Talvehullus

Marianne Harju

Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on Kati salajane ihalusobjekt. Kas nende kuue sõprus on piisavalt tugev, et panna vastu talve jooksul ilmsiks tulevatele salajastele tunnetele ja igaühe isiklikele probleemidele? Või on see liit määratud lagunema?
Marianne Harju „Talvehullus” võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel kolmanda koha.

Risumäe

Marje Ernits

Romaan Eesti külaelust.

Regina. Mu imekaunis võitlejanna

Diana Saare Tan, Helen Eelranna

Regina Tan (19.09.1999 - 20.09 2009) oli eesti-hiina päritolu tüdruk, kes oma ainsad 10 eluaastat elas Ameerika Ühendriikides. Nelja-aastasena haigestus ta ajuvähki ning pidas kuus aastat ränka ja vaprat võitlust haigusega, mis kord taandus, siis jälle uuesti ründas, elas üle neli ajuoperatsiooni ja kuude kaupa kurnavat keemiaravi. Viimaks tuli Reginal ja ta perekonnal haigusele alla vanduda: Regina suri päev pärast oma kümnendat sünnipäeva. See raamat on Regina eestlannast ema Diana avameelne, traagiline ja tundeline jutustus sellest, mida tähendab elu vähihaige lapse kõrval.

Piknik Ristineemel

Aino Pervik

Merihobu kohvik hakkab pakkuma soovijatele piknikukorve. Esimese piknikukorvi saavad kingituseks viis head sõpra, Roosi, Reti, Jüri, Jaap ja Max. Nad lähevad piknikule Ristineemele. Seal aga juhtub midagi väga erakordset.

XII Pauksoni astroloogiline abimees 2011

Edda Paukson

22. ilmumisaastal leiate abimehest teile soodsad ajad erinevateks toiminguteks ja ettevõtmisteks. Kasulikke näpunäiteid leiavad nii noored kui vanad, poliitikud, ärimehed, õppurid, koduperenaised jne.

Minu Horvaatia

Sigrid Suu-Peica

Siin kaante vahel on lood minu väga omapärasest eluperioodist Horvaatias, mis algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad.
Minu Horvaatiasse kuuluvad veel: keeruka loomuga bioloogiatudeng, häbelik postiljon Robi, identiteedikriisis vabatahtlikud, abitu lumivalge lambatall, lehmasoolikaid järavad kaeluskotkad, skorpionid vannitoas, eriskummalised taevased matused, aga ka horvaatidelt kuuldud lood helgest Jugoslaavia ajast ning õõvastavatest sõjaõudustest, ja mu enda lood merehädas loksumisest, illegaalipõlvest, hullumeelsest karnevalist, oliivide korjamisest ning gaasilõhnalistest seentest.
Kui mu pooleaastane vabatahtlikuaeg läbi sai, hakkasid toimuma kummalised lood, mis mul saarelt ära ei lasknud minna…

Lendas väike lepatriinu

Esta Aksli

Jõudsime vaevalt suud käima panna, kui nägime aknast, et meie lehmad kihutavad, sabad seljas, koplis kiini joosta. Issand, hulluks läinud või, mis kiine saab olla oktoobris? Sööstsime trepile vahtima. Koplist kostis selgesti vahetpidamatu vilin. Viuu! Viuu! Oi sina jeesuke, kuulid vihisesid loomade vahelt läbi! Küllap oli sealsamas meie koplis redus põgenevaid soldateid. Kahmasime laualt, mis kätte juhtus, ning siksakitasime varjendisse. Kõhuli õlekottidel, pead maas, mugisime suitsuliha kartulitega. Seda peamiselt Nunnu pärast, kes ütles, et tema tühja kõhuga surra ei kavatse. Tavaolukorras oleks see mind kindlapeale naerma ajanud. Sel hetkel pidi küll kartul kurku kinni jääma. Õudusest.
Päevikuvormis romaan jutustab okupatsioonidest Eestis Teise maailmasõja aastail, armastusest, armukadedusest, hingesidemete katkemisest ja valusatest valikutest, mis vormisid tuhandete saatused, nagu ka Sireli peretütre Elsie oma.

Ei iialgi ilma Murita

Ketlin Priilinn

Meribeli ja Anette vanemad hukkusid liiklusõnnetuses. Kuna tüdrukutel teisi lähedasi ei olnud, peavad nad elama lastekodus. Nende suurimaks unistuseks on, et keegi nad lapsendaks. Helen ja Andrus on abielupaar, kes ei saa lapsi. Neil on perefirma ja ilus maja ning nende suurimaks unistuseks on lapsendada kaks last. Kahe lapse ja kahe täiskasvanu unistused kohtuvad ja täituvad. Tulemuseks on imetore pere, kes elab ilusas kodus. Kõik on “nagu filmis”, kuni Anette esitab saatusliku palve: “Palun võtame koera ka!”

Eesti ajalugu V

Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani

Andres Andresen, Ea Jansen, Toomas Karjahärm, Mart Laar, Mati Laur, Lea Leppik, Aadu Must, Tiit Rosenberg, Tõnu Tannberg, Sulev Vahtre

Kaua ja hoolega tehtud „Eesti ajaloo“ V köide sisaldab ajalugu pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Teksti täiendavad pildid, kaardid, bibliograafia, isiku- ja kohanimeloend.
Peatükkideks liigendumine on rohkem temaatiline kui kronoloogiline. Teemadeks Balti provintside õigus ja valitsemine; rahvastik ja ränne; lindpriiuse ajajärk; sotsiaalne käärimine; reformid, omandisuhted; põllumajandus, tööstus, kaubandus, linnastumine, ärkamisaeg; venestamine, haridus, kirik, kultuur, revolutsioonid…
Eelnevalt on Kirjastus Ilmamaa välja andnud „Eesti ajaloo“ IV (2003) ja VI (2005) köite. Järgnevalt loodetakse uuesti kirjutada ja välja anda ka kolm esimest köidet.

