16.12.09


Inimsuhete tugitalad pedagoogi pilgu läbi

Ants Kõverjalg

Ants Kõverjalal, nii nagu ta ise sellest oma mälestusteraamatuis kirjutab, on selja taga keeruline elukäik. Sõja ajal astus Viljandist pärit poiss otse koolipingist vabatahtlikuna Eesti Leegionisse, sõdis Narva rindel ja Sinimägede all. Tapatalgutest eluga pääsenud, asus ta kangekaelse sihikindlusega ellu viima oma unistusi. Esimene edu saabus spordi vallas – nooruses tuli Ants Kõverjalg mitmel korral ENSV meistriks keskmaajooksu distantsidel.
Paralleelselt spordiga jätkas ta õpinguid, lõpetades teineteise järel kaks kõrgkooli ning, läbinud aste-astmelt kogu akadeemilise karjääri, tõusis viimaks selle kõige kõrgemasse tippu – Ants Kõverjalale on omistatud pedagoogikateaduse akadeemiku aunimetus.

Eeltoodust on autor pikemalt kirjutanud oma kolmes esimeses raamatus.

Käesolev, sarja viimane, neljas raamat on usutavasti kõige intrigeerivam. Selles kirjutab Kõverjalg avameelselt nii oma lähisuhetest kaunite (väga tuntud) daamidega ja sõpradega kui ka teda elu jooksul tabanud rasketest saatuselöökidest. Kuuludes Eesti akadeemilise koorekihi absoluutsesse ladvikusse, on Ants Kõverjalg lähedalt kokku puutunud paljude avalikkusele tuntud isikutega, kellest ta oma raamatutes teab rääkida ka palju põnevaid lugusid. Isikunimede register hõlmab raamatus tervelt 7 lehekülge. Mainigem siinkohal vaid mõnda tuntud nime, kellest Kõverjalg kirjutab – tippadvokaat Monika Mägi, Helvi Jürisson, Heino Kaljuste, Ferdinand Eisen, Peeter Tarvas, Gustav Ernesaks, Valdo Pant, Kaljo Kiisk…


Urmas Kibuspuu. 31 aastat

Rait Avestik

Raamat varalahkunud näitlejast Urmas Kibuspuust (1953–1985) portreteerib läbi 9 teatri- ja telehooaja säravalt andekat karakter- ja komöödianäitlejat, keda on nimetatud ka sajandi eredaimaks täheks Eesti teatris. Lühikese, kuid värvilise ja värvika eluteega näitlejat meenutavad raamatus nii tema kolleegid kui sõbrad ja perekond. Vähetähtis pole teatriloolasest autori ülevaated Urmas Kibuspuu rollidest, mis teevad raamatu väärtuslikuks ka teatriajaloo seisukohast.

Ain Lutsepp: „Lahkunud inimesi meenutades jääme tavaliselt kurvaks. Kibuspuu puhul ei peaks me aga kurvastama selle üle, et teda ei ole, vaid rõõmustama selle üle, kes ta oli, et ta oli olemas.“


Suur nõiaraamat

Eesti tuntuimad nägijad, ravijad ja ennustajad

Koostaja Inga Raitar

Nõiad ei ole kurjad kongninaga tegelased muinasjuttudest, selle nimega võiks kutsuda kümneid kaardimoore, inglite nägijaid ja kätega ravijaid üle terve Eesti. Selgeltnägija Nastja, Lille Lindmäe, Vigala Sass ja Mai-Agatha Väljataga - kõik nad on mingil moel tavainimesele mõistetamatu “nõiaväega” seotud. "Suurde nõiaraamatusse" koondasime üle poolesaja müstilise inimese lood ja seadsime need kaante vahele nii, et oleks mõistetav, mis on nõial ja nõial vahet. Salapärane raamat annab hea ülevaate Eesti nõidadest ja loob ettekujutuse väega tegutsevatest inimestest ja nende maailmast.


