27.1.10


Nii tulin mina

Katerina Janouch

Lustakate piltidega lasteraamat lapse sünnist.

26.1.10


Vanaema Ingeborgi kokaraamat

Ritta Roosaar

Nende kaante vahele on kogutud mitme põlve kokakunst. Raamatusse on kogutud üle saja retsepti ja nipi, kuidas säästlikult lihtsaid ning puhtaid maitseid kasutades, oma perekonda ning sõpru rõõmustada. Neid retsepte järgides ei tule toidupoodi liiga palju raha jätta. Lihtsuses peitubki võlu. Need on vanavanaemade, vanaemade, emade ja tütarde koos valmistatud lihtsad ja igapäevased road: salatid, soojad- ja külmad road; liha- ja kalatoidud ning muidugi magustoidud. Kindlasti tunned ära siit ka oma lapsepõlve maitsemälestusi.


Valitud tondijutte

Juhan Jaik

Eesti kirjandusklassikut Juhan Jaiki (1899 – 1948) peetakse ka Eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks. Erilise osa Juhan Jaigi loomingust moodustavadki tema kuulsad jutud tontidest, paharettidest, näkkidest, nõidadest, pärglitest, puraskitest, naksikestest ja paljudest nende sugulastest, kes elutsevad Võrumaa paksude metsade vahel asuvas fantastilises maailmas.


Vaktsineerimise alternatiivid

Zoltan Rona, M.D.

See raamat ei proovi muuta lugeja senist seisukohta vaktsiinide vajalikkusest, vaid annab teada looduslikest ja turvalistest alternatiividest. See info on vajalik kõikidele lapsevanematele, kellel keerlevad peas küsimused „Kas vaktsineerida oma last või mitte?“, „Kas vaktsineerimine on ohutu või ohtlik?“, „Kas vaktsineerimisel on olemas looduslikke alternatiive?“
Raamatus käsitletavad teemad:
· Kuidas vaktsiinid organismis toimivad
· Vaktsiinide koostis ja ohtlikud lisandid
· Seos autoimmuunsete haigustega
· Immuunsüsteemi tugevdamine
· Homöopaatilised ravimid
· Millised on vaktsineerimise alternatiivid


Vahva ja taskukohane lapse sünnipäev

Tiina Tafenau

Valik retsepte, kuidas tähistada 100 krooniga lapse sünnipäeva neljale lapsele.


Tellitud mõrvad

Anne-Mari Alver

"Tellitud mõrvad" on ülevaade kaasaegsetest olulisematest palgamõrvadest Eestis. Kõige põhjalikumalt on käsitletud Mait Metsamaa ja Marian Haitovi tapmiste tagamaade uurimist.
Paralleelselt mõrvade lahendamise looga jookseb meenutus sellest, kuidas Eestis nõukogude aja lõpus professionaalseid tapjaid koolitati.

Tagasi Saja Aakri Metsa

David Benedictus

Ametlik järg A. A. Milne’i Winnie Puhhi juttudele David Benedictuselt.
Rohkem kui 80 aastat pärast seda, kui Winnie Puhh lugejaid esimest korda rõõmustas, viib David Benedictus meid jälle Saja Aakri Metsa, kus ootavad ees uued seiklused. Veedame veel mõned toredad tunnid Maailma Parima Karu seltsis, saates teda Christopher Robini tagasituleku peol ja õppides kriketimängu keerdkäike.

Sügismüsteerium

Psühholoogiline kriminaalromaan

Nora Loorber

Põnevusromaani peategelane Anette töötab Psühholoogia Akadeemia raamatukogus ning on lisaks veel ka tõlk. Ühel päeval ilmub tema elektroonilisse postkasti palve kelleltki saksa härrasmehelt, kes palub, et Anette tõlgiks talle tema eestlannast naise ja naise sõbranna meilivahetuse. Anette teebki seda, sest talle lubatakse väga head tasu.
Üsna varsti pärast seda hakkavad raamatukogus toimivad kummalised lood. Raamatute ja kaustade vahele ilmuvad veidra sisuga kirjakesed, mis on ilmselgelt mõeldud just Anettele. Lisaks tekib tal kahtlus, et tema äraolekul on käidud ka tema korteris. Anette ei saa varsti enam aru, kas ta kujutab tema ümber toimuvat ette või on see kõik reaalne. Siis aga leiab aset mõrv ning ohver leitakse just nimelt raamatukogust.


