Lauamäng Linnumäng

Linnumäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mäng koosneb lindude pildi- ja nimekaartidest, mille abil saab mängida vähemalt kümmet erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistlusteni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimestele vanuseastmetele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängukarbis on: 90 mängukaarti ja mängujuhend

Head Eesti mõistatused

Eesti mõistatuste tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Mõistatusi on kokku üle 600.

Kaardipakki on kogutud nelja tüüpi mõistatusi:
1. On tavalisi mõistatusi, kus on esindatud juba tuntuid häid, kuid ka uusi ja huvitavaid mõistatusi.
2. Tänapäeval väga levinud keerdküsimused ehk naljaküsimused, kus on küsija eesmärk nalja saada ja vastajat lollitada. Tihti ei ootagi küsimuse esitaja vastust, vaid vastab ise peale mõningast pausi.
3. Ettearvamatud ja eesti keele ning folkloori piirimaile jäävad liitsõnamängud, kus küsimuse (missugune või milline) ei olegi omadussõna, vaid ootamatu liitnimisõna.
4. Piltmõistatused on nagu nimigi ütleb, pildipõhised mõistatused, kus on ainult üks küsimus „Mis on pildil?“. Vastuseks on pildil oleva eseme, nähtuse, olukorra nimetus või kirjeldus.

Head Eesti muinasjutud

Muinasjutte on täpselt 50. Iga muinasjutt on enamasti mahutatud ühele kaardile, nii saab huviline kiirelt kätte terve loo. Mõni lühem lugu on kaardi ühel poolel. Algupärased muinasjutud pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Lood on kaardi omapära tõttu lühendatud, mõte ja õpetlikkus on aga jäänud.
Loo päritolu iseloomustab kirivöö muster. Iga muinasjutu lõpus on lapsele nö kontrollküsimus, arutlemaks seda suurema inimsega.
Siin on muinasjutte, kus tegutsevad nii tavalised kui imevõimetega tegelased, loomad, kes oskavad rääkida ja rumal vanapagan.

Helen Fielding
Bridget Jones
Poisi järele hull 448-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2014

Mida teha, kui sõbranna kuuekümnenda ja armukese kolmekümnenda sünnipäeva pidu juhtuvad samale päevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi kätte või üksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas? Kas on normaalne jätta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast täisid otsid? Kas dalai-laama säutsub omal käel või käib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem säutse, seda vähem jälgijaid? Kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud? Või on viies loodusjõud hoopis puit? Kui määrida täidlusefektiga huulegeeli kätele, kas sõrmed muutuvad siis täidlaseks? Kas tänapäeval pärast kaht kohtingut ja kuut nädalat sõnumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama välja, mis Jane Austini päevil pärast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda?
Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, üksikemaduse, säutsumise, sõnumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda kõike – hoiatus, kohe tuleb halva kõlaga vanamoodne väljend! – keskeas. Neliteist aastat väldanud vaikuse järel võidukalt lagedale ilmunud «Bridget Jones: poisi järele hull« on ajakohane, liigutav, õrn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat.

Helen Fielding kirjutas romaanid «Bridget Jonesi päevik» ja «Bridget Jones: täitsa lõpp» ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. «Bridget Jones: poisi järele hull» on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses.

Hando Runnel
Vanad sõbrad

204-leheküljeline kõvas köites raamat
Ilmamaa 2015
 Hando Runneli uusi luuletusi koos autori illustratsioonidega.

RAAMATU SÜND. MUINASJUTT 

Raamat sai valmis libinal-labinal,
rahvas läks marru, sibinal-sabinal,
lugema hakkas, kribinal-krabinal,
unustas muu kõik, puginal-paginal.


 

August Gailit
Toomas Nipernaadi
264-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2015
«Toomas Nipernaadi» on üks Eesti kirjandusklassika omapärasemaid teoseid ning selle samanimeline peategelane kahtlemata meie kirjandusloo põnevamaid karaktereid. Esmapilgul näib ta mehena, kes lihtsalt reisib paigast paika, võidab südameid ja jutustab lugusid, et siis lahkudes ühe hetkega kõik unustada...

