5.8.15

Vanga - pime selgeltnägija

Toimetanud: Violetta Riidas
Bulgaaria pimedast selgeltnägijast Vangast, kes elas aastail 1911‒1996, on kirjutatud palju raamatuid ja talle on pühendatud hulgaliselt internetilehekülgi, millest mõned imetlevad selgeltnägijat sügava austusega, teised meenutavad oma olemuselt kõige enam kollast ajakirjandust kõige sinna juurde kuuluvaga, kolmandad aga püüavad tõestada, et kuulus Bulgaaria pime selgeltnägija oli lihtsalt väga kaval rahaahne petis ja lisaks sellele ehk ka eriteenistuste agent.
Teadlased püüdsid Vangat uurida ja mõista ligi kolmkümmend aastat. Tema sõnu kirjutati üles ja kontrolliti hiljem, kogutud on tohutus mahus materjali. Professor Georgi Lozanov korraldas sotsioloogilise küsitluse 7000 Vangat külastanud inimesele, mis tõestas, et 70% Vanga ennustustest täitusid.
1970. aastate lõpus toimus Bulgaarias avalik diskussioon Vanga kui fenomeni üle. Professor Nikola Šipkovenski võttis tulemused kokku sõnadega: „Me ei suuda selle nähtuse olemust tõestada, kuid me ei saa seda ka eitada.“
Vanga kui ennustaja ja selgeltnägija ei valinud oma teed ise, kuigi tundub, et nägi seda alateadlikult lapseeas ette, kui kippus keeldudele vaatamata kinnisilmi asjade otsimist mängima, kinnitades, et näeb nõndaviisi mõndagi hoopis paremini kui avasilmi. Nägemisvõime tõeline kaotus viis tüdruku siiski pikaks ajaks masendusse. Mure aga ei tule tavaliselt üksi, vaid otsib endale liitlasi – õige pea selgus, et pimedast neiust peab lisaks kõigele muule saama kasuema orbunud õdedele-vendadele. Sellal hakkasidki Vangat külastama saadikud teisalt, kes tegid talle ülesandeks olla toeks veel enamatele inimestele kui üksnes oma lähedased. Vanga teenistus, kui seda nõnda võib nimetada, kestis kaua ‒ palju kauem, kui ta seda ise soovinud oleks. Kolmel korral püüdis ta n-ö maailmast lahkuda, minna ära kloostrisse, kuid see ei õnnestunud. Esimesel korral olid kõik nunnad läinud palverännakule ja Vanga koputas asjatult suletud ustele. Teisel korral oli haigestunud kloostri eestseisja ega võtnud kedagi jutule, kolmandal korral tegi mineku võimatuks paduvihm.
„Teie magate öösel, kuid mina lehitsen inimsaatuste lehekülgi ja elan läbi kõigi inimeste tragöödiaid,“ on Vanga öelnud. „Ainult mu keha puhkab sellal, mõtted aga uitavad ringi. Ma näen nii palju, öösiti näen ja kuulen ma eriti hästi. Elan sellal läbi kõigi inimeste piinu ega suuda ega julgegi seda selgitada, sest range hääl hoiatab mind lakkamatult, et ma midagi mingil juhul selgitada ei püüaks, sest inimesed on väärt just seda elu, mida nad elavad…“
Pime selgeltnägija lahkus siit ilmast 11. augustil 1996 naeratusega, tõdedes, et nüüd on ta minekuks valmis ‒ tema ülesanne olla ligimestele nõuandjaks ja lohutuseks on täidetud, ta võib minna puhkama.
Kui peaks olema täitunud see, mida Vanga ühena viimastest asjadest ette kuulutas – et 2005. aastal sünnib ilma laps, kellest saab tema ande pärija –, siis peaks ettekuulutuses mainitud tüdruk nüüd juba kuueaastane olema. Kui on nii, et temagi anne avaneb täies jõus alles 12 aasta vanuses, nagu juhtus Vangaga, siis peaksime sellest kuulma 2017. aasta paiku.
Vanga nägi minevikku ja tulevikku, aga ta oli ka ravitseja. Kuna ta ravitsejana kinnitas, et inimest aitavad kõige paremini need taimed, mis kasvavad tema enda kodukohas, siis ongi raamatusse valitud esmajoones retseptid, mille koostisosi saab ka Eestist korjata.
Adena Sepp 
Suhete kummalised keerdkäigud