Sooritsika avastusretk

Kaspar Palm

Kaunite piltidega illustreeritud lasteraamatus satub sooritsikas Tirts peadpööritavatesse seiklustesse, mis ei jäta ka lugejale hetkekski võimalust hinge tõmmata. Põnev lugemine nii igas vanuses lastele kui ka nende vanematele.

Raamatuvaras

Markus Zusak

1939. aasta Natsi-Saksamaa. Riik hoiab hinge kinni. Surmal pole veel kunagi nii palju tegemist olnud.
Liesel Meminger, üheksa-aastane tüdruk, asub elama kasupere juurde Müncheni lähistel. Tema vanemad on saadetud koonduslaagrisse. See on lugu Lieselist ja elanikest tema tänavas ja tüdruku kõige suuremast varandusest – tema raamatutest. Esimeseks varguseks on “Hauakaevaja käsiraamat”. Tänu akordionistist kasuisale õpib Liesel lugema. Ta jagab oma raamatuid naabritega pommirünnakute ajal ja juudi mehega, kes end tüdruku maja keldris peidab.
See on lugu sõnade võimest inimhinge toita ja päästa. Loo jutustajaks on Surm.

Markus Zusak on tunnustatud Austraalia autor, kelle raamatud on võitnud mitmeid autasusid. “Raamatuvargale” omistati 2007. aastal prestiizikas Michael L. Printz Honor Book tiitel.


Päkapikk Ingo

Valitud kohti kirjavahetusest tema sõpradega

Maarja Undusk

Päkapikk Ingo on vahetanud kirju perekond Unduski lastega juba üle viieteistkümne aasta. Ta ilmutab end alati detsembri algul ja kustub pikka unne peale kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib Ingo ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust.

Poisi lugu

Hannes Võrno

Kui Hannes mulle käsikirja lugeda andis, olin ma esiotsa ehmatanud. Ta oli sinna kirjutanud mõnest minuga aset leidunud sündmusest nii detailselt, et seda lugedes lausa hämmeldusin. Mulle meeldivad tõestisündinud lood, milles tegelaste nimed on muudetud, aga Hannes leidis, et tahab kirjutada lugusid, mille tegelased on minuga lähemalt või kaugemalt mu lapsepõlve jooksul kokku puutunud. Ühte julgen ma kindlasti öelda: olgu lood siin raamatus tõestisündinud või fantaasiaga rikastatud, igal juhul on need lood minust. Poisist, kelle teadliku lapsepõlve jooksul aset leidnud pildikesi siia kaante vahele kokku on pandud. Ma ei saa Hannesele öelda, et jää parem oma liistude juurde, sest mul pole mingit kahtlust, et ta ei tea isegi täpselt, mida ta veel ette võib võtta. Jõudu, Hannes! Soovib: Poiss.


Pints ja Tutsik. Teine raamat

Aidi Vallik

"Pintsu ja Tutsiku" teine raamat jätkab pajatusi Maikellukeste perekonna elust koos suure koera Tutsiku ja kass Pintsuga. Saame lugeda Tutsiku varastamiskombest, suurest armastusest väikeste loomakeste vastu ja kogemata tehtud naljadest, kuid ka Pintsu korstnapühkimisest, kaklusklubist ja operatsioonil käimisest.
Iseseisvaks lugemiseks kõige sobivam on see 8-12-aastastele lastele, kuid ette lugeda võib seda ka nooremaile. Samuti leiavad siit äratundmisrõõmu ja mõnusat ajaviidet kindlasti ka täiskasvanud lemmikloomasõbrad.

