3.3.16

Michael Punke
Mees, kes jäi ellu

Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
270-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2015 

On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt vigastada. Arvatakse, et ta ei jää ellu.
Kompanii kapten teeb kahele mehele ülesandeks maha jääda, Glassi eest kuni tema surmani hoolitseda ja ta siis korralikult maha matta. Kui nood kaks aga Glassi hülgavad ja tema väärtusliku vintpüssi, kirve ja muud asjad, millega vigastatud mees ennast kaitsta saaks, kaasa võtavad, ajendab Glassi elus püsima ainuüksi kättemaksuiha.

Glass asub jahmatamapaneva meelekindluse ja sihiteadlikkusega roomama üle kolme tuhande miili laiuse Ameerika kaardistamata piiriala. Tal tuleb jagu saada nii inimsoost kui ka muud tõugu kiskjatest, näljasurma ohust ja oma kohutavate haavadega kaasnevast valust. Michael Punke mällu sööbiv romaan «Mees, kes jäi ellu» on lugu sundmõttest, inimese tahtejõust ja sellest, kui kaugele võib inimese viia soov kätte tasuda.

Michael Punke on Ameerika Ühendriikide esindaja Genfis asuvas Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Ta on töötanud ka Valge Maja Rahvuslikus Julgeolekunõukogus. Enne seda oli ta Montana Quarterly korrespondent ja Montana ülikooli abiprofessor. Ta elab perega Montanas.

2016. aasta alguses jõuab Eesti kinodesse romaani põhjal vändatud samanimeline film, mille lavastajaks on Alejandro González Iñárritu ning osades Leonardo DiCaprio, Tom Hardy jpt.



Kujundanud Mari Kaljuste



1.2.16

Valdur Mikita
Lindvistika
ehk metsa see lingvistika

236-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2015 

Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava suitsusauna. Ongi kõik.
See on tähendamissõna rahutu hingega igavesti põgenevast saunast, elusülemitest, maakodust ja kosmilisest teadvusest, väikesest inimesest, kes tahtis saada täiuslikuks introverdiks ja muutus kogemata mesilaseks.

Triloogias ilmunud: «Metsik lingvistika», «Lingvistiline mets».



Kujundanud Maite Kotta



Jim Ashilevi
Kehade mets

224-leheküljeline pehmes köites raamat
Libros Insanos 2015 

«Mu keha läks metsa ekslema. Mu keha läks kaduma. Otsides võõra puudutust. Leidmata peotäit marju.»

Jim Ashilevi teine romaan, «Kehade mets«, räägib armastuse otsingutest.
See on humoorikas lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva karakterite galerii ja sooja fantaasiaga vürtsitatud romaan pöörab otsustavalt selja macho-stereotüüpsete armastuslugude klišeedele, ladudes ennastsalgava aususega kõik kaardid lauale ning tunnistades, et suurim eneseületus on jõudmine teise inimeseni. 

Stephenie Meyer
Keha

Inglise keelest tõlkinud Marge Paal
752-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Pegasus 2010
Saame teele panna 5 päeva jooksul
NB! Seda raamatut pole meil hetkel laos ning võib juhtuda, et me ei saa ka juurde tellida. Kanname raha tagasi, kui me ei saa tellimust täita. 


Melanie Stryder keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp. Rändajat, sissetunginud «hinge», kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused.

Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast. Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama, hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad.

Stephenie Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest. Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. «Keha» on tema esimene romaan täiskasvanutele.


Kujundanud Jan Garshnek

Adeele Rass
Kasuisa

128-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat
Raudwara 2013 

16-aastase Clarissa elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane ei usu enda lapse ühtki sõna. Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud – katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.


Kujundanud Lars Trunin
Kaanekujundus Uku Sakari Keeroja



Andrus Kivirähk
Inimväärne elu

80-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Keele Sihtasutus 2015 

Andrus Kivirähki kaks juttu maainimeste elust.
«Nõgesed bussipeatuse taga on väga kõrged ja rammusad, kuid suvises päikeselõõsas kuidagi luitunult rohelist värvi. On tunne, justkui oleksid nad tolmused. Ühe nõgese külge on kleepunud pooleldi kõdunenud jäätisepaber. Mõned sitikad lendavad vaikselt sumisedes umbrohupõõsa ümber, hiiglaslikud taimed aga püsivad liikumatuna, paviljoni taga pole tuult. Paviljonis istub Vana Säga. Peaaegu liikumatu on temagi, ainult vahel harva tõuseb käsi, et võtta suust sigaret ja raputada tuhka tolmu sisse.
Sigaret hõõgub, mees istub, pilk suunatud otse enda ette.»



Kujundanud Peeter Laurits



Marju Kõivupuu
Eestlase eluring

295-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2015
Saame kohe teele panna 

Oma uues raamatus «Eestlase eluring» vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue aja tavad.

Autori sõnul on tänased kombed ühelt poolt kaldu individuaalsuse ja originaalsuse suunas, eeskujuks paljuski kõik see, mida pakub niinimetatud muu maailm, teisalt aga pöördutakse erinevatel põhjustel esiemade ja -isade kommete poole, et leida sealt enda jaoks midagi väärtuslikku ja järgimist väärivat. «Kuid eks ole autorgi üks tavaline inimene meie kõigi seast, kel on omad tähelepanekud ja kogemused. Sestap on selles raamatus natuke ka mind ennast ja minu vana Võrumaa päritolu,» ütleb Marju Kõivupuu ise oma raamatu tutvustuseks.

Marju Kõivupuu (snd 1960) on TLÜ vanemteadur. Kirjastuselt Varrak on ilmunud Kõivupuu raamatud «101 Eesti pühapaika», mis kuulutati nii Tallinna Ülikooli kui ka Apollo raamatukaupluse 2011. aasta parimaks teatmeteoseks, ja «Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini», mis sai 2014. aastal Tallinna Ülikooli silmapaistva publikatsiooni preemia ning nomineeriti samal aastal riigi kultuuripreemiale 2013. aasta loominguliste saavutuste eest.


Kujundanud Janika Vesberg