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2014

Nelli on lihtne Saaremaa tüdruk, kes pärast kooli lõpetamist jäi Tallinna, kuna sai töökoha televisioonis, mis talle igati sobib ning meeldib. Seal on toredad töökaaslased ja ta kohtub paljude huvitavate inimestega. Ta oli armunud mitmessegi noormehesse, kuid iga kord oli ta leidnud, et ükski neist pole see, kellega ta oleks soovinud luua tõsiseid suhteid… kuni veidi kummalisel viisil ristub tema tee samuti Tallinna tulnud Saaremaa noormehega…

Kas tõesti oli saatuse poolt määratud nii, et nad kohtuksid just pealinnas?... Jah, ja varsti sai talle selgeks seegi, et inimsuhetes võib vahel ette tulla vägagi kummalisi keerdkäike…

Kaanekujundus Reet Helm 

  
Ira Lember 
Pärandus

196-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Canopus 2015

Rootsi väikelinnas Nynäshamnis romantilises kaljule toetuvas majas elav jõukal järjel ja küpses eas kunagisest sõjapõgenikust eestlanna Flora kutsub kokku oma lähemad sõbrad, et neile midagi tähtsat teatada. Rootsi sõidab ka majaomaniku õetütar Anita, olles üks paljudest, kes loodab pärimise teel selle maja omanikuks saada... Anita ema ja Flora olid poolõed, neil oli ühine maalikunstnikust isa, ent emad erinevad.

Florat tema kodus oodates ja klaverikaanel eksponeeritud fotosid vaadates meenutab Anita nii tädi Floralt kui ka emalt kuuldud mälestusi. Retrospektiivselt, tagasivaates avanevad ning elustuvad tegelaste ja nende esivanemate keerukad elusaatused, kes kõik on saanud kaasa mingi pärandi, mis neid elumerel seilates kajakana saadab.

Flora oli olnud abielus kolm korda, tema esimene abikaasa oli näitleja, teine maalikunstnik ja kolmas kirjanik, igalt abikaasalt jäi talle mälestuseks sõrmus, millega seotud lood vääriksid kui mitte just omaette romaani, siis novelli kindlasti! Milline on aga uudis, mida Flora oma sõpradele teatab?

Kaanekujundus Riina Soom
Narva – kuninganna Kristiina kroonijuveel 
Koostanud Svetlana Andrejeva jaMerike Ivask

240-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Tänapäev 2015

Üle 200 Narva Muuseumi kogust pärit foto ilmestavad Narva linna eripalgelisest minevikust jutustavat lugu. Kunagi rahvusvahelise kindlus-, sadama-, kaubandus- ja tööstuslinna vallutamiseks on erinevatel aegadel lahinguid pidanud Taani ja Saksa ordud ning Rootsi ja Venemaa väed.

17. saj Narva olnud ilusaimaid, mida toonane Põhja-Euroopa tundis. Paraku tegi 1944. a märtsipommitamine ja hilisem uuslinna rajamine selle maatasa.

Kujundanud Andres Tali 
Tui Hirv 
Minu Reykjavik 
Kõik on kaasas

240-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...

Kui ma 2008. aastal esimest korda Reykjavíki külla tulin, oli mul tunne, nagu oleksin siin kunagi varem käinud. Kas unes või lapsepõlve uitmõtetes. Kõik on täpselt nii, nagu vaja. Nii kord ja lohakus kui töö, looming ja lõbu olid õiges vahekorras. Silmapilkne usaldus ja vahetud inimsuhted ning turvatunne, mis ei tee mitte uimaseks, vaid tõotavad üha uusi seiklusi.