Pihuloomad. Lühike õpetus mänguasja meisterdamiseks

Palmpets. Guidelines for making the toy

Christi Kütt

Christi Küti „Pihuloomad. Lühike õpetus mänguasja meisterdamiseks“ on soe ja eriline raamat suurele ja väikesele mänguasjasõbrale. Raamatus on 10 põhjalikku õpetust väikeste kirjatud loomade valmistamiseks - alates sobiva kanga valikust kuni tikitud rahvuslike ornamentide tähendussisuni. Kaasaegse lõikega mänguloomades saavad kokku rahvuslikud mustrid ja värvid, isetegemisrõõm ja mängulust. Iga meisterdaja saab looma sisse aga panna OMA mälestused, soovid ja head mõtted.
Raamat pälvis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2006. a konkursil „eesti-mängu-asi“ I koha.
Tekstid on paralleelselt nii eesti kui inglise keeles.


Pigimust ja pigilind

Reet Kudu

Armastuse lugu, mis puhkeb Pariisis pigimusta afropariislasest helilooja ning klaveriprofessori ja Luzernis elava eestlannast magistrandi vahel.
Põgenedes selle armastuse eest tagasi Eestimaale, vaatab Margot läbi pigimusta armastuse prisma hoopis uue ja analüüsiva pilguga kogu oma seni elatud elule... ja sealt hakkavad hargnema siiani nii hästi varjatud ja hoolikalt hoitud saladused...


Peeter ja mina

Kristiina Kass

Esimese klassi tüdruk Ingel ja tema suur vend Peeter sattuvad alailma plindrisse. Muidugi kogemata ja ilma pahade kavatsusteta. Mängutuhinas lihtsalt juhtub vahel nii, et elutuba mattub tolmukihi alla, naabritädi koeral läheb kõht lahti, naabrionule lendab sodi selga, isal murdub hammas pooleks või emale kukub tort sülle.

Kristiina Kassi naljakaid Peetri-lugusid on varem ilmunud ajakirjas Hea Laps. Need kõik ja veel mõned uued lood on nüüd selle raamatu kaante vahel.

Paradiis

Tõnu Õnnepalu

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.
Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.
Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.


Näo fitness

Sandra Florio

Oleme kõik näinud, mis imesid võib regulaarne treening kehaga teha. Kuid nägu, nagu kehagi, vajab heas vormis püsimiseks rohkemat kui vaid kreemi. Nii nagu kõiki teisi lihaseid, saab ka näolihaseid tugevamaks ja vormikamaks treenida, lisaks paraneb naha verevarustus ja jume.
Tehes neid harjutusi 10-12 minutit päevas 5 päeval nädalas: - muutuvad su näolihased tugevamaks
- näo kontuurid paranevad
- põsesarnad ümarduvad
- silmalaud pingulduvad
- lõualott kaob
- kortsud silenevad
- jume muutub säravamaks
- sa ise muutud enesekindlamaks
Ära lase oma näol vananeda enne sind!


Neli päeva märtsis

Jens Christian Grøndahl

Ingrid Dreyer, arhitekt ja üksikema, küsib endalt, kas tema parimad aastad on juba minevik ja on see inimese enda süü? Ta elab mälestustes taas läbi oma üksildast noorust ja karilejooksnud abielu, püüdes mõista, millal pöördus ta elu ummikteele. Kas kordas ta valikuid ja vigu, mida tegid tema ema ja vanaema? Kas kolme põlvkonna naiste elulood on vaid ühe ja sama teema variatsioonid? See on raamat perekonnasidemeist, vanemate ja laste alati keerulisest suhtest ning valikutest, mis muudavad kõigi elu.


Mudilane Mummu ja tema perekond

Kätlin Vainola, Maite Kotta

Lugu sellest, kuidas mudilane Mummu endale uued vanemad sai.