Supinahk ja sukapüksid

Evelin Samuel, Kati Murutar, Jaanus Rohumaa, Contra, Chalice, Sven Kivisildnik, Jüri Aarma, Epp Maria Kokamägi, Linnar Priimägi, Priit Pajusaar, Tiit Kikas, Andres Noormets

Raamatus on paarkümmend naljakat ja veidrat lapsepõlvelugu 12 autorilt. Pealtäha tavalistest sündmustest on lapse jaoks alguse saanud väga tugeva emotsiooniga mälestused, mis saadavad teda elu lõpuni. Oma jutud on kirja pannud Chalice, Contra, Jaanus Rohumaa, Kati Murutar, Andres Noormets, Priit Pajusaar, Tiit Kikas, Linnar Priimägi, Epp Maria Kokamägi, Jüri Aarma, Sven Kivisildnik, Evelin Samuel. Lood on väga erinevad ja oma kirjutajate nägu. Iga raamatu müügist läheb viis krooni haridusliku erivajadusega laste toetuseks.

Murra leiba nälgijale

Järellugu

Mae Antsu

2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud romaani teine osa, mis toimub mõned aastad pärast eelmise romaani lõppu. Inga kohtub taas Kerstiga, möödunud sündmused tulevad meelde ja muutuvad aktuaalseks, tekivad uued probleemid ning märkamatult saab Kersti taas Inga elus olulise koha.
Romaan kõneleb vanemate naiste elust, muredest, mõtetest ja tunnetest, sõprusest ja üksindusest. Autor kirjeldab väga tabavalt aega, mil ollakse emotsionaalselt taas ülisõltuvad lastest, sõbrannadest, sugulastest, võõraste pilkudest ja ütlemisest.


Džungli kutse

Sabine Kuegler

Lääne-Paapua džungli eraldatuses oli ta „džunglilaps”. Kui ta 17aastasena ühte Šveitsi internaatkooli tuli, oli Sabine Kuegleril tunne, nagu oleks teda paradiisist ära tõugatud. Nüüd pöördub ta tagasi fayude juurde, tagasi oma lapsepõlve paradiisi, et leida enda jaoks vastus küsimusele: Kuhu ma kuulun? Kes ma õigupoolest olen? Järg raamatule „Džunglilaps”.

Anne Veesaar. Elus, see on kõige tähtsam!

Helen Eelrand

"4. novembril saime kokku Sakala keskuse juures. Buss oli teistsugune kui see, millega suvel sõitnud olime. Dajan tuli peale bensiinijaamast Tartu maanteel. Ma olen kolm korda näinud inimese näos midagi, mida seal enne pole olnud ja mida võiks nimetada surma märgiks. Istusime autosse, hakkasime sõitma, mina lugesin ega teagi rohkem, kui et äkki käis üks kohutav raksakas ja pauk."

Vahetult pärast traagilist liiklusõnnetust, kust näitleja Anne Veesaar napilt eluga pääses, võttis ta telefonikõne pojale Otile: "Tulen koju täna ja ma olen elus, see on kõige tähtsam!"

Selles raamatus räägib Anne avameelselt oma elu kõige olulisematest seikadest, olgu need siis ääretult kurvad ja dramaatilised või vastupidi, joovastavad ning elurõõmust pakatavad. Anne on oma elu elanud täpselt nii keeruliseks või lihtsaks, kui kirg ja tunded on lubanud.

11.12.09


Lehed ja tähed 5. Vaim ja aeg

Looduse ja teaduse aastaraamat

„Lehed ja tähed” on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mis alustas ilmumist 2003. aastal.
Seekordses koguteoses tutvustatakse 38 suurt looduseuurijat ja mõtlejat ühiste kaante vahel.
Väljaanne on läbinisti algupärane, andes suurepärase ja arusaadava ülevaate teaduse arenguloost Aristotelesest Masinguni.
Suur hulk Eesti teadlasi käsitlevaid peatükke on unikaalsed, sest seni on osa neid väljapaistvaid isiksusi jäänud piisava tähelepanuta.
Pildirikast käsiraamatut väärtustab register.
Teos on kindlasti asendamatu nii õpilase kui ka õpetaja raamaturiiulis.
Raamatu 30 algupärast artiklit Eesti ja muu maailma teadlastest pärinevad meie parimatelt asjatundjatelt.


