4.9.15

Hollandi muinasjutud ja muistendid
168-leheküljeline kõvas köites raamat
Odamees 2015

Selle kogumikuga saab ring peale raamatutriloogiale, mis käsitleb Madalmaade erinevate regioonide rahvapärimust, aga ka ajalugu ja kombeid.

17 lugu viivad lugeja seekord Hollandisse, kus usutakse, et igaüks on oma õnne sepp, ning seda mitte ainult muinasjuttudes, vaid ka reaalses elus. Lõbusate luiskelugude kõrval on raamatus oma koha leidnud kõhedust tekitavad muistendid ja tõsisemad legendid. Kas te teadsite, kuidas sai merevesi soolaseks või kes on majas peremees, kuidas sündis legend Lendavast Hollandlasest või mis saladusi varjab salapärane luikrüütel?

3.9.15

Erik Tohvri 
Hingevõlg

216-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2015

Naabrite sisemaailma, nende psüühika keerukatesse labürintidesse on kaaskodanikud alati kiigata püüdnud, aga enamasti edutult. Vähe sellest – ka inimene ise ei oska sageli oma haraliseks kiskuvaid tundeid ära seletada ja peab lihtsalt leppima tunnetusega, et saab rõõmu ja rahuldust leida ka ilma, et peakski nende elus nii vajalike emotsioonide põhjust lõpuni lahti seletama.

Selle raamatu tegelasi ühendavad pealtnäha lihtsad, aga tegelikult õige mitmekihilised suhted, ja jäägu lugeja otsustada, millised neist on head ja vajalikud, millised aga võib-olla taunitavad või koguni ohtlikud.
Timo Parvela 
Ella Lapimaal
127-leheküljeline kõvas köites raamat

Ella ja tema klassikaaslased on teel preemiareisile välismaale. Kõik on mõistagi elevil, eriti õpetaja, kes on alati unistanud, et näeb kunagi täiskuud kõrbe kohal paistmas. Seepärast on kõik väga üllatunud, kui kogu seltskond leiab end hoopis Lapimaalt. Veel rohkem üllatab aga see, et lennujaamas ootavad neid jõuluvana ja kari päkapikke. Ja kui õpetaja veel jõuluvana oma isaks kutsub, ollakse hämmastusest keeletud.

Menukaid Ella-raamatuid on Soomes avaldatud juba aastast 1995, kuid Ella pöörane huumor on vallutanud lugejaid ka mujal maailmas. Eesti keeles on sarja esimesed lood saadaval kogumikes «Ella ja sõbrad» 1osa ning «Ella ja sõbrad» 2osa.

Aino Pervik 
Arabella
316-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Minu esimene raamat
Tänapäev 2015

Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima.

Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar.

Kordustrükk.

Kujundanud Dan Mikkin
Illustratsioonid Edgar Valter 
John Green Alaskat otsides
262-leheküljeline pehmes köites raamat
Pegasus 2014

Esimene sõber.
Esimene tüdruk.
Viimased sõnad.

Enne. Miles Töntsu Halteril on kõrini oma turvalisest elust kodus. Kogu tema elu on olnud üks suur mitte-sündmus ning tema kinnisidee kuulsate viimaste sõnadega pole särtsu juurde toonud. Miles asub õppima Culver Creeki internaatkooli, mis on pöörane ja kõike muud kui igav. Tema igavavõitu elu on lõppenud, sest paar ust temast edasi elab Alaska Young. Ilus, tark, naljakas, seksikas, enesehävituslik, omadega sassis ja üdini kütkestav Alaska Young. Tüdruk ise on juba üksainus sündmus. Ta tõmbab Töntsu endaga oma maailma ja näppab tema südame. Siis…

Pärast. Mitte miski pole enam endine.

Alaskat otsides on rahvusvahelise menuautori John Greeni esikteos.

Kathryn Petras ja Ross Petras 
618 reeglit, mille järgi elada
200-leheküljeline kõvas köites raamat
Ersen 2015

Kuidas peaks oma elu elama?

Siit leiad 618 tähendusrikast ja tarka nõuannet elu segadusttekitavast olemusest; nõuandeid pokkeriproffidelt ja poeetidelt, poksijatelt ja ärimogulitelt, filosoofidelt, koomikutelt, teadlastelt ja kirjanikelt. Need ausad, lihtsad ja praktilised reeglid on sisukad ja inspireerivad.