Minu imeline elu

Mälestused

Hans Luik

Imeline on, et ma oma elu üheksandal kümnendil näen uusi koidikuid maailmas, mis ainsa inimea kestel kiiremini muutus, kui tervel eelenud aastatuhandel. Just nagu elaksin juba mitmendat korda.
Imeline on, et mul õnnestus üle elada viis riigipööret, viis riigikorda, et jäin hinge surmalaagris ja Siberis.
Imeline on, et sain näha, kuidas aplad impeeriumid, mis ähvardasid vallutada kogu maailma, ootamatult kokku varisesid.
Neis tormilistes sündmustes tahes-tahtmata osalenul oleks patt neist jutustamata jätta! Mis sellest, et paljud ajaloolased ja memuaristid neid juba kirjeldanud on. Minu silmadega pole keegi teine noid aegu näinud.


Milana. Eesti modelli päevik

Tere tulemast modellimaailma! See on anonüümse Eesti modelli lugu elust enesest. Mõned nimed on muudetud, mõned sündmused on ajalises nihkes ja vahel võib ka mälu petta, aga see kõik on päris. Särav, halastamatu ja üllatav raamat!


Mees

Merca

“See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus.”
Merca

Marta varbad

Epp Petrone

See on raamat, mis ilmus esimest korda ainueksemplarina ja fotodega illustreeritult minu tütre Marta kolmandaks sünnipäevaks, kingitusena talle. Kõik need lood on meie Martaga päriselt juhtunud, isegi rääkiv putukas ja sosistav vannivaht. Suur aitäh Piia Maistele, kes nüüd, kolm aastat hiljem, on teinud minu lugude juurde niisugused pildid, millest mõnda ma kuidagi ilma naermata vaadata ei saa! (Epp Petrone)

Marie Under

Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt

Sirje Kiin

Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu eesti rahva 20. sajandi emotsionaalselt kaasahaarav ajalugu. Raamat on illustreeritud mitmesaja pildiga.


Maagilised taimed ja taimemaagia

Legendid, faktid ja uskumused

Urmas Laansoo, Taimi Puusepp, Krista Kaur

Taimed, inimesed ja maagia on ikka sammunud käsikäes. Eriti võimekad inimesed tunnetavad taimejumalate märke ja kuulevad jumalikku oraaklihäält. Läbi paljude inimpõlvede on taimi kasutatud erineval moel. Nõiataimed vabastavad inimesi ja loomi hädadest ja viletsusest, kaitsevad kodu ja näitavad, kus on peidus aarded. Armutaimed annavad armu- ja lapseõnne. Taimede abil võetakse ette astraalseid rännakuid, kutsutakse kohale tuult ja vihma, paljastatakse vaenlasi ja nõidu, avatakse uksi haldjateriiki .

Sellesse raamatusse oleme kogunud legende ja rahvalugusid, uskumusi ja pärimusi taimede kohta kogu maailmast. Rännates koos taimemaailma, et jõuda lähemale loodusele ja saada osa taimedes peituvast ürgsest jõust, kohtume paljude tuntud Eestimaiste taimedega, aga ka eksootiliste haruldustega, kellest varem pole eesti keeles midagi kirjutatud. Raamatust saab teada, milliste taimede abil on kaitstud oma kodu ja lähedasi, milliste taimede abil on ligi meelitatud jõukust, milliste abil õnne ja armastust.

Kuulus raamatukogukass Dewey

Vicky Myron ja Bret Witter

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris.
Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks. Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem.
Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski.
Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.


Kriminaalne tragikomöödia

Heldur Jõgioja

See ei ole päriselt minu lugu, kuid paljus osas küll. Kakskeelse inimesena lasin end suunata venekeelsesse piirkonda, kus pärast pikki Venemaal ja Ukrainas möödunud aastaid end üsna koduselt tundsin.
Juhtus sellel tööl peale traagiliste seikade ka koomilisi lugusid.
Heldur Jõgioja