Looduse rohmakas ilu, mille hindamine nõuab koolitatud silma. Kuigi mu elu ei ole kunagi olnud rahulikum ja stabiilsem kui praegu, pärast kaht aastat kohanemist, on argisemgi päev kuidagi teatraalne. Ehk on see kõigest minu välismaalase kõrvalpilk, mis laseb sellel nii paista. Olen aga üsna kindel, et islandlased on maailma parimaid elukunstnikke ja neilt on selles osas palju õppida.

Ilmar Tomusk 
Inglid kuuendas B-s

118-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Kõik selle raamatu kaante vahel olevad lood ei ole päriselt juhtunud. Õigupoolest on paljud neist küll päriselt juhtunud, kuid vahest natukene teistmoodi, kui Ilmar Tomusk on kirja pannud.

Mis saab väiksest Jürgenist, kes ei oska esimesse klassi minnes isegi oma nime kirjutada? Kuidas läheb perel, kus isa on kaotanud töö ning pank tahab nende korteri müüki panna? Mismoodi lõpeb terve klassitäie lastega merehätta jäänud laevaloksu merereis? Mis juhtub tüseda ärahellitatud memmepojaga pärast seda, kui ema on ostnud talle hamstri? Jne. Inimeste kõrval tegutsevad raamatus ka putukas, paar neljajalgset ja õige mitu tiivulist tegelast. Viimastele mõeldes huvitas autorit kõige rohkem küsimus, kas kuuendas b-s õpivad tõepoolest mõned päris ehtsad inglid?

Kujundanud Villu Tammer
Illustratsioonid Hillar Mets 
Osho 
Eneseaustuse vägi 
Virgumine teadlikkusse
Inglise keelest tõlkinud Aet Karolin
384-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Pilgrim 2015

Selles raamatus süveneb Osho protsessi, kuidas leida eneseaustus, ning toetab meid meie isiklikul teekonnal, kus otsime vastust küsimusele, kes me oleme ja kes me ei ole. Nõnda aitab Osho meil avada kingitusi, mis meile sündides kaasa anti, kuid mille tähenduse oleme unustanud.

Osho heidab kõrvale meile kõigile teada-tuntud kolmainsuse ja tutvustab lugejale uutmoodi kolmainsust: tähelepanelikkus, teadlikkus ja ärksus. See uus kolmainsus on võti meie ainulaadse loomuse ja meis kõigis peituva tõelise mina avastamiseks. Kui see avastus on kord tehtud, langevad kõik valed, mida oleme siiani endaga kandnud, lihtsalt iseenesest ära.

Osho (1931–1990) on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänapäeva müstikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot üheks «20. sajandi tegijaks» ja kirjanik Tom Robbins aga «kõige ohtlikumaks inimeseks pärast Jeesus Kristust». Tema õpetuste mõju on üha kasvanud ning jõuab vaimsete otsijateni kõikjal maailmas.

Kujundanud Ivi Piibeleht 
Evelin Kivimaa 
Eesti jonn 
Eestlased sõnas ja pildis läbi aegade
200-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Millised me oleme, eestlased? Järgides eestlaste elujõe voolu läbi sajandite, vupsab üha uuesti pinnale üks järeleandmatu iseloomujoon: eesti jonn! Jah, eks läbivaid jooni on teisigi – näiteks töökus ja lauluhimu–, kuid kõige järjekindlam neist on siiski jonn.

Käesolevas raamatus on 200 tsitaati eeslastest ja eestlusest, alates ärkamisajast ning lõpetades tänapäevaga. Tsitaatide ilmestamiseks on kasutatud ka erinevate aegade fotosid eestlastest ja nende tegemistest. Head äratundmisrõõmu!