Endel Susi
Sada säravat tähte

Raamat on pühendatud Otepää linna 75. ja maapiirkondade haridusloo 325. aastapäevale. Ära on toodut 100 inimest, kelle tegemised on mõjutanud Eesti arengut omal moel (mõned neist – Rein Otsason, Ferdi Sannamees, Urmas Ott, Marju Länik, Peeter Maspanov, Oskar Kruus, Valev Uibopuu, Jaanus Uudmäe, Fjodor Koltšin, Raivo Küüt, Hele-Kai Remmel, Valter Lang, Alfred Kukk, Aivar Pilv jne).

Ööd kollases taksos

Dagmar Lamp

Raamatus jutustab oma lugu naistaksojuht, kes on sattunud selle ameti peale, sest ta surnud armastatu pärandas talle oma takso. Ette tuleb mitmesuguseid juhtumeid, mõned neist jäävad talle rohkem, mõned vähem hinge. Päris raamatu alguses aga viib elu ta kokku enesetappu kavandava mehega, kes õnneks sellest kavatsusest loobub. Küll aga jätkub ta tutvus taksojuhiga ja tutvusest areneb vähehaaval midagi rohkematki...

Ökovanaema & Martin

Prangel, Johanna Maria

Raamat räägib väikesest Martinist, kes suviti veedab aega oma vanaema juures maal. Vanaema kutsutakse ökovanaemaks, sellepärast, et ta ei ole nagu "päris" vanaemad ja juba linnas korteris elades elas väga loodussõbralikult, nii et teda hellitavalt hakati kutsuma ökovanaemaks.
Suvel maal elades saab Martin sõbraks nii ökovanaema naabrite kui nende loomadega. Ja loomi on neil rohkem kui vanaemal. Neil on isegi toonekured. Samuti saab Martin vanaema juures elades muude asjade hulgas selgeks, kes või mis on Eesti.

Mänguväljak koduõuel

Martin ja Kadri Vilen

Jooniste ja õpetustega raamat peredele, kelle koduaias puudub veel tore, majaga sobiv lasteala. Loodetavasti tunnete rõõmu meisterdamisest ja olete meelsasti valmis kätt proovima linnumajakese, pingi või mängumaja, aga miks mitte ka vahva ja kordumatu ronimisväljaku tegemisel. Martin ja Kadri Vilen: “Veel hiljaaegu polnud meilgi meistrimehekogemusi ja meie tööriistad on samad, mis leiduvad arvatavasti iga maja- ja aiaomaniku kuuris. Ka materjali otsinguil üritasime olla loovad. Näiteks ehitusest ja remondist jääb sageli üle kõikvõimalikus mõõdus lauajuppe ja muud pudi-padi. Jääke ei ole sugugi mõtet lõkkesse visata.” Ise meisterdatud esemeid ei pea ilmtingimata vaid õues kasutama – ka rõdud vajavad mööblit, samuti kulub toas marjaks ära mõni ülesvuntsitud vana laud või nukumaja.

Must vares

Reeli Reinaus

Liis läheb uude kooli ja saab seal tuttavaks Sethiga, lastekodus elava mustanahalise poisiga, keda ülejäänud õpilased kardavad ja põlgavad. Kuid Liisis tekitab Seth pigem huvi ning lõpuks õnnestub tal võita tagasihoidliku ja suhteid vältiva poisi usaldus. Usaldusest kasvab aja jooksul vastastikune hoolimine ja armastus, mida ei kõiguta isegi neid ümbritsev vägivald, rassivaen ja mõistmatu suhtumine.
Reeli Reinausi „Must vares” võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esimese koha.

Laenatud rõõmud

Erik Tohvri

Raha ja rikkus on inimesi alati enda poole tõmmanud. Eestlastele tundus pikka aega võõrvõimu all elades rikkus vaid elukauge ja kättesaamatu mõistena, aga pärast taasiseseisvumist suhtumine muutus. Paljud nägid just elamuehituses võimalust lihtsalt ja kiiresti rikkaks saada.Seni tagasihoidlikult ja silmapaistmatult elanud Mart Ungasele kukkus justkui taevast kätte võimalus kinnisvaraarendajaks hakata, kui ta ootamatult oma onu pealinna lähistel asuva talumaa ainupärijaks osutus. Paraku tegi ootamatult saabunud majanduskriis algul roosilisena tundunud plaanidesse oma korrektiivid, mida kogemusteta ja heauskne ettevõtja ei osanud ette näha. Kriis hakkas sedamaid pigistama nii kinnisvaraarendajat Mart Ungast kui ka neid, kes tema rajatud ridamajja eluasemed ostsid. Lisaks aga selgus, et leidub inimesi, kes on rikkaks saamise nimel kõigeks valmis.

Doris

Helle Toomingas

„Sa ütled mulle nüüd „ema”,” seletas kiss-silm nõudlikult. „Alates tänasest ei tohi sa enam kordagi mulle „tädi” öelda, jäta see endale ilusasti meelde, eks!”
„Aga tädi, minu...”
„Ütle mulle nüüd „ema”!”
„Aga minu...”
„Ei! Mina olen sinu ema ja sina mulle „tädi” ei ütle!”

„Doris” on jutustus vanematest ilma jäänud ning ka õest-vendadest lahutatud lapsendatud tüdrukust, tema kasvamisest, igatsustest ja fantaasiatest.