Üleõlapilguheit
Enn Vetemaa
Vanameister meenutab oma lapse- ja nooruspõlve kuni 1965. aastani, kui
ilmus "Monument", mis tõi talle ainsa hetkega kirjanikuna suure tuntuse.
Raamatus on palju juttu kirjaniku kohtumistest maa-naabrimeestega
Raikkülast, Uku Masingu ja Evald Saagiga, seiku ja pildikesi keemia- ja
kompositsiooniõpingutest, aga ka meenutusi oma perest, koolikaaslastest,
sõpradest ning Eesti elu-olust üldse. Mõistagi ei püsi Vetemaa rangelt
kuiva eluloo formaadis, vaid elustab aeg-ajalt värvikaid juhtumisi ja
vestlusi talle omases vaimukas ilukirjanduslikus, kohati lüüriliseski
vormis.