Aga võib-olla suudab just tema oma rännakute kaudu talletada kõigist enam? Ehk jäävad tõepoolest talle kalliks kõik hetked, kõik südamed ühtmoodi?
«Toomas Nipernaadi» idee olevat Gailitil sündinud Berliini teatris ühe mehe sammukaja kuuldes ja kes soovib, tabab miski kummalise kumina või iselaadse helina ka romaanitekstis. Romaanikangelases on paljuski nähtud kirjaniku enda alter ego´t – Gailiti arrogantsi ja bravuuri all teadsid lähedased peituvat samuti õige õrna ja nukravõitugi hinge, kelle tunneb lugeja kahtlemata ära ka Toomas Nipernaadis.

Alates esmailmumisest 1928. aastal on teos vallutanud ühe südame teise järel ning usutavasti lummab see veel mitmeid inimpõlvi. On sellesse ju kõige muu kõrval salvestatud ka unenäoline Eestimaa suvi – küll üürike, ent samas igavesti taastulev.

Piret Raud
Tobias ja teine B
109-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Mustvalge 2010
 
Tobias käib teises klassis ja tal on palju toredaid sõpru. Näiteks Uku, kellel on siga nimega Nossu ja pikkade juustega muistsed esivanemad. Või Linda, kes oskab balletti ja teab, mis tähendab «autogramm». Või hoopis Gregor, kes on küll kohutavalt riiakas, ent sellest hoolimata lahe kaaslane. Üheskoos võtavad lapsed nii mõndagi naljakat ette ja kuigi kõik ei pruugi just alati niimoodi laabuda, nagu algselt plaaniti, lõpeb kõik ikkagi hästi.

Tänase päeva Eesti koolilaste elu on kirjeldatud suure soojuse ja heatahtliku huumoriga.

Jan Zalasiewicz
Planeet ühes kivikeses
 
Reis sügavale maakera ajalukku
272-leheküljeline pehmes köites raamat
Äripäev 2015
Jan Zalasiewiczi «Planeet ühes kivikeses» jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.

Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolistel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad.
Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut; ammukadunud ookeanide võõrikut loomust ning sügaval maa all toimunud muundumisi.
Zalasiewicz tõdeb: «Mingil viisil on kivike nagu mõni uuem arvutikiip, milles peitub rohkem informatsiooni, kui keegi võiks selle siledat pinda silmitsedes aimatagi.»
Kivikese teekond on tõepoolest täiesti hämmastav, kuid sama hämmastav on see, kuidas autoril on õnnestunud kirja panna niisugune infotihe raamat, kus kõik on kuni atomaarse tasandini lahti seletatud, ning teha seda samas mõnusa huumoriga ja hõlpsasti aru saadaval viisil, nii et see haarab täielikult kaasa ka selle lugeja, kes geoloogia vastu varem olulist huvi ei ole tundnud.

Mart Kadastik ja Katariina Tammert
Paarismäng

310-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014 Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei elukogemus ega elutarkus.
Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik?
Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik.

«Paarismäng» on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.

Hanno Kask ja Jaano-Martin Ots
Paadi ja ridvaga Eestimaa jõgedel
296-leheküljeline kõvas köites raamat
Kalastaja Raamat 2015

• Mis vahe on soodil ja sonnil?
• Kust ja millega püüda kassihaugi?
• Kes on lehevalvur ja kes kupuvaht?

Kaks meest paadis, kaamerast ja kalagiidist rääkimata, see on «Paadi ja ridvaga Eestimaa jõgedel».
Raamatu autorid sõitsid kohalike teadjameeste juhatusel läbi kõik Eestimaa paadisõiduks sobilikud jõed, imetlesid kodumaa kaunist loodust ja katsusid kalaõnne.
Retkedel kogutud lugudest ja piltidest valmis raamat, mille iga peatükk räägib ühest jõest. Lood sisaldavad nii nõuandeid neil jõgedel liikumiseks ja kalastamiseks kui ka mõnusat lugemist niisama loodushuvilisele või matkajale.»

Heli Künnapas
Minu ilus elu maal

280-leheküljeline kõvas köites raamat
2015

 «Raamat «Minu ilus elu maal» algas pidevatest küsimustest, et «kuidas te selle kõigega hakkama saate?» Nende kaante vahel kirjeldatud perioodil oli meil veel vaid kolm last, paarsada küülikut ning igast otsast renoveerimist vajav maamaja. Proovisin siis enda ja teiste jaoks paberil järge pidada, et kuidas meie elu kulgeb. See ei ole roosamanna teos lilledest ja liblikatest, vaid reaalsetest olukordadest, probleemidest ja suurest hulgast rõõmudest, mida väikeste lastega maal elamine kaasa toob.
Need leheküljed elust endast said kirja aga siiras lootuses, et mõnigi inimene pärast nende lugemist leiab endas soovi ja julgust proovilepanevasse, kuid hinge tasakaalustavasse maaellu sukeldumiseks.
Meie jaoks on selle raamatu kaante vahel kirjeldatu üks periood, üks osa teest, millel kohalejõudmist ei ole. Suurim tarkus on olla kohal kogu aeg ja osata näha ning hinnata olemasolevat ja seda edasi arendada. Seda püüamegi jätkuvalt teha oma ilusat maaelu iga päev edasi elades.»