Koidukuma. Videviku saaga IV raamat

Stephenie Meyer

Olla pöördumatult armunud vampiiri tähendab Bella Swani jaoks ohtlikult teravdunud reaalsuses põimunud fantaasiat ja õudusunenägu ühekorraga. Lõõmav kirg Edward Culleni vastu kisub teda ühes, sõprus libahunt Jacob Blacki vastu teises suunas, on Bellal selja taga tormiline aasta täis kiusatust, kaotusi ja püüdlusi jõuda murdepunktini. Tema otsus, kas ühineda sünge, kuid lummava surematute maailmaga või jääda truuks inimese-elule, on muutunud niidiks, mille küljes ripub kummagi hõimu saatus.
Nüüd, kus Bella on oma otsuse teinud, vallanduvad ootamatud sündmused, mis võivad kaasa tuua hoomamatuid tagajärgi. Kas tõesti võivad Bella elu lõimed – mis algasid “Videvikus” ning said segi paisatud ja lõhki kistud “Noorkuus” ja “Päikesevarjutuses” – just nüüd, kus need on viimaks ometi valmis paranema ja kokku kasvama, hoopis igaveseks hävida?

“Koidukuma”, hämmastav ja kauaoodatud lõpp “Videviku” saagale heidab valgust selle miljoneid lummanud romantilise loo saladustele ja tagamaadele.


Kingituseks loodud

Merle Nurms

Kõige toredam kingitus on ikka omatehtud kingitus! Raamatust leiab palju huvitavaid meisterdamisideid, kus kasutatakse selliseid põnevaid materjale nagu liiv, savi, saepuru, niit, pabermass, soolatainas, vaha ja kips. Õpetatakse, kuidas valmistada pildiraame, kujukesi, kaarte, küünlaid, ehteid ja palju muud.


Kalender 2010

Koostanud Gondo Olevsoo

Teatmiku ja käsiraamatuna mõeldud väljaanne sisaldab kalendaariumi ja tähtpäevakohaseid artikleid, tutvustab lugejat uudistega teaduse, tehnika, aianduse, koduloo ning kodunduse vallast, annab mitmesugust teavet ning kasulikke nõuandeid.
Valik teemasid: Eesti 1940, Eesti Loodusuurijate Selts läbi sajandite, Eesti pulm, Hea õuemuru, Inimelu karistusõiguslik kaitse - embrüost surnukehani, Kartul talvel, Kas kasvatada rapsi?, Kuidas toituda, Saturn ja selle vaatlemine, Surmaga seotud uskumustest eesti rahvapärimuses, Tallinna kadunud kalmistud, Uni ja vanus, Uus töölepingu seadus, Viljapuude võrakujundamine jpm.


Ja anna meile andeks meie võlad...

Nirti

Koduvägivald, alkohoolikust isa, allaheitlik ema, koledad pruunid onud köögilaua taga ja väike tüdruk oma pisut suurema õega sellesama laua all – selline on lapsepõlvepildike peategelase Liliti tavalisest õhtupoolikust.
Suureks saades rebib Lilit end küll lahti maakolka masendavast argipäevast, ent taustsüsteemina jääb see teda saatma ka pealtnäha tõusujoones kulgevas täiskasvanueas – segased suhtevõrgustikud ja eneseotsingutel ämbrisse astumine jätkuvad ka suurlinna tulede valguses.

Noore autori esikromaan „Ja anna meile andeks meie võlad…“ jutustab peategelase Liliti silmade läbi nendest Eesti igapäevaelu tahkudest, mille ees me parema meelega silmad kinni pigistaksime.


Ingli kübaratrikk. Martti ja kuldtiib

Kerttu Soans, Tiia Kõnnussaar

Kerttu Soans on kahe tütre ema, Tiia Kõnnussaar kahe poja ema ja see – kahe kaanega raamat – kahe ema sõpruse vili.
Ühel raamatupoolel saame tuttavaks 7-aastase tüdrukuga, kelle nimi on Ingel ja kes sõidab lennujaama kohvikus lennukiga ning kelle suurim soov on saada endale lemmikloom. Teisel raamatupoolel tutvume 7-aastase Marttiga, kes on täpselt selline nagu üks tore poiss võiks olla ja kes üle kõige igatseb endale päris oma draakonit. Värviliste ja lõbusate piltidega raamat, mis sobib lugemiseks nii tüdrukutele kui poistele.

