Ilmar Tomusk
Kriminaalne koolipapa
136-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2013
Piia ja Mati
ehk kriminalistid Kribu ja Krabu on jõudnud viiendasse klassi, Metsatuka
gümnaasium on aga saanud uue direktori. Lahke ja sõbralik direktor ei
pahanda hilinejatega ega küsi puudumistõendeid, koolielu muutub toredaks
ja lahedaks. Vahetunnis võib meeletult mürada, sest puhata saab ju ka
tunni ajal.
Alguses on kõik rõõmsad, kuid lõpuks on koolis kord
täiesti käest ära, lisaks hakkavad seal toimuma kummalised vargused.
Kribu ja Krabu peavad taas oma pead tööle panema, et varas kätte saada.
Loomulikult aitab neid seejuures sõber Paul, kes kaugel Šotimaal
arvutiteadust õpib. Sel korral läheb lugu juba päris kriminaalseks.
Ilmar Palli
Kodukohalood
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve
344-leheküljeline kõvas köites raamat
Hea Lugu 2013
«Kodukohalood«
viib lugeja põnevale rännakule Eesti tuntud kultuuriinimeste
lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muuhulgas teada, miks
Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena,
miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan
Rannap ja millised oli Andres Langemetsa lapsepõlvemängud. Raamat
sisaldab jutustusi ja fotosid kolmekümne viie Eesti kirjaniku, näitleja,
luuletaja ja teise kultuuritegelase suureks kasvamisest
Reeli Reinaus
Kliinilised valed
211-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2013
Romaan
«Kliinilised valed» räägib kahe noore inimese, arstitudengi Mirjami ja
noore arsti Villemi eneseotsingutest ning püüust vaatamata kõigele oma
elu ja kaotustega hakkama saada. Kroonilist haigust luupust põdev Mirjam
varjab oma haigust lähedaste eest, tundes end elavana vaid järjest enam
adrenaliini tekitavates olukordades ning mässides end iseennast ja oma
lähedasi säästa üritades aina enam valede võrku. Villem on valinud oma
isiklikust kaotusest üle saamiseks pühendumise müstitsismile ja
loobumise maistest naudingutest. Mirjami ja Villemi kohtumine äratab
neis mõlemas soovi armastuse järele, mille nad uskusid juba ammu surnud
olevat, kuid mida nad siiski iga hinna eest eitada püüavad.
Reeli
Reinaus (s 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning
avaldanud kaks luulekogu. Olles õppinud nii teoloogiat kui
folkloristikat käsitleb ta sageli oma teostes eesti rahvaluule ja
-usundiga seotud nähtusi.
Mall Jaakson
Kass, kes oli kuningas Salomon
96-leheküljeline kõvas köites raamat
SE & JS 2013
Lugu ühest
ebatavalisest kassist, kelle maailm on rohkem inimeste kui kasside oma.
Hämmastav ja imeline on raamatus elu, kus põimuvad läbisegi reaalsus ja
unenäomaailm. Ilukirjanduslikus stiilis loodud omapärases raamatus
kirjutab Mall Jaakson pigem ikkagi inimeste maailmast, mida sagedasti
saadab saladusliku Salomoni mõtlik pilk. Ühel hetkel ei tee enam vahet,
kas mõni mõte või öeldud sõna on kassi või inimese oma, kuid – on sel
tähtsust? Sest küsimused saavad küsitud ja vastused… need on iga lugeja
enda sees.
Mall Jaakson on aastate jooksul elanud mitmel
kodumaal – Eestis, Rootsis, Hispaanias. 1950. aastal lõpetas ta
Stockholmi Ülikooli teoreetilise ja praktilise filosoofia ning
sotsioloogia alal. Küllap sellest ka ta hea inimestetundmine ja
raamatute mitmekihiline alltekst. Temalt on varem ilmunud viis raamatut,
neist kaks eesti keeles. Esimene neist, «Päikeseratta all» ilmus Lena Jacksoni nime all Loomingu Raamatukogus 2003. aastal. Raamatu «Minu suguvõsa lugu. Hispaania päevik. Aastad 1975-2010» andis 2012. aastal välja kirjastus SE & JS
Lutz Dettmann
Anu
464-leheküljeline kõvas köites raamat
Sinisukk 2013
Lugu, mis võiks
olla ka Eesti riigi ajalooõpikuks, seda mitte ajalooarvude, vaid
tunnete, probleemide ning kannatuste osas, mis hingekriipivad iga
eestlase jaoks. Lugu sündmustest, sõdadest ja inimestest ning
armastusest ajaloo hammasrataste vahel. Lugu Eestimaast, nähtuna
baltisakslase pilgu läbi, kes tunneb end pigem eestlase kui sakslasena.
Taustaks noor Eesti Vabariik, sõda, okupatsioon, väikerahva tahe olla
vaba ja iseseisev ning justkui selle vabaduse sümbol – Hiiumaa kaunis
loodus.
Heli Illipe-Sootak
Väike jope
48-leheküljeline kõvas köites raamat
Dolce Press 2013
Ühel ööl juhtus
esikus tavatu lugu. Ema ja isa jope vahele oli korraga ilmunud Väike
Jope. Kuna Väike Jope ei ole kellegi oma, siis tuleb tal omal käel või
täpsemalt omal varrukal hakkama saada. Ja seda ta teebki. Nii hästi või
halvasti, kui ta parasjagu mõistab ja oskab. Väikse Jope lugudes satub
päätegelane erinevatesse olukordadesse, mis igaühel meist vabalt ette
tulla võivad. Kuna Väike Jope on oma olemuselt optimistlik ja
heatahtlik, siis eks ta püüagi kõigest väest, et kõik kenasti laabuks.
Hääle pealehakkamisele vaatamata kipuvad asjalood kiiva kiskuma. Kas
juhtub see Jope vähesest elukogemusest, saamatusest või rumalusest
tingituna – vaat sellele ei söandaks autor küll ühest vastust anda.
Humoorikad
lood on pildi keelde pannud Elina Sildre. Elina julge suletõmme ning
tekstiga harmoniseeruv koomiksistiil annavad lugudele vürtsika aktsendi
ja loovad narratiivile muheda atmosfääri.
Kristiina Ehin
Paleontoloogi päevaraamat
270-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Aja lood
Petrone Print 2013
«1980ndatel olen
Rapla tüdruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste
isendite uurimine täidab mingil määral musti auke, kus võinuksid olla mu
juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku lõualuu ning
Rapla kirikaiast märke seal kunagi mäletsenud mammuti- ja
ürgveisekarjast. Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse märki, koolis
aga ei tohi iitsatadagi, mida kõike kodus loetakse ja räägitakse. Olen
kooli ja kodu vahel nagu jäässe külmuv pardipoeg, kes proovib viimast
vaba veesõõri enda ümber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad äkki nii
suure hooga, et kui poleks harjumust vana päevaraamatut pidada, võiks
arvata, et on möödunud mitu elu. Äkki leian ennast hoopis ühest teisest
Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja
näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.»
Kristiina Ehini
sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema
looming on pälvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid.
«Paleontoloogi päevaraamat» räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja
noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku
laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma
sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku
üheks kirevaks tervikuks, täiendades «Aja loo» sarja veel ühe
läbitunnetatud loo võrra.