14.5.12

Eelsoodumus armastada  Tiit Sepa
Eelsoodumus armastada (2. osa)

318-leheküljeline pehmes köites raamat
Ersen 2012
Hooldekodust põgenenud Tiina on leidnud üles tütre ja kohtunud taas kunagise armastatu Erikuga, keda ta ka kõige raskematel aegadel pole unustanud. Kuigi armastuseotsingud viivad Tiina ootamatutele radadele, näib, et nüüd on ta leidnud nii õnne kui ka hingerahu, kuid minevikusuhted tulevad taas Tiinat painama, seades ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise.



Aja jälg kivis
 
Helgi Erilaid
Aja jälg kivis
Hispaania 303-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Menu 2012 Rännakud suurde, uhkesse ja salapärasesse Hispaaniasse. Külastame ajaloolist Madridi ja muidugi Barcelonat, mõistatuslikku Antonio Gaudí linna. Käime ära Andaluusias ja Kastiilias ning liigume mööda vapustavalt kaunist mägiteed Rondasse, kuhu sealne härjavõitluse areen on otsekui magnetiga ligi tõmmanud kuulsaid mehelikke mehi eesotsas Ernest Hemingwayga. Lõpuks tõuseme köisraudteel Gibraltari kaljule Ibeeria poolsaare kõige lõunapoolsemas tipus, et üle kitsa väina silmitseda uduses kauguses paistvat Aafrika mandrit.
101 Eesti looma  Peeter Ernits
101 Eesti looma

223-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti looma
Varrak 201
Selles raamatus portreteerib Peeter Ernits loomi, kellega eestlane kõige enam kokku puutub: ükskõik kas siis kodus, suviti maal, aias, põllul, metsas või rannas. Kõige väiksem loom on vähem kui 3 mm pikkune oa-lehetäi. Kõige suurem on ligi kolme meetri pikkuse kerega põder. Kõik ülejäänud mahuvad kenasti nende kahe tegelase vahele.

Autori oskus näha looduses tavapärast mõne ootamatu nurga alt ja seda ka mõnusalt kirja panna lummab lugejaid ning ärgitab ümbritsevat nägema teise pilguga.

19.4.12


Natuke napakad lood Piret Raud
Natuke napakad lood

92-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2012

Lood selles raamatus on natuke napakad. Ka lugude tegelased on tiba tobedavõitu, kuid see-eest väga armsad ja head. Siit leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid, ning porgandi, kes ei tea isegi õieti, kes ta selline on. Veel räägitakse siin onu Vello nööbikogumiskirest ja kampsuni kallistamiskirest ja kalade kirest juua maitsvat teed. Pildid raamatule on teinud autor ise, sest kes teine võikski teada, kuidas too kummaline seltskond täpselt välja näeb.

Öö jumalik enklaav Kalle Käsper
Öö jumalik enklaav

52-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Keele Sihtasutus 2012

Sa tõstsid käe, ja kohe süttis valgus.
Mu ümber maailm sädelema lõi.
Soojust ja hellust alt ja ülalt valgus.
Ning rahu minu südamesse tõi.
Veel ühe liigutuse tegid ruttu –
Otsekui mööda oleks jooksnud loom –
Ja leidsin ennast keset muinasjuttu:
Mind haldjad kaitsevad ja vara valvab gnoom.

Väike Albert Heiki Raudla
Väike Albert

110-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Sator 2012 
Albert oli tavaline väike poiss. Leiutamis- ja tegutsemistuhinas juhtus temaga alatasa midagi. Juhtunust aga tegi Albert, ehkki ta oli alles kuueaastane, sügavaid filosoofilisi järeldusi, mis jäid teda saatma ka suureks saades. Sest lapsepõlves on hetki, mil avaneb uks ja laseb sisse tuleviku.

Lühilood, milles poole sajandi taguseid värvikaid tüüpe ja kentsakaid seiku nähakse läbi lapse silmade, põhinevad tõsielul. Kuigi … eks ole tõe pirukas maitsvam, kui selles on ka mõned vale rosinad. Muhe lugemine kõigile vanuseastmetele.

  Hanno Ojalo, Peedu Sammalsoo ja Mati Õun
Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944

111-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2012
Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944  Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000–6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kallastele elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu nagu tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, peamine toit. On tõenäoline, et Ürg-Peipsi ja Ürg-Pihkva järvel ning Suurel Emajõel peeti maha ka esimesed kähmlused parimate kalastuskohtade pärast.

Ja vahest polnud nende kähmluste ajendiks mitte ahnus ja saamahimu nagu ajaloolise aja sõdades, vaid lihtsalt tühi kõht. Edaspidi aga peeti nende veekogude ääres palju lahinguid. Sõditi nii vee peal ja jää peal kui ka järve- ja jõekallastel. Lugejal on võimalus teha kaasa ajarännak 1234. aastal Emajõe jääl toimunud lahingust kuni 1944. aasta sügisel siin peetud II maailmasõja heitlusteni, et tutvuda suuremate lahingute ja väiksemate kokkupõrgetega, mis neil aladel eestlaste, venelaste, sakslaste ja rootslaste vahel on peetud.