Vana vaskne laevakell

Mart Helme
Jutuvalimik ”Vana vaskne laevakell” keskendub kodu ja pere teemadele, väärtustades laste ja vanemate lähedasi suhteid.
Tähtis koht pereelus on maakodul, kus tehakse lihtsamaid töid, mõtiskletakse ammumöödunud aegade üle ning tuntakse koosolemisrõõmu.
Ka endisaegsed tööriistad ja muud esemed saavad siin erilise tähenduse, sest nendes osatakse näha vana aja meistrite mõtteilu ja käteosavust.
Kunstnik: Maarja Vannas
Piripilli-Liisu

Karl August Hindrey

K. A. Hindrey värsslugu räägib Liisust, kes iga tühise asja pärast tönnima pistab. Kui ta pallimängus palli ei suuda püüda või kui tema kohvitassi äärel kärbes juhtub kõndima, kukub tüdruk ulguma. Sellepärast saab ta nimeks Piripilli-Liisu. Kuid see nimi paneb teda veelgi valjemini röökima, nii et terve tuba tema pisaratest täitub. Mis Liisuga lõpuks juhtub, seda loete juba raamatust.

Piripilli-Liisu olemust on oma piltides tabavalt edasi andnud Epp Marguste.

Karl August Hindrey

2.12.09


Varjud

Artur Erich

Romaan jälgib nelja õe ja nende perekondade kirjut ja paljuski traagilist elukäiku möödunud sajandi viimasel kolmandikul. Lugeja ees avaneb lehvikuna galerii nõukogude okupatsiooni poolt segipaisatud ja muserdatud inimsaatusi.
Küüditamise varjud, mälestuste varjud... ja ka võõra võimu truualamlikest teenritest sel kohutaval okupatsiooniajal said otsekui iseeneste kahvatud varjud... – see oligi ju nagu variserlik varjude ühiskond!
Kuid üha rohkem jõuab kohale ka värskendavaid tuuli vabast maailmast – nii Ameerikast kui ka Saksamaalt, kuhu kaks õde oma elujärjega on jõudnud...

Ehkki romaan Varjud kuulub viienda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne äikest (2007), Äike (2008), Pärast äikest (2008), Välgust tabatud (2009) ning aastal 2010 ümbertöötatuna ja täiendatuna ilmuv Varjude allee, võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.


Rongiga maailma lõppu

Tallinn - Moskva - Vladivastok

Olev Remsu., Tiit Pruuli

Olev Remsu ja Tiit Pruuli sõitsid rongidega Tallinnast nii kaugele kui võimalik – Vaikse ookeani äärde Vladivostokki. Reis läbi Venemaa pakub eksootikat, sovetlikku olmet, põnevat ajalugu ja süvakultuuri. Olev Remsu tekst ja Tiit Pruuli fotod toovad kaasaegse Venemaa erinevad tahud ka eesti lugejateni.


Päevalilled

Ira Lember

Ajaloolise romaani Päevalilled tegevus algab 1913. a., mil Tallinna ümbruskonda hakati rajama Peterburi kaitsmiseks merekindlusi ning rannakaitsepatareide ehitamiseks toodi Tallinna tsaaririigi väljaõppinud meistreid.
Peategelane Katariina abiellub ukrainlasest inseneriga ning sõidab peagi oma mehe vanemate mõisa, küllusemaale Krimmi. Algab I Maailmasõda, siis kodusõda... Krimmi vallutavad nii Briti kui ka Prantsuse väed, valgekaartlased ja punaväed. Küllusemaast jääb lõpuks järele hädaorg nälja ja epideemiagatega. Valgusekiirena tunnelis terendab ees võimalus opteerida Eestisse, sest vahepeal on välja kuulutatud Eesti Wabariik.


Mõistatus lossivaremetes

Reeli Reinaus

Laura ja Taneli suvi vanavanemate juures tõotab kujuneda üsna tavaliseks. Kuigi neil ei ole midagi selle vastu, et kahekesi ujumas ja kalal käia, peenraid rohida ja marju korjata, on nad siiski rõõmsad, kui külasse kolib uus poiss Marten. Korraga, enne kui lapsed jõuavad omavahel korralikult sõbrunedagi, kistakse nad peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud kummitused, salaviinategijad, mõistatuslik suvitaja, libaarheoloogid, muinsuskaitsjad ja kadunud aare.


Lind laulab nagu nokk seatud

Daila Aas

Siin raamatus on 14 Eestis pesitsevat lindu. Kunstnik Reet Rea on kõik nad kenasti pildile joonistanud, iga linnu juures on kirjas tema „laul” või „jutt” ja igaühe juurde on valitud just tema kohta käiv vanasõna.
Ilus kinkeraamat, mis passib igas vanuses lugejale!


