15.3.17

Väärt mees

 
New York Timesi menuautori Curtis Sittenfeldi sulest ilmunud “Uhkuse ja eelarvamuse” tänapäevases stiilis ümberjutustus on ühtaegu nii austusavaldus Jane Austenile kui ka julge kirjanduslik eksperiment.
Soe ja samas vaimukas “Väärt mees”, mis käsitleb soo-, klassi-, armastuse- ja pereprobleeme, on kahekümne esimese sajandi särav, vallatu ja hõrk perekonnalugu.

Seesugused Bennetid ja härra Darcy on ühtviisi tuttavlikud ja tundmatud: Liz on ligi neljakümneaastane ajakirjanik, kes elab New Yorgis, nagu ka tema joogatreenerist vanem õde Jane. Isa äkilise haigestumise tõttu sõidavad õed lapsepõlvelinna Cincinnatisse vanematele appi – ja avastavad, et nende suur kodumaja Tudor on lagunemas ning ka perekonna enda käekäik pole kiita.
Noorimad õed Kitty ja Lydia on liialt ametis CrossFiti treeningute ja paleodieediga, et tööle minna. Keskmine õde Mary valmistub kolmanda magistrikraadi saamiseks ega tõsta jalgagi oma toast, välja arvatud teisipäevaõhtuti, kuid oma salapärastest käikudest ta rääkida ei taha. Proua Bennet mõtleb ainult sellest, kuidas tütred mehele panna.
Mängu tuleb kena uustulnukast arst Chip Bingley, kes on hiljuti osalenud tõsielusarjas “Väärt mees”. Neljanda juuli grillipeol heidab Chip Jane’ile silma. Chipi neurokirurgist sõber Fitzwilliam Darcy aga jätab endast Lizile halva mulje. Esmamulje võib aga siiski petlikuks osutuda …
 

Viis ürgelementi ja koer

Autor: Siim Pauklin
Toimetanud: Kaupo Meiel
 
Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus.
ninad vastakuti
kaks halli kassi
üks toas teine vihmas 
M. C. Beaton
Unistaja surm

Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler
259-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Šoti kriminullid
Tänapäev 2017 

Punapäine konstaabel Hamish Macbeth oli alati arvanud, et romantikutest uustulnukad toovad ainult häda. Aga Effie Garrard tundus talle hoopis teisest puust – kunstnik, kes võib olla ka karm ärinaine. Rohkem viltu ei saanud pannagi.

Hamish oli lootnud sedagi, et suvi tuleb selles külakeses Šoti mägismaal rahulik – jälle mööda. Effie Garrardi surnukeha leitakse üksildasest paigast Geordie kalju juurest ja Hamish peab selgeks tegema, mis selles naises ja kogu loos on tõsi, mis väljamõeldis.



Kujundanud Jüri Jegorov



Tähenärija raamatukogu

Autor: Aino Pervik
 
„Aga kui ma loen mõnda lahedat juturaamatut, siis võib ikka mõelda küll, et ma olen just ise igasuguste põnevate sündmuste keerises!“ jätkas Tähenärija. „Tegelikult istun mõnusasti tugitoolis ja mul on lahedalt šokolaadi käepärast, aga ettekujutuses olen hoopis tormisel merel ja võitlen mereröövlitega? Mõnikord isegi nälgin natuke, aga ainult ettekujutuses, sest päriselt on mul kõvasti šokolaadi ja vahel isegi kooki või küpsiseid. Mulle see ettekujutamine ikka meeldib täiega!“ „Just,“ ütles Kriksadull. Ta oli natuke aega vait ja ütles siis ausalt: „Aga šokolaadi mõte ei ole sul eriti hea. Sa ei teagi, missuguse šokolaadise sõrmejälje ma su Punamütsikese raamatusse tegin. Ainult selle pärast, et mul oli šokolaad käepärast, kui ma Punamütsikese raamatut vaatasin.“
See on kuues raamat noorele lugejale mõeldud sarjast, kus meie lemmikkirjanikud valivad oma loomingust enda lemmikud ja kommenteerivad neid.
 