Idüllist ahastuseni 1939-1941

Tiit Made

Tiit Made viies ajalooraamat käsitleb Eestile murranguliselt katastroofilisi aastaid 1939.–1941. Need olid aastad, kui Eesti poliitikud oskasid mängida hästi arenenud riigi rahvusvahelisse poliitilisse isolatsiooni ning loovutasid paukugi laskmata Vabadussõjas kätte võideldud iseseisvuse ja vabaduse agressiivsele Nõukogude Liidule. Raamat kirjeldab nende kolme aasta sündmusi, toetudes dokumentaalsele materjalile ja tollaste ajalehtede artiklitele ning sündmustes osalenute memuaaridele. See on raamat väikese rahva karmist saatusest, keda loetud kuude jooksul kavaldas üle Kremli diktaator koos oma vasallidega. Selles on põhjalikult juttu eestlaste poliitilisest lihtsameelsusest ja sinisilmsusest suhtlemisel idanaabriga. Lugeja leiab ka hulgaliselt lehekülgi okupantide käsilasteks hakanud eestlaste reetlikkuse, rahvavaenulikkuse, kättemaksuiha, saamahimu ja ärategemissoovi kohta.
Siin on ajalooline tõde välja toodud ehedal ja armutul kujul, kuid nähtuna läbi eestlaste silmade. Ajaloolistest vigadest tuleb õppida. Siis on lootust, et tehtud vigu ei korrata. Kommunismi kuritegusid peab une pealt teadma, sest need on meie rahva jaoks aegumatud, kuna hävitasid ligi neljandiku Eesti rahvast ja peatasid riigi normaalse arengu pooleks sajandiks.


Himmleri Tartust pärit ihuarst

Felix Kersten - mees, kes päästis miljon hinge

Heldur Jõgioja

See on jutustus 1898. aastal Tartus sündinud Himmleri ihuarsti Felix Kersteni elust ja tegevusest.
Algul päästis Kersten üksikuid inimesi, nende hulgas mitmeid surmamõistetud eestlasi. Hiljem arvud suurenesid ja jõudsid kümnete tuhandeteni sõja lõpul. Himmler andis Kersteni pealekäimisel käsu eirata Hitleri korraldust vangid tappa ja laagrid õhku lasta. Kaks kuud enne sõja lõppu keelati Reichsführeri käsul rangelt juutide tapmine ja inimeste etapeerimine laagritest. See oli täielikult Kersteni tegevuse tulemus.


Esitluse loomine PowerPoint2007 abil

Käsiraamat

Riina Reinumägi

Käsiraamat on mõeldud neile, kes kasutavad esitluste ettevalmistamisel programmi PowerPoint 2007. Raamatust leiavad kasulikke näpunäiteid nii esimesi katsetusi tegevad presentatsioonide loojad kui ka vilunud PowerPointi kasutajad, kel soov oma esitlusi atraktiivsemaks muuta graafiliste elementide, animatsioonide, interaktiivsete hüperlinkide, suunamisnuppude, heli- või videoefektide abil.


Elu. Kunst. Epp Maria monograafia

Margit Kilumets, Elo-Mirjam Peil

Raamat “Elu. Kunst. Epp Maria mongraafia” annab põhjaliku ülevaate kunstnik Epp Maria Kokamäe elust ja loomingust.
“Kodu on kood, mis muugib inimese lahti ja peegeldab tema olemust – oska ainult lugeda,” kirjutab Margit Kilumets, kes kirjeldab kunstniku elukäiku tema üheksa kodu kaudu. “Epp Maria Kokamäe anne on olnud keelamatu ja käskimatu, ükskõikne moetrendide ja konjunktuurinõuete suhtes, kuid kuulekas südamekäskudele,” iseloomustab tema loomingut kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil.

Elle Kull. Unes ja ilmsi

Hille Karm

Ema. Abikaasa. Erakordselt ilus inimene. Näitleja. Ukuaru Minna. UNICEFi Eesti Rahvuskomitee president. Riigikogu X koosseisu liige. MTÜ Heategevuskeskus juht. Taas Riigikogu liige. Osa neist rollidest on teatrist, osa eluteatrist.
„Ükski neist pole kõige tähtsam,“ raputab Elle pead. „Need on, mis välja paistavad. MISKI MUU on peamine. Mis on peamine Elle Kulli elus? Vastuse annab ajakirja Eesti Naine eluloosarja järjekordne raamat „Unes ja ilmsi“, mille peategelaseks on Elle Kull ja autoriks Hille Karm.


