aeg on napp.
Alea peab oma ülesande täide viima, enne kui on hilja. Tal tuleb päästa metshaldjad, leida inimeste poolt tagakiusatud valge emahunt, taibata Moira tähendust ning ennekõike – ennekõike – valmistada maailm ette parema homse jaoks. Sest Alea teab, kes temaga kohtumist ootab: Maolmòrdha. Varjuvalla Leegikandja. Seekord tuleb neiul talle üksi vastu astuda. Üks sõda, kaks osapoolt, kolm ettekuulutust.
Kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?

Eesti sõjaajaloo teejuht

Kristjan Luts

Sõjaajaloohuviline, valvel! Sellise valju seersandi-häälse käsklusega algab „Eesti sõjaajaloo teejuht” - ainulaadne giid Eesti ajaloo juurde. Selle koostaja, noor ajaloolane Kristjan Luts sõitis 2008. aasta suvel läbi 32 000 kilomeetrit ja kaardistas 500 sõjaajaloolist objekti. Eesti ajalugu on pikk ja huvitav. Maarjamaal on alates muistsest vabadusvõitlusest iseseisvuse taastamiseni olnud mitmeid valitsejaid, kes igaüks on jätnud oma märgi. Käesolev teejuht on teatmik, mille abil saab maakondade kaupa tutvuda sõjaajaloo seisukohalt huvitavate paikade, ehitiste ja mälestistega - muistsest vabadusvõitlusest tänapäevani. Iga objekti kohta on esitatud lühiülevaade ja fotod ning täpne asukoht. Võimalusel on kasutatud ka arhiivifotosid ning kohalike elanike mälestusi. Lisaks sellele leiab huviline raamatust ka ülevaate kõigist Eestit puudutanud sõdadest ja sõjaajaloo kalendri. Mis muud, kui teejuht kätte ja ajaloo jälgi ajama!

Ainus, mis loeb

Raido Saar

Raido Saare (s 1972) debüütromaan viib lugeja sellistesse tuntud lõbustuskohtadesse nagu Las Vegas, Miami, romaani jätkudes ka Sierra Leonesse Aafrikas ja teistesse maailma maadesse. Peategelased Tom ja Carina satuvad uskumatutesse seiklustesse, armuvad, naudivad romantilisi suhteid, kuid mässitakse kasiinodes rikkaid armukesi jahtivate eesti beibede pahatahtlikkuse tõttu intriigide sasipuntrasse, millest välja pääsemiseks tuleb kasutada nii mehelikku jõudu kui naiselikku sarmi. Noored tulevad kõigega suurepäraselt toime ja lugejal jääb vaid kaasa elada vaprate ja ilusate peadpööritavale edule rikaste maailmas, kus raha eest saadavatele lõbustustele ei näi lõppu tulevat.