Teisipäevanaiste pudru ja kapsad

Autor: Monika Peetz
Toimetanud: Piret Pääsuke
 
„Kõik peab muutuma!” otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust, pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta. Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb haigutav tühjus. Õnneks saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline, kellel on slepis kahtlust äratav mees. Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon. Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid „Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud film. Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998. aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.  
Raimo Aas
Nitševood ja aastaajad (1. osa)
Talikarged nitševood

28-leheküljeline pehmes köites raamat
Vebelex 2017 

Raimo Aasa järjekordne raamat on neljaosalise koondteose «Nitševood ja aastaajad» I osa.

Autor jätkab oma nitševoode sarja temale omaselt sarkastiliste aforismide ja karikatuuridega. 


Paul Bright, Kate Saunders, Brian Sibley ja Jeanne Willis
Maailma parim karu
Karupoeg Puhhi uued seiklused

Inglise keelest tõlkinud Epp Aareleid
104-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2016 

Seikluste aastaring koos Winnie Puhhiga Saja Aakri Metsas

Jah, nii uskumatu kui see ka pole, karupoeg Puhh on saanud üheksakümne aastaseks. Ja selle tähistamiseks kirjutasid neli kirjanikku neli verivärsket Puhhi lugu, mis viivad meie vanad sõbrad vastu juba täiesti uutele seiklustele.

See raamat siin on A. A. Milne’i algupäraste Winnie Puhhi lugudest ametlik järg ja ka uued pildid on joonistatud E. H. Shepardi stiilis.



Kujundanud Endla Toots
Illustratsioonid Mark Burgess



Ain Raal
Kuula kuuske

240-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2017 

Kui mitte sagedamini, siis korra aastas meenub kuusk ka kõige looduskaugemale inimesele. Sellel hetkel muutub igihaljas kuusepuu otsekui väravaks kaugetesse aegadesse, vanade tavade juurde ning teistsuguste mõtete, olemise ja mälestuste manu. Kuusk on ühtaegu värav ja võti, mis avab tee tagasi lapsepõlve, loodusesse ja inimhinge heledamatesse osadesse. Kuusk on meie aegruumis lahutamatu inimese ilmalikust kestmisest: sünnist, elust ja surmast. Rääkimata kõigest käega katsutavast, mida kuusepuu meile ajaliseks eluks pakub. Ajast aega on meie mail kokku kuulunud kuusk, koda ja kodu.

Kui aastal 2012 ilmus mu raamat «Seitse tervendavat puud», siis kuusk nende seitsme puu sekka ei sündinud. Meie olulisemate puude etnoloogilis-farmatseutiline käsitlus sai toona juba niigi õige mahukas, kuid kuusk eeldab rohket kirjaruumi.

Tõele au andes on kuuse etnoloogiline sära märksa eredam, kui temast ravimtaimena kiirgab, seetõttu leiate järgnevast kulbitäie folkloori ja näpuotsaga nüüdisaegset farmaatsiat. Sellegipoolest on mul ravimtaimede uurija ja õppejõuna, farmakognoosia professorina hea meel, et teie käes oleva raamatu valmimise võrra on maailmas üks ebaõiglus vähemaks jäänud ning kuusk kõrgub nüüd täie õigusega oma seitsme suguvenna kõrval. 

Kurjad taimed

Autor: Amy Stewart
 
Veidral kombel suur osa inimestest usaldab loodust ja taimi piiritult ja naiivselt – kui kõnniteele mahavisatud kohvitopsi ei võta me kunagi üles, et sealt juua, näsime matkal olles ometi tundmatuid marju. Kui perre sünnib väikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee väljagi toataimest köögis ega ukse ees laiutavast põõsast. Võimalik, et elategi oma elu ära kordagi taimede kurjust tundmata. Ent ühel päeval võib see end teile ilmutada, ja kui see juhtub, peaksite olema valmis. Siit raamatust leiab kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad, koos nendega seotud põnevate lugudega. Sarjas „Looduse lood“ varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“ ja Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“.  
Aksel Mõttus
Metsavenna lood (2. osa)
Karmi elukroonikat

280-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016 

Kaante vahele on jõudnud Aksel Mõttuse (1921‒2001) mälestuste «Karmi elukroonikat» teine osa, mis sisaldab endast lugusid metsavenna perioodist kuni arreteerimiseni 1967. a.