Dollari hind

Avameelne päevik Ameerikast

Christel Karits

Pärnakas Veronika Lepiku elu jõudis 1990-ndate keskel tupikusse: tal polnud korralikku tööd, kodu ega raha. Väljapääsu ei paistnud kuskilt. Kuni ta tutvus juhuslikult väliseestlase Haroldiga, kes kutsus ta tänutäheks abi eest enda juurde Ameerikasse puhkama. Sealt hakkasid sündmused ootamatut rada pidi arenema. Endalegi üllatuseks sai Veronikast mõne aja pärast põievähki põdeva poolakast vanahärra põetaja. Sealt edasi viis tee itaalia perekonda, kus vanamammit tuli seljas tualetti tassida ja magada tema voodi ees põrandal. Veidi hiljem sattus Veronika hooldama vanapaari, kus hullunud prouat tabasid kriiskavad armukadedusehood. Nii keerles see ratas seitse aastat, mille jooksul tuli hooldada üheksat vanainimest. Viimases staadiumis Alzheimerite hooldamine pakkus hulgaliselt tragikoomilisi situatsioone, kuid nõudis ka tugevat närvi ja eneseületamist. Eriti raskeks tegi olukorra see, et Veronikal oli Eestisse maha jäänud teismeline tütar, keda ta kasvatas vaid telefoni teel. Süütunne ei andnud asu ning ema püüdis oma eemalolekut asendada aina enam raskelt teenitud dollaritega. Tütre soovid aga muudkui kasvasid. Miks ei suutnud Veronika Ameerikale käega lüüa? Kas teenitud dollarid tõid lõpuks õnne majja? Milliseks kujunes dollari hind Veronika jaoks?


Bard Beedle´i lood

J. K. Rowling

J.K. Rowling avaldas 2007. aasta detsembris raamatu “Bard Beedle’i lood”, mille oli illustreerinud bard ise. Selle raamatu pealkiri peaks olema lugejatele tuttav juba raamatust “Harry Potter ja Surma vägised”, sest just see muinasjutukogumik aitas Harryl mõista, kuidas Voldemorti võita. Nüüd jõuavad need viis muinasjuttu ka eesti lugejateni ning nagu muinasjuttude puhul ikka räägitakse seal ustavast sõprusest, mis annab inimestele jõudu, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi südameis.
Erilise võlu annavad raamatule aga professor Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore’i kommentaarid ja joonealused märkused. Need on vaimukad, valgustavad lugude tagapõhja ning lasevad lugejal heita pilgu võlurite maailma.

23.1.10


Kääbus Nina
Wilhelm Hauf, kunstnik Lisbeth Zwerger
21x28, 48 lk, värviline, kõva köide
ISBN 9985-2-0111-6
Muinasjutt, mis on tulvil unustamatuid tegelasi, põnevaid paiku ja sündmusi. Lugu raske saatusega kingsepapojast Jakobist köidab igas vanuses lugejaid. Anderseni preemia laureaadi Lisbeth Zwegeri illustratsioonid toovad aga esile saksa kirjandusklassikasse kuuluva loo võlu, salapära ja dramaatilisuse.

Normaalne söömine

Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm

Huumoriga kirjutatud käsiraamat õigest toitumisest ehk normaalsest söömisest.

Tubli sööja-lugeja, jäta juba see prahi suhu ja puru silma ajamine. On tulnud aeg võtta asjad kokku ja pakkuda Sulle mõnusat, objektiivset, neutraalset teavet sellest, mis see söömine siis tegelikult on, mida süüa, kas ikka margariini või võid, või hoopis võimargariini, kas kõlbab kartul, kapsas, sool, suhkur, muna, liha, piim jne – ja miks see või teine jne.