Heli Künnapas (sünd. 1982) on Pärnumaalt Halinga vallast pärit kirjanik, kelle teostest on seni ilmunud noorsooromaanid «Lõpupidu» ja «Tristan» ning romaan «Homme on ka päev». Koos elukaaslase Herlendiga on tal neli väikest last ning hobitalu, kus kasvavad lambad ja hobused ning sünnivad järgmised kirjatükid.

Laila Hirvisaari
Meie, keisrinna

Soome keelest tõlkinud Maimu Berg
436-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014
 
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelnud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal tuli Soome Rahvusteatris lavale näidend «Katariina Suur«, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse kummitama ja uurimustöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan «Mina, Katariina» (eesti keeles 2013) ja kaks aastat hiljem selle järg «Meie, keisrinna».
Üks paljudest Katariina II uurijatest, ameerika ajaloolane Robert K. Massie on oma raamatus «Katariina Suur« kirjutanud: «See oli pikk ja tähelepanuväärne teekond, mida mitte keegi, isegi mitte Katariina ise, poleks osanud ettegi kujutada, kui ta kord neljateistkümneaastase tüdrukuna üle lumelagendike Venemaa poole teele asus.«
Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab lugeja tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele üpris detailselt jälgida. Esimeses raamatus «Mina, Katariina» on tegemist veel oma võimupiire kobava, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega, kes salamisi loodab kunagi võimu juurde saada ning lubab endale, et siis parandab ta kindlasti vaesuses ja vaimupimeduses vaevleva rahva olukorda.
Teises raamatus näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab, samas kui noorpõlve romantilised lootused pärisorjust kaotada või hariduse võimalusi oluliselt parandada purunevad või on tulemused oodatust tagasihoidlikumad. Mitmed ühiskondlikud vapustused – Pugatšovi ülestõus, suur katk Moskvas, veresaunad sõjas türklastega – kalestavad Katariinat ja valgustatud monarhi kõrval, keda ülistasid Voltaire, Diderot ja Friedrich Melchior Grimm, on keisrinnas aastatega üha rohkem kõrki ja egoistlikku isevalitsejat.
Kuid Hirvisaari jätab oma kangelannale alles ka inimlikuma poole, kujutades teda kõhkleva naise, pettunud ema ja armastava vanaemana ning suhtudes delikaatselt tema kurikuulsatesse armulugudesse. Lugeja kohtub naisega, kes oma vastuolulisusest hoolimata on sümpaatne ja kellest raamatu sulgemise järel on raske lahkuda.

Ja veel: praeguste sündmuste taustal on romaani vahendusel eriti huvitav jälgida Krimmi vallutamise käiku, kogu Vene impeeriumi piiride nihutamise verist saagat, kus peaosi mängisid keisrinna kauaaegne favoriit Grigori Potjomkin ja kindral Aleksandr Suvorov. Ning eesti lugeja elab kindlasti kaasa Katariina II külaskäikudele meie kandis.

Maša ja karu
Uued sõbrad
72-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Egmont Estonia 2014 

Maša ei püsi pudeliski paigal. Selles raamatus helistab ta mobiiltelefoniga, sobitab tutvust väikese pandakaruga ja keedab palju-palju putru.
Ja kes selle pudru ära helbib? Ikka sõber Karu!

Kairi Look
Lennujaama lutikad ei anna alla

208-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Minu esimene raamat
Tänapäev 2014
Lutikas Ludvig elab perega lennujaamas laiska ja lõbusat elu, kui ühel päeval saabub majja puhtusekontroll ja lennujaama ähvardab sulgemine. Allaandmine pole muidugi lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Koos teiste lennujaamas elavate sitikatega algavad seiklused, et ühine kodu päästa.
See on lugu julgusest ja üheskoos tegutsemise jõust, kus saab ka nalja, pauku ja moosipalle! Lõbusad pildid joonistas raamatule multikakunstnik Kaspar Jancis. «Lennujaamad lutikad ei anna alla» pälvis I koha Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta lastejutuvõistlusel «Minu esimene raamat».