Vennad Aksel, Hugo ja Osvald Mõttus hakkasid end metsas varjama juba septembris 1944 seoses reaalse ohuga nõukogude repressiivorganite poolt. 1945 relvastusid nad püstolkuulipildujatega ja revolvritega (vend Jaan, vend Ülo ja õde Maimo) ja hakkas end punkrites Võru- ja Valgamaa metsades varjama. Nii moodustus ühest perekonnast relvastatud salk.

Tulirelvi kasutati kolmel korral: 15.04.1952 hävituspataljoni haarangu ajal kodutalule (hoiatuslask), 4.09.1960 hoiatuslask Taageperas ja 20.10.1966 Võru‒Varstu teel (ähvarduseks, nagu Aksel ise ütleb).

11. oktoobril 1967 Aksel ja Hugo Mõttus vahistati Antsla‒Tsooru teel. 7. juunil 1967 karistati neid mõlemat 10-aastase vabadusekaotusega ja 1992 rehabiliteeriti. Nagu dateeringud lugude juures näitavad, on Aksel Mõttus oma lood kirja pannud peamiselt vangistuse perioodil. 1990ndatel kirjutas ta mõned neist, näiteks haarangulugu, veel nö puhtamaks.

Raamatut illustreerivad ilmekamad fotod Aksli elust peale vangistust ja iseseisvuse taastanud Eestis, samuti hiljutised fotod Aksli kunagise punkrikohast Mähklis.

Aksel Mõttus
Karmi elukroonikat (1. osa)
Sõjapäevilt (märts 1943 – oktoober 1944)

269-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2014 

Eesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse päeviku I osa, mis jutustab mälestusi sõjaperioodist. Saame ülevaate mobilisatsioonist, väljaõppest Debica Heidelaagris ja kogemustest Bad Tölzi SS-junkrutekoolis, Neveli rinde perioodist ja kaitselahingutest Eestis.

Raamatule lisab väärtust Mõttuse oma käega visandatud lahinguskeemid.





Brian McGilloway
Kadunud väike tüdruk

288-leheküljeline pehmes köites raamat
Ersen 2017 

Ainult tema tunneb ära mõrtsuka

Südatalv. Paksust metsast leitakse ringi ekslev väike tüdruk, kelle käed on verised, kuid see pole tema enda veri.

Laps ei suuda või ei taha rääkida, ja ainus inimene, keda ta paistab usaldavat, on noor politseiohvitser, kes ta päästis, seersant Lucy Black. Varsti pärast seda leiab jahmunud seersant Black, et äkitselt kõrvaldatakse ta väga olulise juhtumi uurimiselt, mis on seotud teise tüdruku röövimisega – kadunud on väljapaistva ärimehe teismeline tütar.

Blacki probleemid pole üksnes tööga seotud. Ta peab hoolitsema üha vastutusvõimetumaks muutuva isa eest ning püüdma vältida konflikti oma jäise emaga – kes juhtumisi on ka politseidirektor. Üritades kõigest hingest tuvastada lapse isikut, kelle kadumisest keegi ei teata, hakkab Black mõistma, et tüdruku juhtum ja inimrööv võivad seotud olla sündmuste kaudu, mis toimusid Põhja-Iirimaa lähiajaloo süngeimatel päevadel – ja need sündmused moonutasid ka tema enda rasket lapsepõlve.

«Kadunud väike tüdruk» on vapustav krimipõnevik korruptsioonist, ahnusest ja kättemaksust ning isa armastusest oma tütre vastu.





