
Juhani Püttsepp
Vanaema, kes muutus kutsikaks
34-leheküljeline kõvas köites raamat
Dolce Press 2016
Juhani Püttseppa
raamat «Vanaema, kes muutus kutsikaks» kõneleb vanaemast, kes on elanud
haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga
vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre
internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on
kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga
ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas.
Ka
kutsika puusad pole kõige paremad, ta ohkab ja haigutab nagu vanaema.
Pereema on veendunud, et kutsikas ongi ümbersündinud vanaema ja laps,
väike Marie hakkabki kutsikat vanaemaks pidama. Samas teeb kutsikas
asju, mis polnud vanaemale iseloomulikud, närib elektrijuhtmeid, sööb
vannivahtu. Kes ta siis ikkagi on: vanaema või kutsikas, või mõlemat?
Peter Curry
Vahva jänku
12-leheküljeline kõvas köites pappraamat
Karrup 2016
Loe, mida teevad vahva jänku ja teised loomad ning uuri, mis on klappide all peidus.
Samas sarjas on ilmunud ka raamat «Väike kutsu».

Wolfgang Ruge
Tõotatud maa
Stalinistlikus Nõukogude Liidus elatud aastad
Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik
287-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013
Wolfgang Ruge
jutustab raamatus oma keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930.
aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja
asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust
kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor
avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete
valulikust muutumisest.
Sakslane Wolfgang Ruge (1917–2006) sai
kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal
võimule natsid, põgenes ta «tõotatud maale» Nõukogude Liitu – Moskvasse.
1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge Kasahstani ja mobiliseeriti
seal niinimetatud tööarmeesse – metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris.
Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.
Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik

Santa Montefiore
Tuletorni saladused
344-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Varraku ajaviiteromaan
Varrak 2016
Ellen Trawton
põgeneb oma sisutühja Londoni elu ja võimuka ema eest, kes nõuab, et
tütar vastaks tema ootustele. Parim koht end varjata on emast võõrdunud
õe juures keset Connemara võrratut loodust, kus ta saab lõigata läbi
kõik sidemed minevikuga. Kuid Iirimaa metsik ilu varjab aastatetaguseid
saladusi ja üht mõistatuslikku lugu, mis ootab päevavalgele toomist.
Conor
Macausland on sünge ja üksildane kuju. Tema noor naine Caitlin hukkus
traagiliselt vanas tuletornis ning naise kaotus on mõjunud mehele
laastavalt. Kui Conor kohtab Ellenit, tekib nende vahel särin. Ent
Caitlini rahutu vaim ei lepi sellega, et Conor kedagi teist armastab.
Ellen
mõistab peagi, et Conori minevik pole päris see, mis pealtnäha paistab,
ja et ka tema enda perekonna ajaloos on seiku, millest tal pole aimugi.
Kui saladused lõpuks paljastatakse, tuleb kõigil tõtt rääkida.
«Tuletorni saladused» on mõjuv lugu lõhestunud perekonnast, mineviku saladustest ja surematust armastusest.

Indrek Hirv
Südasügis
96-leheküljeline pehmes köites raamat
Ilmamaa 2016
«Südasügis» on kogu energilist armastusluulet. Enamasti kaldub armastusluule kurbusse, kadumis- ja kaotamishirmu.
Ka Hirve kogus on seda, kuid see kurbus on pehme, diskreetne, metafoorne, umbes nagu looduse, sügise enese kurbus.

Heljo Mänd
Südamekauss
95-leheküljeline kõvas köites raamat
Petrone Print 2016
Mõmmi ja
Karuema-Karuisa aabitsalood, Uhku-Siil oma seitsme elu ja paljude
loomasõpradega, Taavi, kellel räägib taskus mängukoer Nässu, looduslaps
Ole. Väikeste võilillede helk lapsepõlvemaalt…
Heljo Mänd on
seekord teinud ise valiku. Raamatus on tema loomingu parimad palad, mida
jagada 4–8aastaste kuulajate ja lugejatega. Juures on ka kommentaarid,
miks just need lood talle nii kallid on.
Selle raamatuga
alustab Petrone Print noorele lugejale mõeldud sarja, kus meie
lemmikkirjanikud valivad oma loomingust oma lemmikud.
Heljo Männi «Südamekauss» ilmub kirjaniku 90. sünnipäeva aastal.

Jon Katz
Simoni päästmine
Kuidas hooletusse jäetud eesel mulle kaastunde tähendust õpetas
Inglise keelest tõlkinud Tiiu Saar
226-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Sinisukk 2016
2011. aasta kevadel
võttis Jon Katz vastu telefonikõne, mis seadis kahtluse alla kõik tema
arusaamad halastusest ja kaastundest. Loomakaitseametnik oli leidnud
ühest New Yorgi osariigi põhjaosas asuvast farmist hooletusse jäetud
eesli ning lootis, et Jon ja tema abikaasa Maria on nõus loomakese
endale võtma. Jonil polnud plaanis tuua oma koju, Bedlami farmi, veel
ühte asukat, liiati väga haiget eeslit. Aga kohe, nähes Simonit, tundis
ta temaga äärmiselt tugevat sidet. Simon läks talle sügavalt hinge. Nii
otsustasidki Jon ja Maria eesli enda juurde võtta.
Simoni
paranemise teekond ei olnud kergete killast. Loom oli nõrk ja
alatoidetud ning vajas peaaegu lakkamatut hoolitsust, aga Jon oli
otsustanud aidata tal terveks saada. Jon söötis Simonit käest, luges
talle ette raamatut, viis teda jalutuskäikudele ning isegi puistas talle
südant nii nagu vanale usaldusväärsele sõbrale ja Simon hakkas
imekombel, just nagu samaga vastates, õpetama Jonile kaastunde tõelist
tähendust, näitama viise, kuidas see võib inimese elu muuta.
Simonilt
saadud õppetund lahkusest ja empaatiast tõi Joni ellu Iirimaalt pärit
hättasattunud borderkolli, kes vajas kodu, pimeda poni, kes oli
viisteist aastat elanud lageda taeva all, ning uue farmi, kuhu koos
Mariaga kolida. Nii nagu tuntud kangelased – don Quijotest Shrekini –,
kes astusid eluraskustele vastu koos oma eeslitega, hakkas Jon mõistma
kaastunnet ja halastust uuel moel, õppis end avama «mitte üksnes
Simonile ja teistele loomadele, vaid inimlikele elamustele. Armastusele,
riskile, sõprusele.