Kairi Look (snd 1983) on raamatute «Leemuripoeg Ville teeb sääred» ja «Peeter, sõpradele Peetrike» autor. Ta armastab reisimist, kasse ja Oravakese komme.

Heike Roland ja Stefanie Thomas
Kummipunumine!
 
Ilma aluseta. 12 uut paela lahedatest
48-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2015

Ilma aluseta käepaelad. Moekaid käepaelu saad punuda, kus iganes oled: koolibussis, ujulas, diivanil. Isegi vahetunnis – punuda saad nüüd alati ja igal pool! Paelad on seal, kus sina oled. Igal ajal ja kõikjal. Neid saab teha käigupealt. Lahedaid kummirõngaid saad kokku põimida, kasutades sõrmi, heegelnõela, kahvlit või topeltkahvlit. Käepaelu võib kinkida parimale sõbrannale, enne jalgpallimatši või ka talismaniks enne pikka reisi.
Oleme sinu jaoks välja mõelnud kaksteist käepaela, mis vastavad kõigile su soovidele. Kummirõngaid on olemas läbipaistmatuid, läbipaistvaid, helendavaid, sädelevaid ja mitmevärvilisi – nendest ehete kujundamine on lõbus. Nii sünnivad tõeliselt rabavad kaunistused! Et nendest mitte ilma jääda, hakka parem kohe peale.


 

Monika Salu Pramann
Ettevõtluse alused

206-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Argo 2014

Raamatust leiab vastused peamistele küsimusele ettevõtluse aluste ning toimimise põhimõtete kohta, näited peamistest ettevõtluse korraldamiseks vajalikest dokumentidest, ülevaate asjust, mida ettevõtjaks soovijal on kasulik teada, näiteks litsentseeritavad tegevusalad ja vastavad õigusaktid, teave erialaliitudest, ettevõtluskeskustest Eestis.
Õpikuna aitab see õpetajal ja õpilasel lihtsalt orienteeruda peamises, käsiraamatuna on aga abimeheks igale alustavale ettevõtjale, andes vastused küsimustele: mis on ettevõtlus, kas alustada ettevõtlusega ja kui, siis kuidas seda Eestis teha?

C. W. Cortner
Caterina de' Medici pihtimused

Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
472-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2015
Tõde on see, et keegi meist ei ole süütu.
Meil kõigil on patte, mida pihtida.

Nii tunnistab Caterina de' Medici selles särava kujutlusvõimega loodud romaanis ühest ajaloo võimsaimast ja vastuolulisimast naisest. Mõne arvates oli ta halastamatu kuninganna, kes viis Prantsusmaa metsiku vägivalla ajastusse. Teistele oli ta kirglik Prantsuse monarhia päästja. Tunnustatud kirjanik C. W. Gortner elustab Caterina ta oma häälega, avades meile pääsu niisuguse naise sisemaailma, kelle kindel soov kaitsta oma perekonna trooni ja kuningriiki tõukab ta elu ja surma peale käivasse võimuvõitlusse.
Caterina on kuulsa Medicide suguvõsa viimane seaduslik järeltulija. Ta kannatab perekonna väljakihutamise tõttu kodulinnast Firenzest ja pääseb vaevu surmast raevunud rahvamassi käest. Kui ta on alles teismeline, kihlatakse ta Prantsuse kuninga François I poja Henriga ja saadetakse Itaaliast tundmatusse kuningriiki, kus mehe eluaegne armuke teda alandab ja oma varju jätab. Kuid Caterina on visa ja leiab endale rolli, hakates kuulsa selgeltnägija Nostradamuse patrooniks; ka tal endal on sünnipärased selgeltnägijavõimed. Ent neljakümneaastaselt jääb Caterina leseks, kel on kuus väikest last. Temast saab kuningriigi regent, kes peab toime tulema teravate usuliste lahkhelide ja reetliku aadlisuguvõsa auahnete soovidega.
Tuginedes oma visadusele, teravale mõistusele ja imepärasele kompromissivõimele haarab Caterina võimu ja püüab kindlustada trooni oma poegadele. Ta seob end mõistatusliku protestantide juhi Colignyga, kellega neil on ühine intiimne saladus, ja rajab väsimatult teed rahule, teadmata, et teda ennast ootab tume saatus – saatus, mis nõuab, et Prantsusmaad päästa soovides peab ta ohvriks tooma oma ideaalid, maine ja vaevatud südames oleva kire.
Alates Loire'i oru muinasjutulistest lossidest kuni ususõdade lahinguväljadeni ja Pariisi mässumeelsest lihtrahvast kihavate tänavateni, on «Caterina de' Medici pihtimused» seni jutustamata lugu ühe kuningannade seas kõige sajatatuma ja valesti mõistetuma naise eluteest.

