Michael Punke
Mees, kes jäi ellu
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
270-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2015
On 1823. aasta.
Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu.
Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga,
milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning
seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja
asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel
satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt vigastada.
Arvatakse, et ta ei jää ellu.
Kompanii kapten teeb kahele mehele
ülesandeks maha jääda, Glassi eest kuni tema surmani hoolitseda ja ta
siis korralikult maha matta. Kui nood kaks aga Glassi hülgavad ja tema
väärtusliku vintpüssi, kirve ja muud asjad, millega vigastatud mees
ennast kaitsta saaks, kaasa võtavad, ajendab Glassi elus püsima ainuüksi
kättemaksuiha.
Glass asub jahmatamapaneva meelekindluse ja
sihiteadlikkusega roomama üle kolme tuhande miili laiuse Ameerika
kaardistamata piiriala. Tal tuleb jagu saada nii inimsoost kui ka muud
tõugu kiskjatest, näljasurma ohust ja oma kohutavate haavadega
kaasnevast valust. Michael Punke mällu sööbiv romaan «Mees, kes jäi
ellu» on lugu sundmõttest, inimese tahtejõust ja sellest, kui kaugele
võib inimese viia soov kätte tasuda.
Michael Punke on Ameerika
Ühendriikide esindaja Genfis asuvas Maailma Kaubandusorganisatsioonis.
Ta on töötanud ka Valge Maja Rahvuslikus Julgeolekunõukogus. Enne seda
oli ta Montana Quarterly korrespondent ja Montana ülikooli abiprofessor.
Ta elab perega Montanas.
2016. aasta alguses jõuab Eesti
kinodesse romaani põhjal vändatud samanimeline film, mille lavastajaks
on Alejandro González Iñárritu ning osades Leonardo DiCaprio, Tom Hardy
jpt.
Kujundanud Mari Kaljuste
Valdur Mikita
Lindvistika
ehk metsa see lingvistika
236-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2015
Ühel õhtul hämaras
poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO
kultuuripärandis tossutava suitsusauna. Ongi kõik.
See on
tähendamissõna rahutu hingega igavesti põgenevast saunast,
elusülemitest, maakodust ja kosmilisest teadvusest, väikesest inimesest,
kes tahtis saada täiuslikuks introverdiks ja muutus kogemata
mesilaseks.
Triloogias ilmunud: «Metsik lingvistika», «Lingvistiline mets».
Kujundanud Maite Kotta
Jim Ashilevi
Kehade mets
224-leheküljeline pehmes köites raamat
Libros Insanos 2015
«Mu keha läks metsa ekslema. Mu keha läks kaduma. Otsides võõra puudutust. Leidmata peotäit marju.»
Jim Ashilevi teine romaan, «Kehade mets«, räägib armastuse otsingutest.
See
on humoorikas lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik
sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva karakterite galerii
ja sooja fantaasiaga vürtsitatud romaan pöörab otsustavalt selja
macho-stereotüüpsete armastuslugude klišeedele, ladudes ennastsalgava
aususega kõik kaardid lauale ning tunnistades, et suurim eneseületus on
jõudmine teise inimeseni.
Stephenie Meyer
Keha
Inglise keelest tõlkinud Marge Paal
752-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Pegasus 2010
Saame teele panna 5 päeva jooksul
NB! Seda raamatut pole meil hetkel laos ning võib juhtuda,
et me ei saa ka juurde tellida. Kanname raha tagasi, kui me ei saa
tellimust täita.
Melanie Stryder
keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased.
Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled
allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu
pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks
vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see
on tema lõpp. Rändajat, sissetunginud «hinge», kes sai Melanie keha,
hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad
emotsioonid, mälestused.
Aga üht probleemi ei osanud Rändaja
oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast.
Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud
inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted
kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka
veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama,
hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle
ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude
mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid
otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad.
Stephenie
Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja
unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.
Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham
Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas
koos oma abikaasa ja kolme pojaga. «Keha» on tema esimene romaan
täiskasvanutele.
Kujundanud Jan Garshnek
Adeele Rass
Kasuisa
128-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat
Raudwara 2013
16-aastase Clarissa
elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu
ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud
Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja
järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja
kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane
ei usu enda lapse ühtki sõna. Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas
probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud –
katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.
Kujundanud Lars Trunin
Kaanekujundus Uku Sakari Keeroja
Andrus Kivirähk
Inimväärne elu
80-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Keele Sihtasutus 2015
Andrus Kivirähki kaks juttu maainimeste elust.
«Nõgesed
bussipeatuse taga on väga kõrged ja rammusad, kuid suvises
päikeselõõsas kuidagi luitunult rohelist värvi. On tunne, justkui
oleksid nad tolmused. Ühe nõgese külge on kleepunud pooleldi kõdunenud
jäätisepaber. Mõned sitikad lendavad vaikselt sumisedes umbrohupõõsa
ümber, hiiglaslikud taimed aga püsivad liikumatuna, paviljoni taga pole
tuult. Paviljonis istub Vana Säga. Peaaegu liikumatu on temagi, ainult
vahel harva tõuseb käsi, et võtta suust sigaret ja raputada tuhka tolmu
sisse.
Sigaret hõõgub, mees istub, pilk suunatud otse enda ette.»
Kujundanud Peeter Laurits
Marju Kõivupuu
Eestlase eluring
295-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2015
Saame kohe teele panna
Oma uues raamatus
«Eestlase eluring» vaatleb folklorist Marju Kõivupuu inimese elu
keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad,
sünnipäevad ja lasteaia- ning koolilõpupeod, sõjaväkke ja pensionile
saatmised, surm ja matus, ning annab põhjaliku ülevaate, kuidas
varasematel aegadel neid tähistati, millised vanadest peretähtpäevade
kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue
aja tavad.
Autori sõnul on tänased kombed ühelt poolt kaldu
individuaalsuse ja originaalsuse suunas, eeskujuks paljuski kõik see,
mida pakub niinimetatud muu maailm, teisalt aga pöördutakse erinevatel
põhjustel esiemade ja -isade kommete poole, et leida sealt enda jaoks
midagi väärtuslikku ja järgimist väärivat. «Kuid eks ole autorgi üks
tavaline inimene meie kõigi seast, kel on omad tähelepanekud ja
kogemused. Sestap on selles raamatus natuke ka mind ennast ja minu vana
Võrumaa päritolu,» ütleb Marju Kõivupuu ise oma raamatu tutvustuseks.
Marju
Kõivupuu (snd 1960) on TLÜ vanemteadur. Kirjastuselt Varrak on ilmunud
Kõivupuu raamatud «101 Eesti pühapaika», mis kuulutati nii Tallinna
Ülikooli kui ka Apollo raamatukaupluse 2011. aasta parimaks
teatmeteoseks, ja «Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter.
Sissevaade Eesti rahvameditsiini», mis sai 2014. aastal Tallinna
Ülikooli silmapaistva publikatsiooni preemia ning nomineeriti samal
aastal riigi kultuuripreemiale 2013. aasta loominguliste saavutuste
eest.
Kujundanud Janika Vesberg