25.1.12


Parimad ajad

1.osa

Penny Vincenzi


Kuum augustikuine parastlõuna, tiheda liiklusega kiirtee Lõuna-Inglismaal. Peigmehega kirikusse kiirustav isamees, üle kuuekumne aasta taas oma armastatuga kohtuma sõitev leskproua, armukesega tülitsev günekoloog, noort näitlejahakatist prooviesinemisele küütiv kaubaveoki juht, juhuslikult tee ääres viibinud noor farmer, uhkes uues haiglas töötav nooruke resident – vaid üksainus sekund ja kõigi elu muutub jäädavalt. Mitte miski pole enam endine, purunevad vanad suhted, sõlmuvad uued, ent oluline on ka, mis siis ikkagi tegelikult juhtus? Miks sõitis kaubaveok teelt välja?

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Varrak
Sari Varraku ajaviiteromaan
Tõlkinud Piret Orav
Formaat KK; Lehekülgi 272; Mõõtmed 145x203

Nõiajaht koolis. Noortejutt

Ira Lember

See lugu juhtus 1946. aastal, kuuskümmend viis aastat tagasi ühe väikese Eesti asulas väikeses koolis. Sõda oli alles üle Eestimaa käinud ja üks okupatsioon oli vahetunud teisega. Nii nagu kogu Eestimaal oli elu pea peale pööratud, nii ka selles väikeses koolis. Kuuenda klassi õpilased ei tahtnud ülekohtuga aga kuidagi leppida ning püüdsid punasele terrorile vastupanu osutada ja kätte maksta tšekistist direktorile, kes pidas nõiajahti isamaaliselt meelestatud õpilaste ja nende vanemate peale. Kas see neil aga õnnestus, seda saate teada alles siis, kui raamat on läbi loetud.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Canopus
Formaat PK; Lehekülgi 100; Mõõtmed 205x145

Minu Jaapan

23 vaadet tõusva päikese maale

Maret Nukke


Tutvustus: Jaapan on kindlasti üks neid kultuure, mille kohta olen kuulnud kõige erinevamaid ja vastuokslikumaid seisukohti, alates sellest, et jaapanlased on ühteaegu külalislahked ja ei võta võõraid omaks, kuni selleni, et Jaapanis elada on lihtne, kuid samal ajal ka raske. Olen mõelnud, et küllap see sõltub sellest, kellena ja mis positsioonis sa selles kultuuris toimid. Turistile näidatakse igas kultuuris seda, mis kohalike arvates on neis parim, ning mulle tundub, et Jaapan on vähemalt Aasia maade hulgas üks paremini müünud kultuure. Et turist liigub mööda ette antud trajektoori, millest ta tavaliselt keeleoskuse puudumise tõttu kardab kõrvale kalduda, satub ta vaid sinna, kuhu teda tahetakse suunata. Temalt ei oodata tülikat küsimust „Miks?”, sest teda huvitab reeglina ainult „Mis?”. Sestap ongi parim Jaapanis olla lihtsalt kultuuri uurija, kes kalli ja oodatud külalisena tuleb, küsib ja vaatab, andes kohalikule meelitavalt kõiketeadja rolli, ning lahkub õigel ajal ja viib enamasti oma teadmised endaga kaasa.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Petrone Print
Sari Minu...
Formaat PK; Lehekülgi 335; Mõõtmed 130x190

Leningrad: piiramise lugu

Anna Reid


Anna Reidi raamat räägib inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkemast linna blokaadist – Leningradi piiramisest. Enne Vene revolutsiooni kandis Leningrad linna asutaja Peeter I järgi nime Peterburi ja oli Vene keisririigi pealinn. Kui kommunistlik kord kahekümne aasta eest kokku varises, sai linn endise nime tagasi, aga iseäranis vanematele asukatele on see endiselt Leningrad ning seda mitte niivõrd Lenini kui nende ligikaudu veerand miljoni tsiviilelaniku auks, kes peaaegu üheksasada päeva – septembrist 1941 jaanuarini 1944 – kestnud piiramise jooksul surnuks nälgisid. Leningradis suri umbes kolmkümmend viis korda rohkem inimesi kui sai surma Londoni pommitamiste ajal ja neli korda rohkem kui Nagasaki ning Hiroshima pommitamisel kokku. Ajaloolane Anna Reid on töötanud konsultandi ja äriajakirjanikuna, aastail 1993-1995 elas ja töötas ta Kiievis ajakirja Economist ja ajalehe Daily Telegraph kirjasaatjana, aastail 2003-2007 juhtis aga poliitikauuringute mõttekoja välispoliitika programmi. Tema sulest on varem ilmunud raamatud „Šamaani rüü: Siberi põliselanike ajalugu” (2003, e.k 2008) ja „Piirimaa: retk läbi Ukraina ajaloo” (Borderland: A Journey Through the History of the Ukraine, 2000). Anna Reid elab koos abikaasa ja poegadega Londonis.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Tõnis Värnik
Formaat KK; Lehekülgi 456; Mõõtmed 160x240