Kunnese elu

Einar Maasik

Hiljaaegu lahkunud viljaka romaani- ja jutukirjaniku Einar Maasiku (1929 – 2009) postuumselt avaldatav jutustus on vana maamehe, kuldsete kätega töömehe ja „liiga hea inimese“ Kunnese tagasivaade oma eluteele. Kunnes on imepärase inimese imepärane koondkuju, kes igas olukorras, ka läbi vaeva ja valu, on osanud leida tee elu päikesepoolele.


Krokodill

Aino Pervik

Tirilinnas juhtub uskumatu lugu: Reti näeb Tirilinna pargitiigis krokodilli! Keegi ei usu, et Reti nägi tõepoolest päris krokodilli.
Peaaegu mitte keegi. Ometi on Retil sõbrad, kes tema sõnades ei kahtle: Roosi, Jüri, Jaap ja Max. Ja siis on veel Knut, kes teab krokodilli kohta ühte-teist rääkida.

Kodutute küla IV. Läänetuul, taeva tuul

Erik Tohvri

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute küla”.
Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud suurriigi – Nõukogude Liidu – kokkuvarisemine. Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla.
Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud. Käsumajanduses üles kasvanud, ei suuda nii mõnigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi võimalusi näha. Sissetulekuta maainimesi ähvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevõtlikke inimesi, kes üleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda püüavad, see aga õnnestub vaid vähestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku külas juuri ajama. Isegi mõis saab peremehe ning külaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii töö kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute küla, sest värske läänetuul on tumedad pilved laiali puhunud.


Kaka ja kevad

Andrus Kivirähk

Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas “Täheke” ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.

Jõuluajal juhtuvadki imed

Ilon Wikland, Leelo Tungal

See on esimene eesti autori raamat, kus Ilon Wiklandi poolt loodud illustratsioonid. Leelo Tungla jõululuuletused suuretele ja väikestele koos Ilon Wiklandi piltidega loovad tõelise pühademeeleolu.

Elu pärast koolikiusamist

Kas kiusamisest on võimalik toibuda?

Tina Holmberg-Kalenius

Koolikiusamine on levinud kõikjal maailmas, tavaliselt rohkem algklassides ja üleminekul algklassidest põhikooli. Poiste omavahelised konfliktid on otsekohesemad ja avalikumad kui tüdrukutevahelised; tüdrukute kiusamine on tihti varjatud, kujutades endast kiusatava tõrjumist ja tema seljataga mustamist. Raamat "ELU PÄRAST KOOLIKIUSAMIST" räägib koolikiusamisest lapsevanema pilgu läbi – autor kirjeldab oma tütrele osaks saanud kiusamist ja sellega kaasnenud probleeme. Raamatu oluliseks lisaväärtuseks on internetifoorumitest kogutud kirjad, kus tagakiusatud noorukid ja täiskasvanud kirjeldavad oma kogemusi; siin vaadatakse ka seda, kuidas võivad koolikiusamisest saadud hingehaavad mõjutada elu ka kümnete aastate pärast. Ohvri seisukohast on äärmiselt oluline tunnistada, et kiusamine on aset leidnud, ja leppida faktidega – ainult siis võib lõpuks pimeduses valguskiir süttida ning laps jõuda tagasi normaalse lapsepõlve juurde.


Eesti ajalugu

Seppo Zetterberg

Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Seppo Zetterberg on Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor. Juhtis aastatel 1994–1996 Soome Instituudi esindust Tallinnas ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta. „Eesti ajaloo“ esmatrükk ilmus Soomes 2007 ning käesolev tõlge on tehtud põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud käsikirja põhjal.


Üüriline

Toomas Vint

“Üüriline” on metafoor, väljendamaks oma alale pühendunud kirjaniku seisundit meie riigis. Teda talutakse, aga temaga ei pea arvestama.
Intrigeeriv tõsieluromaan piilub kirjanduselu kardinate taha ja ka toanurka, kus üüriline loob ja kiratseb. Huvitav, millisel teisel elualal on kõrgharidusega professionaali töötasu 1666 krooni kuus? See on romaan, mida peaksid lugema nii meie president kui ka peaminister, kultuuriminister ja kõik riigikogu liikmed.


