3.7.14

Vanaema on meil nõid Leelo Tungal
Vanaema on meil nõid

24-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014

Siiras ja sõbralik värssjutustus vanaemast, kes justkui nõiaväel oskab lapselapsele öelda, mis kõik võib juhtuda, kui sõna ei kuulata. Ja juhtubki.

Sobiv kingitus (vana)emadepäevaks.

Sulle saladuse ütlen –
kadedaks küll minna võid,
kuid ma ütlen, mida mõtlen:
vanaema on meil nõid!
Valikurõõm Valikurõõm
197-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Eesti Kutseõppe Toetusühing 2014
 

Kõigil meil on tulnud teha elus tähtsaid valikuid. Hea kui oleme selleks ette valmistatud. Valikutest üks olulisemaid on, mida teha peale põhikooli lõpetamist, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutseõppesse. Keeruliseks muudavad otsustamise nii info puudus, kui ka ühiskonnas kutsehariduse suhtes levivad eelarvamused, mis ametiõpet ei soosi.

Raamat Valikurõõm püüab põhikooli lõpetajaid otsuse langetamisel aidata. Me ei soovi nende kaante vahel jagada õpetussõnu või ainuõigeid juhiseid. Siia on koondatud seitsme noore inimese teekond elukutse juurde, mis andis neile võimaluse eneseteostuseks.

Nende lugudega tutvudes, otsime ühiselt vastust küsimusele, kuidas leida õige amet. Vahel on tõukejõuks vanemate, sõprade, lausa võhivõõraste soovitused, teinekord pime juhus või saatus.


Illustratsioonid Karel Korp
Triibu-Kiisu salaplaan Renoult Armelle
Triibu-Kiisu salaplaan

32-leheküljeline kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014 
Imearmas kassipoeg Triibu-Kiisu elab rahulikult talus. Ainsana teeb talle muret naabrikoer Muri, kes teda alalõpmata narrib.

Triibu-Kiisu ei kavatse seda enam kauem taluda! Ta mõtleb välja kavala plaani, kuidas koerale hirm nahka ajada. Kas kassipoja plaan õnnestub?


Ta oli mu šeff Christa Schroeder
Ta oli mu šeff
Adolf Hitleri sekretäri mälestused

Saksa keelest tõlkinud Kersti Kaljuvee
264-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2014
 

18. juunil 1984 suri Münchenis 76 aasta vanuselt üksildaselt Christa Schroeder, Hitleri sekretär aastatel 1933 kuni 1945. Kõik need 12 aastat töötas ta Hitleri vahetus läheduses ja õppis tundma meest, kes vajutas sellele ajale oma templi.

Kuna tal olid ajakirjandusega halvad kogemused, kõhkles ta viimase hetkeni, kas oma märkmeid avaldada. Veidi enne surma andis ta need avaldamiseks sooviga, et tema «kirjalik pärand ei tohi sattuda ajakirjanike kätte».

Christa Schroederi sooviks oli enda tookordsete elamuste ehe kujutamine. Ta vihkas moonutamist ja valet, eelkõige kirjutisi, mis olid ilmunud ajakirjanike ja niinimetatud ajalooliste sündmuste tunnistajate sulest, kelle publikatsioonide vastu ta ikka ja jälle intensiivselt välja astus.

On arusaadav, et Christa Schroeder ei suutnud pärast 12 aastat Hitleriga külg külje kõrval töötamist, mis nõudis temalt tagasitõmbumist hilisemas elus, olukorraga kunagi päriselt toime tulla, kuigi ta ei olnud kunagi natsionaalsotsialist selle sõna otseses mõttes olnud. Ta rõhutas tihti: «Kui tookord 1930. aastal oleks lehes olnud tööpakkumine kommunistlikult, mitte natsionaalsotsialistlikult parteilt, oleks minust ilmselt kommunist saanud.»

Kuni oma surmani jäi ta kriitiliseks, terava pilgu ja hea analüüsivõimega naiseks, kes tundis end siia-sinna rebituna Hitleri, sõprade, tookordsete suurmeeste, NS-režiimi, sõjaõuduste ja juutide hävitamise koleduste vahel.

Raamat «Ta oli mu šeff» annab tõepärase ülevaate Hitleri isikust ja teda ümbritsevatest inimestest. Nende meenutuste väärtus allikana on vaieldamatu. Selle raamatu avaldamisega saavad kinnitust ajalooliselt väärtuslikud faktid ja tuuakse päevavalgele uued ajaloolised aspektid.


Suurim kingitus emalt Kristel Kossar
Suurim kingitus emalt

38-leheküljeline kõvas köites raamat
Pegasus 2014

Sellesse raamatusse on kogutud viieteistkümne ema lood. Neid kõiki ühendab üks: järeltulijatest on siinsamas Eestis sirgunud targad, tublid, tugevad ja tegusad inimesed. Ja iga lapse jaoks on tema ema kõige ilusam, parem ja täiesti eriline.

Avame üheskoos Eri Klasi, Imbi Paju, Eerik-Niiles Krossi, Laine Randjärve, Margit Sutropi, Marina Skulskaja, Kristjan Maaroosi, Ott Leplandi, Aapo Ilvese, Reno Hekkonensi, Anni Arro, Hanna Ildi, Heili Klandorfi, Iiris Viirpalu ja Viktor Romanenkovi lapsepõlvealbumid, et rääkida kõige tähtsamast – emast.


Smuutid ja mahlakokteilid Carla Bardi
Smuutid ja mahlakokteilid

Inglise keelest tõlkinud Kadri Viin
120-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
Koolibri 2014

Raamatus on üle 100 idee kosutavate mehude ja segumahlade valmistamiseks. Siin on igaühele midagi, alates ülitervislikest puu- ja köögiviljasmuutidest ning -mahladest kuni vitamiinirikaste dessertkokteilideni. Hommikusöögiks võib proovida mango-jogurtismuutit, lõunaeineks tomati-sellerismuutit värskete ürtidega, magustoiduks aga šokolaadi-cappuccinokokteili või banaanismuutit šokolaadi ja pähklitega.

Carla Bardi õppis toiduvalmistamise selgeks juba varajases nooruses, saades selleks inspiratsiooni sugulastelt, kes olid hinnatud kokad Toscanas. Pärast aastatepikkust ringirändamist peab ta nüüd viinamarjaistandust Bolsena järve ääres Kesk-Itaalias. Viljaka autorina on ta avaldanud üle 20 kokaraamatu, mida on tõlgitud juba rohkem kui 25 keelde.


Kujundanud Marco Nardi
 

Rebasesaare indiaanlased Jaak Kukk
Rebasesaare indiaanlased

223-leheküljeline kõvas köites raamat
Jutulind 2014

Salapärase V.S.P. poistekamba tegemised kodustes metsatukkades, nõukogudeaja varemete vahel, ojades parvetades ja sumbates, omavahel lahinguid lüües maalitakse meile omaseks – ühes kevadest suvelõpuni ...

Dokumentaalromaan, poistekas, mälestusraamat? Kivi-Vigala poiste lugu on ühtpidi kõigile neile, kes kunagi poisid on olnud ja tõelisi seiklusi ihanud, teisalt paras seikluslugu tänastele noortele, kellele indiaanimängud ehk veidi tundmatum maa.

See on meeldetuletus kõigile üheksakümnendate poisipõnnidele ja samas väga täpne Kivi-Vigala kaardistus, millesarnast pole veel ilmunudki. Aus asi. Kirjandus, mis peaaegu polegi kirjandus. Lugu, mis ootab järge.