Kõnetav kultuur

Õnne Kepp, Rein Veidemann


Siinse kogumiku koostamise lähteküsimuseks oli: kas (kirjandus)kultuuris on veel järel niisuguseid komponente, tegureid, mis toetavad/võimendavad ühist (ühiseid etnilisi, keelelisi, stiililisi, temaatilisi, ajaloolisi, rahvuslikke, usutunnistusest tulenevaid väärtusi), kas on lootust nende kestmisele või taastekkimisele? Ehk teisisõnu, Juri Lotmani "Kultuuri ja plahvatuse" avalauset ümber öeldes: kuidas saab kultuur areneda, säilitades samas oma identiteedi? "Kõnetav kultuur" kogumiku pealkirjana viitab ka kultuurisemiootilisele alusväitele kultuurist kui erilisest kommunikatsioonist. See "erilisus" ilmnebki mitte lihtsalt teadete vahetamises, vaid antud kultuurile tähenduslike (kultuurisubjekte kõnetavate!), kultuuri pärisnimelisust (identsust) kujundavate teadete (resp. tekstide) vahetamises. Siin avaldatavad artiklid ja kogumik tervikuna tahab olla üks lüli kultuuri kõnetuste kestvast jadast: minevikust olevikku, olevikust tulevikku. Kõnetus on kõneleja ja kõnetatava ühislooming.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus
Formaat PK; Lehekülgi 208; Mõõtmed 145x210

Kuhu läks see väike armas tüdruk

Åsa Lantz

Göteborgi rahumeelse elu lööb segamini noore hiinlanna teledokumentaali esimene osa. Yi Young vihjab võikalt avameelses autobiograafilises filmis mineviku šokeerivatele kuritegudele ja lubab järgmistes osades süüdlased paljastada. Film vapustab üldsust. Sarja esilinastuse õhtul sureb kummalistel asjaoludel produtsent Ingmar ja Yi ise kaob jäljetult. Mis temaga juhtus? Kas sarja järgmine osa jõuab eetrisse ja keda seal kõiges juhtunus süüdistatakse? Kes püüab naist hävitada, et varjata möödaniku õudusi? Kogu selle segaduse keskel saab Yi sõber, äsja suurt läbikukkumist kogenud draamakirjanik Viggo Sjöstrom, naiselt salapärase meili palvega hoolitseda hukkunud Ingmari poja Eriku eest. Viggo asub Yid otsima, et naist aidata ja kaitsta. Viggo abi Yi leidmisel palub ka minister Carin Brask. Kuid millised on tema motiivid, kui selgub, et naise abikaasa on tegelikult Yi armuke?
Åsa Lantz on äärmiselt populaarne Rootsi romaani- ja draamakirjanik ning toimetaja. „Kuhu läks …” on tema kolmas romaan, mis on juba tõlgitud seitsmesse keelde. Ta kujutab oma tegelasi tänases multikultuurses ühiskonnas tundlikult ja täpselt ning see pilt on ühtaegu haarav ja raputav. Oma ühiskonnakriitiliste seisukohavõttudega tuntud Lantz ütleb, et tema jutustatu on alati tõsi – kusagil maailmas.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Ajakirjade Kirjastus
Formaat KK; Lehekülgi 600; Mõõtmed 148x210

Kuhu küll kõik külad jäid

Laanemõisa küla lood. II osa

Lembit Anton


Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...
Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas.
Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatu teise osana ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kolm raamatut Selles sõjas mina ei sure (2007), Maakorraldajad ja Kuhu küll kõik külad jäid? I osa (2011).

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Ajakirjade Kirjastus
Formaat KK; Lehekülgi 600; Mõõtmed 148x210