«Ole sina ise. Kõigil teistel on juba omanik.» 

5.8.15

Vanga - pime selgeltnägija

Toimetanud: Violetta Riidas
Bulgaaria pimedast selgeltnägijast Vangast, kes elas aastail 1911‒1996, on kirjutatud palju raamatuid ja talle on pühendatud hulgaliselt internetilehekülgi, millest mõned imetlevad selgeltnägijat sügava austusega, teised meenutavad oma olemuselt kõige enam kollast ajakirjandust kõige sinna juurde kuuluvaga, kolmandad aga püüavad tõestada, et kuulus Bulgaaria pime selgeltnägija oli lihtsalt väga kaval rahaahne petis ja lisaks sellele ehk ka eriteenistuste agent.
Teadlased püüdsid Vangat uurida ja mõista ligi kolmkümmend aastat. Tema sõnu kirjutati üles ja kontrolliti hiljem, kogutud on tohutus mahus materjali. Professor Georgi Lozanov korraldas sotsioloogilise küsitluse 7000 Vangat külastanud inimesele, mis tõestas, et 70% Vanga ennustustest täitusid.
1970. aastate lõpus toimus Bulgaarias avalik diskussioon Vanga kui fenomeni üle. Professor Nikola Šipkovenski võttis tulemused kokku sõnadega: „Me ei suuda selle nähtuse olemust tõestada, kuid me ei saa seda ka eitada.“
Vanga kui ennustaja ja selgeltnägija ei valinud oma teed ise, kuigi tundub, et nägi seda alateadlikult lapseeas ette, kui kippus keeldudele vaatamata kinnisilmi asjade otsimist mängima, kinnitades, et näeb nõndaviisi mõndagi hoopis paremini kui avasilmi. Nägemisvõime tõeline kaotus viis tüdruku siiski pikaks ajaks masendusse. Mure aga ei tule tavaliselt üksi, vaid otsib endale liitlasi – õige pea selgus, et pimedast neiust peab lisaks kõigele muule saama kasuema orbunud õdedele-vendadele. Sellal hakkasidki Vangat külastama saadikud teisalt, kes tegid talle ülesandeks olla toeks veel enamatele inimestele kui üksnes oma lähedased. Vanga teenistus, kui seda nõnda võib nimetada, kestis kaua ‒ palju kauem, kui ta seda ise soovinud oleks. Kolmel korral püüdis ta n-ö maailmast lahkuda, minna ära kloostrisse, kuid see ei õnnestunud. Esimesel korral olid kõik nunnad läinud palverännakule ja Vanga koputas asjatult suletud ustele. Teisel korral oli haigestunud kloostri eestseisja ega võtnud kedagi jutule, kolmandal korral tegi mineku võimatuks paduvihm.
„Teie magate öösel, kuid mina lehitsen inimsaatuste lehekülgi ja elan läbi kõigi inimeste tragöödiaid,“ on Vanga öelnud. „Ainult mu keha puhkab sellal, mõtted aga uitavad ringi. Ma näen nii palju, öösiti näen ja kuulen ma eriti hästi. Elan sellal läbi kõigi inimeste piinu ega suuda ega julgegi seda selgitada, sest range hääl hoiatab mind lakkamatult, et ma midagi mingil juhul selgitada ei püüaks, sest inimesed on väärt just seda elu, mida nad elavad…“
Pime selgeltnägija lahkus siit ilmast 11. augustil 1996 naeratusega, tõdedes, et nüüd on ta minekuks valmis ‒ tema ülesanne olla ligimestele nõuandjaks ja lohutuseks on täidetud, ta võib minna puhkama.
Kui peaks olema täitunud see, mida Vanga ühena viimastest asjadest ette kuulutas – et 2005. aastal sünnib ilma laps, kellest saab tema ande pärija –, siis peaks ettekuulutuses mainitud tüdruk nüüd juba kuueaastane olema. Kui on nii, et temagi anne avaneb täies jõus alles 12 aasta vanuses, nagu juhtus Vangaga, siis peaksime sellest kuulma 2017. aasta paiku.
Vanga nägi minevikku ja tulevikku, aga ta oli ka ravitseja. Kuna ta ravitsejana kinnitas, et inimest aitavad kõige paremini need taimed, mis kasvavad tema enda kodukohas, siis ongi raamatusse valitud esmajoones retseptid, mille koostisosi saab ka Eestist korjata.