Jan Ormerod
Beebivahetus

32-leheküljeline kõvas köites raamat
Helios 2015

Krokodilli-Karoliine väikevenna suu tilgub. Aga Krokodilli-emme räägib ainult sellest, kui armas väikevend on. Karoliine on väga armukade.
Nii ta lähebki beebikaupade poodi ja vahetab oma tilkuva väikevenna uue beebi vastu.
Austraalia armastatud lasteraamatute autor Jan Ormerod on koostöös illustraator Andrew Joyner'iga kirja pannud sooja ja lõbusa loo armukadedusest ja armastusest.

Terje Talts
Armastusega paberist

95-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Pegasus 2014

Mujal maailmas scrapbookingu nime all tuntud paberikunst on lihtne ja loominguline viis meisterdada isikupäraseid kingitusi ja tarvilikke esemeid. Raamat avab ukse paberikunsti imelisse maailma ning õpetab valmistama lihtsaid või veidi keerukamaid karpe, märkmikke, kalendreid, fotoalbumeid, šokolaadipakendeid ja järjehoidjaid.
Sammsammulised juhised on varustatud autori tehtud fotodega. Inspiratsiooni saab ammutada igale teemale lisatud galeriist, kus on näha valik autori selleteemalistest töödest.

Reeli Reinaus
Suhkrust ja jahust

247-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Tänapäeva noorsooromaan Tänapäev 2015

Kümnendasse klassi minnes saab Johanna endale uue klassiõe – ilusa, enesekindla ja natuke salapärase Mia, kelle sõprust ja tähelepanu ihkavad nii tüdrukud kui ka poisid. Johanna on meelitatud, kui Mia otsustab sõbruneda just temaga. Järgnevad ühised tormilised peod, ootamatused ja väikesed pahandusedki, aga see on alles algus. Ühel hetkel tuleb Mia tulutoova «äriplaani» peale, mis kahe tüdruku elu lõplikult segi paiskab.
Armastus, Surm ja Kättemaks olid tarokikaartidel, mida Mia mulle kord ühel talvisel hommikupoolikul, kui me koolist poppi tegime, niisama naljaviluks ladus. Ma ei uskunud seda kummalist kaartide kombinatsiooni, mida ma enda ees veidi kleepuval söögilaual nägin. Vähemalt nii ma endale sisendasin ja nii talle ka ütlesin. Ma püüdsin, nagu alati, olla vapram, kui ma olen. Eriti veel siis, kui ma üllatusega nägin hirmu Mia näos. Esimest ja viimast korda. Justkui vari libises see vaid hetkeks temast üle. Mina olin tavaliselt see, kes kartis, mitte Mia. Mitte kunagi Mia.
«Suhkrust ja jahust» pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev kor­raldatud 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel II koha.

Punatsensuur
Mälestustes, tegelikkuses, reeglites
Koostanud Enno Tammer
Tõlkinud Allan Espenberg ja Toomas Huik

536-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014

Raamatu koostaja Enno Tammer: «Poole sajandi pikkusest Nõukogude ajast olen koostanud ja kirjutanud inimeste mälestustele ja endisaja dokumentidele tuginedes mitu raamatut: «Nõukogude aeg ja inimene» (2004), «Nõukogude kool ja õpilane» (2006), «Nõukogude piir ja lukus elu» (2008), «Nõukogude armee ja eesti mees» (2010), «Nõukogude aeg ja eesti inimene» (2012).
«Punatsensuur mälestustes, dokumentides, reeglites» kuulub mõtteliselt samasse sarja.Kuid miks ma seekord ei kasutanud pealkirjas sõna «nõukogude», millega märgistasin kõik eelnevad n-ö nõuka-sarja raamatud?
Sõna «nõukogude» jäi minu meelest kogu selle ideoloogilis-poliitilise jälkuse üldistusena pealkirjas liiga lahjaks. Lugege mälestusi, lugege punatsensorite koostatud dokumente, lugege punatsensorit piiblit ehk loetelu andmetest, mida ei tohi trükis avaldada, ning usutavasti te mõistate mind.»