Imepärane loomaraamat

Autor: Tom Jackson
Toimetanud: Kadri Kaljurand
 
"Kaunite illustratsioonidega raamat viib su metsikusse loodusesse, kus kohtad põnevaid loomariigi asukaid.
Raamatu imeilusatel piltidel kujutatakse paljusid loomi alates silmatorkavast tiigrist ja muljet avaldavast jõehobust ning lõpetades tillukese galaagoga. Saa tuttavaks selliste suurte kaslastega nagu lumeleopard ja lõvi ning õpi tundma kukkurloomi, näiteks koaalat ja punakängurut. Igat pilti täiendavad põnevad faktid, nii et lugedes saad teada, milline maismaaimetaja on kõige kiirem, miks on nokkloomal kannused ja kui pikk on õigupoolest kaelkirjaku keel.
Loomariik on ju imeline! 
Sabine Zett
Hugo V. salaplaan

Tõlkinud Katrin Uuspõld
176-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2017 

Vanemad nõuavad, et koolitükid oleksid õpitud ja hinded korras, samal ajal kui Hugol on kuhjaga muudki tegemist. Tema klassis tegutseb arvatavasti kurjategija, kelle paljastamiseks on kooli saadetud ajalooõpetajaks maskeerunud salaagent. Hugo püüab teada saada, milline missioon on härra doktor Torresel tegelikult ja unistab juba kuulsaks saamisest tema abilisena.

Aga kellest saab kangelane ja kes jääb tolaks?

Hugo seiklusi saime naerda juba sama autori eelmises raamatus «Hugo V. tegutseb». Tal on eriline anne sattuda igasugu sekeldustesse ning leiutada siis uskumatuid viise nendest pääsemiseks.
 

Sabine Zett
Hugo V. tegutseb

Saksa keelest tõlkinud Linda Lainvoo ja Meelis Lainvoo
174-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Koolibri 2016 

Hugo Võsapäts vihkab oma perenime, sest klassikaaslased narrivad teda selle pärast ega pea Hugot ennast miskikski. Ainult tema parim semu Nico teab, et Hugos peitub tegelikult geniaalne sisu, mis küllap peagi välja paiskub ja kõiki ahhetama paneb. Juba Hugo välimus viitab tema suurele tulevikule, sest see on erinevate staaride segu ehk äraütlemata hea.

Tõsi, Hugo ei ole veel lõplikult otsustanud, kas ta teenib oma miljonid jalgpalli- või lavastaarina või rakendab oma geniaalset mõistust poliitikas või finantsmaailmas. Eks tal ole selleks veel ka pisut aega, sest ta on alles «peaaegu 16-aastane (kuigi paistab välja noorem)» ja käib kuuendas klassis.

Toreda ja tihtipeale pisarateni naerma ajava loo ühest 13-aastasest saksa koolipoisist on kirja pannud Sabine Zett, eesti keelde tõlkinud Linda ja Meelis Lainvoo.



Kujundanud Arvo Haav
Kaanekujundus Ute Krause
Illustratsioonid Ute Krause
 


Head eesti asjad

Leidused ja leiutajad
 
Raamat jutustab leiutistest, avastustest ja leiutajatest, mille ja kelle üle meie, eestlased vaieldamatult uhked oleme või mida me päris meie omaks peame. Olgu vaid mõned näiteks toodud: eeternarkoos (Nikolai Pirogov). AU-8 ja Desintegraator (Johannes Hint), Click and Grow nutikas taimekasvatuspott (Mattias Lepp), põletussalv (Arnold Seppo), kaksiktähtede kataloog (Jaan Einasto), minikaamera Minox (Walter Zapp), omailma mõiste (Jacob von Uexküll), müomeeter (Arved Vain), õ-täht (Otto Wilhelm Masing), tintinnabuli stiil (Arvo Pärt) jpm. Raamatust ei puudu loomulikult ka rukkileiva, kohukese ja kiikingu lood. Lugejale on abiks aine- ja isikunimede register.  

Greta Päikesekiir. Sa oled minu parim sõber

 
Gretal on südamesoov – ta tahaks endale nii väga sõpra! Naabermajja kolibki Marie, kellel on on aga oma vana kodu järele tohutu igatsus. Gretal tuleb nüüd väga kiiresti välja mõelda midagi imetoredat, et Marie jälle rõõmus oleks.