Väikesed päästjad

Maimu Oras, Ermo Liedemann

See on raamat, mida võiksid lugeda kõik alates eelkooliealistest ja lõpetades vanavanematega. Siit saab õpetlike jutukeste näitel teada, kuidas käituda õigesti ohtlikus olukorras. Raamat ei taotle ammendavate juhiste andmist, vaid õpetab lastele, mida teha, kui on juhtunud õnnetus.
* 15 piltidega illustreeritud õpetlikku lugu.
* Juhtnöörid turvaliseks ja abistavaks käitumiseks õnnetuse korral.


Vahva paber

Maia Mägi

See raamat on kutse Sulle, hea meisterdaja. Tule seiklema paljude võimaluste maale koos paberiga. Lisaks tuttavatele töövõtetele leiad raamatust näpunäiteid, kuidas paberijääkidest valmistada pabermassi, mis pole sugugi tavapärane voolimismaterjal.Ja mis kõige toredam - kõigi raamatus leiduvate meisterdustega saab mängida. Raamatus on hulk juhendeid, kus Sulle näidatakse samm-sammult, kuidas paberist ja papist ise mänguasju, tarbeesemeid, panipaiku ning kallitele inimestele kingitusi meisterdada. Raamat sobib hästi nii õpetajatele, kunstiringi juhendajatele, lapsevanematele kui ka lastele endile.


Süda Itaaliast

Kristin Aavakivi

Kristin Aavakivi on esimene eestlane, kellele on siirdatud süda. “Minu lugu: süda Itaaliast” pole pelgalt meditsiiniliste protseduuride lugu. See on hämmastav lugu noore naise teekonnast, mille käigus ta oli sunnitud sügavalt endasse vaatama ja küsima elu mõtte järele. See on lugu ka kõigist neist inimestest, kes Kristinit tema elu dramaatilistel hetkedel on saatnud. Lugu piiride- ja rahvusteülesest koostööst, inimlikkusest ja soojusest. Ja lõpuks, see on Kristini tänu suurima kingituse eest, mida elu võib pakkuda.


Rõõmsa meele käsiraamat

Naera. Puhka. Unista

Annika Põltsam

Rõõmsa meele käsiraamat õpetab, kuidas võita stressi naeru abil, kuidas olla terve ning kuidas luua mõtte jõuga endale unistuste elu.
Teadmisi, mis on levinud nii idas kui ka läänes, seletavad lihtsas ja kergesti mõistetavas keeles eestlased, kes on neid tarkusi kasutades muutnud oma elu.
Raamatut saab kasutada eneseabiõpikuna, see sisaldab rohkesti praktilisi harjutusi koos fotode ja lihtsate seletustega.

Naerujooga õpetaja ja naeruterapeutide koolitaja Helje Kasearu räägib naeru kasulikust toimest ja näitab lihtsaid harjutusi, mille abil saavutada rõõmus meel.
Tervisevõimlemise õpetaja Albert Anderson räägib, kuidas muuta oma elu paremaks, areneda ja olla terve. Ta õpetab ka lihtsaid lõdvestusharjutusi.
Mõttetreenerid Marlen Marmor ja Helina Mägi jagavad teadmisi, kuidas panna enda kasuks tööle külgetõmbeseadus

Päästke poisid!

Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.


Puud naeratavad

Eda Naaber

"Puud naeratavad" on esinduslik valimik Enda Naaberi haikudest. Haiku on väike jaapani päritoluga zen-budistlik luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).
Enda Naaberit on haikusid kirjutama inspireerinud nii loodus kui ka filosoofilised mõtted erinevate tunnete ja nähtuste olemusest.

Neetud tee

Ruth Rendell

Kingsmarkhami on plaanis rajada uus ümbersõidutee. Toimuvad meeleavaldused, kohale tuleb puurahvas, kes seab end metsa kaitsele. Samal ajal püütakse lähedal murakate vahel mäkrasid, et toimetada loomad uutesse elupaikadesse. Ja sealt murakapuhmaste vahelt ta leitaksegi – noore tüdruku hullusti lagunenud surnukeha. Loo peab lahendama peainspektor Wexford, kelle jaoks võtab juhtum vägagi isikliku pöörde, kui röövitakse ta abikaasa ja endast annab teada keskkonnaaktivistide rühm, kes nimetab end Pühaks Maakeraks.
Peainspektor Wexford on eesti lugejale tuttav juba varem sarjas ilmunud raamatutest “Looritatu”, “Lapsukesed metsas” ja “Uinunud elu”.