Vambo Pikknurm
Piiririkkujad

48-leheküljeline pehmes köites raamat
Kolm Krooni 2014

Kahe sõbra, tšellomängija Vambo Pikknurme ja näitleja Tõnu Kilgase lustakad lood teatrist ja elust.

Aadu Must
Perekonnaloo uurija käsiraamat
390-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2015
Oma perekonnaloo tundmine on võtmeks, mis aitab mõista kogu rahva ajalugu ja kultuuri. Meie esivanemate lood, põnevad ja õpetlikud, on paraku peidetud kümnete erinevate arhiivide sadadesse toimikutesse. Nende ülesleidmine on tõeline kunst.
Aga just seda kunsti Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meile käesolevas raamatus õpetabki.

Joanne Fluke
Mõrv maasika-vahukooretordiga

348-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2015
Kartmatu amatöördetektiiv ja pagariäri omanik Hannah Swensen tõestas raamatus «Mõrv šokolaadiküpsistega» debüüti tehes, et kuritegude lahendamisel ei ole midagi paremat naisest, kes ei karda käsi määrida. Nüüd on leekivpunaste juuste ja terava ütlemisega (ning küpsetav) kangelanna tagasi ja osaleb suisa mõrvarliku küpsetamisvõistluse žürii töös.

Kui Hartland Flouri veski omanik valib Lake Edeni linnakese oma esimese küpsetamisvõistluse toimumiskohaks, siis on Hannah põnevil, sest saab täita žürii esinaise ülesandeid. Kui aga üks žüriiliikmeist, treener Boyd Watson, leitakse surnult näoli Hannah' kuulsast maasika-vahukooretordist, siis muutub Lake Edeni magus püüe kuulsuse järele vägagi hapuks. Asja uurides peab Hannah olema eriti ettevaatlik, sest keegi on valmis kasutama mõrvarlikku retsepti … mille koostisainete hulka on lisatud ka Hannah.
Joanne Fluke'i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud ligi 20 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika.

Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg
Meie lapse uni

208-leheküljeline kõvas köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2015

Uni on magusam kui mesi. Ent mõnikord ei pruugi lapse uneharjumused sugugi nii magusad olla. Vastupidi, lapsel võib olla raskusi uinumisega, ta võib sageli üles ärgata, vastsündinu ei saa kuidagi päeva ja öö vaheldumist selgeks jne. Nii on vanematel-hooldajatel on peavalu ja lõpuks ka meeleheidet kui palju.
Käesolevas raamatus selgitavad autorid, milline peaks olema mingis vanuses lapse unerežiim, kuidas saab last õigesti magama harjutada, nii et kõik – nii laps kui vanemad – oleksid hommikul puhanud. Samuti antakse ülevaade erinevas vanuses lapse unevajadusest, levinumatest segajatest, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda. Aga ka unehäiretest, nende tunnustest ja nendega toimetulekust. Ning loomulikult on raamatus hulgalisel nippe ja võtteid, kuidas tagada lapsele parem uni ning unemuredest võitu saada.

Onu Bella
Keemia diskreetne võlu

190-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Pegasus 2014

Keemia on meie kehades ja kodudes, meie sees ja mõnikord meie vahel. Kuidas head kemikaalid ära tunda, kuidas vältida halbu? Kuidas panna Mendelejevi tabel enese kasuks tööle?
Tartu Ülikooli keemiateaduskonna kuulsaim kasvandik teab vastuseid. Onu Bella kirjutab keemiast nõnda, et isegi minusugune tohman, kelle keemiatunnid möödusid justkui punases udus ja kelle keemia-alaste saavutuste kulminatsiooniks kujunes karbiiditüki viskamine koolimaja WC-potti, saab aru, millest jutt.
Lisaks kasulikele teadmistele pakub raamat lugemismõnu ja huumorit, mida praktilise kallakuga käsiraamatutest tavaliselt ei leia. Autorit teades oleks muidugi äärmiselt imelik, kui see nõnda poleks. Onu Bella ise ütleb, et see raamat on tema hüvastijätt keemiateadusega. Mina usun, et lugejate jaoks kujuneb teosest asendamatu teejuht elementide põnevasse maailma. Rõõmsaid avastusi meile kõigile!
Mart Juur