Nastja. Selgeltnägija

Kristiina Genno

Telesaates "Selgeltnägijate tuleproov" vaatajaid vapustanud Nastja suguvõsa juured ulatuvad kaugele Siberisse, tema vanavanaema aitas üleloomulike võimetega paljusid hädasolijaid.
Selles raamatus jutustab Nastja, mismoodi ta enda võimed avastas ja kuidas on ta neid oma elus kasutanud. Nastja räägib avameelselt ka juhtumist, kus ta nõiakunsti kurjasti ära kasutas ja selle eest kallilt maksma pidi.


Mälestuste kirevad killud

Boris Kulli

Ilmunud on huvitava elusaatusega tõrvalase Boris Kulli raamat "Mälestuste kirevad killud". Tegu on omapärase lugemisvaraga.
Teise mälestusteraamatuni jõudnud Boris Kull on sündinud Valgas ning umbes 60 aastat elanud Torontos. 2004. aastal ilmus temalt teos pealkirjaga "Kepp mul käes ja mantel üle õla".
Kulli teine raamat "Mälestuste kirevad killud" väärib igati oma pealkirja. Raamatusse on koondatud nii 1928. aastal südinud Kulli mälestusi lapsepõlveaastaist kui ka aastate jooksul päevikuveergudele kirja pandut. Raamatu on koostanud kirjanik Vello Jaska.
Raamatus tuuakse mälestuskillud lugeja ette ootamatutes seostes. Suurimat naudingut pakub raamatu puhul asjaolu, et oma välisreisidest kirjutades ei vaadelnud autor külastatavaid maid nii-öelda tavaturisti pilguga, vaid keskendus pigem kohalike elanike kommete ja suhtlusstiilide detailsele kirjeldamisele. Nii võibki neile, kellel plaanis näiteks pikem reis Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse, Skandinaaviamaadesse või Austraaliasse, julgelt soovitada.
Kulli on kahtlemata omapärase kirjeldamisstiiliga kirjutaja. Lisaks nähtud paikadele on ta tihti sõnadesse valanud ka meeleolupilte, filosoofilisi mõtisklusi ning hinge kriipivaid elamusi.
Raamatu teevad hõlpsasti loetavaks rohked fotod.

19.11.09


Minu Eesti

Kas lubate elada? I osa

Justin Petrone

„See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline.
Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud.

Metsaelu aabits

Kätlin Vainola, Fred Jüssi

Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks.
Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“.

Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola. Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

Liblikad janus

Milvi Martina Piir

Romaanivõistluse võitnud raamat, mida autor ise nimetab eduraamatuks, kus igaüks, ka väike ja abitu, võib muutuda ja muuta seeläbi teisi ja maailma.


Kus mu pöial

Erika Kalamees

Tegemist on Tasku Tarkmehe sarja avaköitega, mis on välja kasvanud TLÜ Rakvere kolledži eelkooli ja esiõpetuse eriala lõpetanud Erika Kalamehe lõputööst «Näpumängud ja mängitused». Tasku Tarkmehe väljaanded tahavad olla toeks ja abiks lapsevanemale, lasteaia õpetajale, aga ka algklassiõpetajale ning üliõpilasele, kes alles õpib õpetajaks. Lastega õues õppetegevusi läbi viies ei ole alati käepärane kasutada suurtesse mappidesse kogutud materjali. Paraja mõõduga raamatukese saab aga alati taskus või käekotis kaasa võtta. Kui oma peas saab mõte otsa, pakub Tasku Tarkmees abi – sealt leiab pähekulunud mängudele, võtetele ja trikkidele lisa. Abiks on raamat kindlasti ka toas toimetades. Käed on mänguasjad, mis on alati varrukast võtta. Lisaks on need mängud tõelised imerelvad. Lapsel on probleeme mälu ja meelespidamisega... Poisid on rahutud ja ei keskendu... Üks laps ei söanda kõva häälega rääkida... Teine ei julge kaaslastega koos olla... Kolmanda pea ei jaga matemaatikat... Mõni ei pea rütmi... Selle kõige puhul aitab näpumängude mängimine.
"Kus mu pöial?" on raamat, milles põhjalikumalt lahti seletatud mängude kõrvale on paigutatud nende variante ja teisendusi. Sama mäng mitmes sõnastuses annab tugeva loomingulise tõuke laste keeletajule, teisalt annab variantide kasutamine toreda võimaluse vana mängu sissetoomiseks pisut uuel kujul. Kogumiku tekstide sõnastus ei ole ainuvõimalik, õpetajal ja lastel enestel on õigus tekste pikendada, lühendada, suupärasemaks muuta või ümbergi teha.

Kremlis, kongis ja suures Siberis

Jüri Uustalu

Mälestusväärsel 1940. aasta suvel siirdus Tallinnast Moskvasse valitud seltskond kommunismimeelseid tegelasi. Et paluda Stalinilt Eesti vastuvõtmist vennasrahvaste sõbralikku perre – nii seda käiku toona nimetati. Selle delegatsiooni koosseisu sattus poolkogemata ka käesoleva mälestusteraamatu autor, Läänemaa teenekas kooliõpetaja ja haridustegelane Jüri Uustalu.

Kuid paraku ei suutnud lugupeetud koolmeister sovjetliku nomenklatuuriga kuigi kaua ühte jalga käia. Ja tema nii paljutõotavalt alanud poliitiline karjäär lõppes peagi Siberi vangilaagris.

Raamatus toob autor vahetu tunnistajana ära palju põnevaid üksikasju kuulsal Moskva reisil juhtunust, kirjeldab oma sattumist süsteemi hammasrataste vahele ning võitlust ellujäämise nimel Siberi vangilaagreis.


Härra Linnu lugu

Piret Raud

Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata. Raamatus on tähtsal kohal illustratsioonid. Piret Raua kunstnikutööd on tunnustatud ka rahvusvaheliselt, seepärast ilmub raamat ka inglise keeles “Mister Bird´s Story”

18.11.09


Öörahvas

Raivo Seppo

Autori kuues, seekord rahvusromantilises laadis raamat jutustab sellest, millised kired leegitsesid 17. sajandi eesti külas, mis pahategusid punuti ja mida head tehti. Elu tähendas muudki kui tööd, ehkki sellele muule jätkus enamasti aega pimeduse katte all. Pärast mitmeid, kihelkonna üldiselt rahulikku eluolu põrutavaid juhtumusi saab igaüks oma palga.
Kuldses rootsi ajas ilmuvad ilustamata tegelikkuse pildid, elurada, mis kõigil oli suuresti juba hällist peale paika pandud – siiski esivanemate oma.


Võitja on üksi

Paulo Coelho

Cannes’i filmifestivali atraktiivses keskkonnas ja moemaailmas kulgev intrigeeriv lugu piidleb luksuse ja glamuuri tagamaadele – paljastades ahnust ja kuulsuste kummardamist, vaadeldes edu kui salakavalat kiusatust.

Valgamaa mõisad ja mõisnikud

Alo Särg

Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Valgamaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.

Tilluke loomateater

Rahvaluule ainetel Aino Pervik

Kõige pisematele teatrisõpradele. Miniatuurses kogumikus on ühtekokku üheksa näidendit, mis põhinevad kõik rahvaluule ainetel ning on väga lihtsalt etendatavad. Näidendid: "Kaks kitse", "Kits ja hunt", "Hiir ja kass", "Petis rebane", "Sea maja", "Vähi ja rebase võidujooks", "Kaks lehma libedal jääl", "Hunt ja põder", "Jänese unelaul". Tilluke teater on üheinimeseteater: üks inimene mängib kõiki rolle. Ja see on lihtne, kui tal on abiks näpunukud, kummalgi käel üks.
Näpunukke võib kududa või õmmelda. Kõige lihtsamad näpunukud on aga sõrme ümber keeratud paberist torukesed või koonused, millele on nägu pähe joonistatud. Võib ka saba ja kõrvad külge kleepida.

Saatana sabarakk

Ellis Peters

Saatana sabarakuks kutsuvad Peetruse ja Pauluse kloostri väikesed kasvandikud noormeest, kes asub nende sekka elama sooviga mungaks saada. Nooruk paistab öösiti kannatavat deemonlike luupainajate käes. Vend Cadfael püüab tuua selgust uustulnuka õudsete unede põhjustesse. Kui aga noormehe kodupaiga lähedalt metsast ilmub välja tähtsa kirikumehe surnukeha, näib, et Cadfaeli hoolealusega on lahti midagi märksa süngemat kui rahutu uni


Päevad eluõhtul

Helve Poska

Helve Poska on 1925. aastal Haapsalus sündinud poetess, kes on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. kand. Jüri Poskaga.
Helve Poska valdab sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille näiteid võib leida kõigis ta luulekogudes, kuid parimad on kogus “Elutahud”. Tema sulest on ilmunud 4 luulekogu. Helve Poska on Eesti Kirjanike Liidu liige.

Nukud ja õunad

Grete Kutsar

Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvusekaotuste all. Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike. Järk-järgult avaneb tõsiasi, et maailm ei ole tingimata selline, nagu paistab. Igapäevaelu varjus tegutsevad jõud, kelle täpne olemus ja motiivid on väljaspool inimmõistuse haaret, kuid kes vajavad oma eesmärkide täideviimiseks inimesi. Selliseid, nagu sina või mina.

Grete Kutsar sündis 1990. aastal Tartus, senine elu on möödunud Valgas. Pärast Valga Gümnaasiumi lõpetamist 2009. aasta kevadel alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Kirjutamisega tegi algust juba lapsena, seni on avaldanud lühijutte koolilehes. „Nukud ja õunad” on autori esimene romaan.


Mälestused II

Mihkel Mutt

Mihkel Muti mälestuste teine osa. "Võru tänav. Lapsepõlv" räägib autori kodust ja vanematest, toonasest Tartust ja kogu ajastust, muuhulgas ka ülikoolist.
Raamatus on 77 fotot ja teksti eelmisest mõniteist lehekülge rohkem.


Mu sõraline sõber

Birk Rohelend

Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha pälvinud käsikiri. Žürii liige Peeter Helme: „Birk Rohelend on osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas!”

Mees ja naine

Anatoli Nekrassov

Kuidas me ka armastuse kolmnurkadesse ei suhtuks, on need ometi osa meie elust, suhtelisuse ookeanist, kus me elame. Me kardame eksida, purustada oma ja võõrast saatust, tahame kaitsta perekonda võõra „sissetungi“ eest. Tahame, kuid sageli see meil ei õnnestu...
Kas armastatud inimest võib petta, reetmata iseennast? Mis on reetmine? Kuidas kindlaks teha, kas tegemist on ikka tõelise armastusega? Kõiki neid küsimusi käsitleb tuntud autor, psühholoog Anatoli Nekrassov.
Kui jääte iseendaks, siis ei karda te enam saatuse ebameeldivaid üllatusi. Pidage meeles: kui teile saadetakse „kolmnurki“, siis on see kellelegi vajalik... "Mees ja naine" on autori üheksas raamat eesti keeles.


Lapse silmad

Margus Kivimägi

Margus Kivimägi esimene luulekogu "Lapse silmad" on südamlik värsikogumik ilusate värviliste fotodega, teemadeks lapsed, tunded, loodus...






 
Lapse silmad

Eks olnud ju nii kui olid veel laps
tahtsid kiiresti kasvada suuremaks.
Ei teadnud sa veel
lapsel puhtam on meel.

Vaata vaid korrakski lapsele silma
seal näed tema puhast, ilusat ilma.
Leia endas see laps, tal silmad on selged
tulevik-olevik need on nii helged...

Kollasel autopõrnikal läheb hästi

Aino Pervik

Kümme uut lugu autopõrnika seiklustest. Autopõrnika roolis on tema ajakirjanikust perenaine ning nagu elus ikka, satutakse vastakuti väga ootamatute olukordadega. Autopõrnikas kohtub välismaa presidendi ja tema abikaasaga, satub peaaegu "Aktuaalsesse kaamerasse", aitab koolibussi, käib rokk-kontserdil, näeb pealt õnnelikku õnnetust ja saab omale "talvesaapad". Nooremad lugejad leiavad nendest lugudest nii mõndagi õpetlikku ja mõtlemapanevat.