20.5.11


Kursk 1943

Mark Healy

1943. aasta suvel valmistus Saksa armee idarindel uueks suureks pealetungiks. Rünnak oli suunatud Kurski eendile, kus sakslased Nõukogude väekontingendi ümber piirasid ja valmistusid andma otsustavat hoopi, mis oleks Nõukogude Liidu võitlusvõimetuks muutnud. Rünnaku ajaks olid venelased aga Kurski eendi tugevalt kindlustanud ning suutsid kokkupõrkes sakslaste jaoks üliolulise strateegilise tähtsusega Panzer-tangid neutraliseerida. Vasturünnakuga sai alguse Nõukogude vägede pealetung, mis lõppes Berliini varemete juures.


Suured vastasseisud. Stalingrad 1942

Peter Antill

II maailmasõja üks suuremaid ja enam kõneainet pakkunud lahinguid lõppes Hitleri esimese arvestatava lüüasaamisega idarindel ning tõi sõja kulgu pöörde. Raamatus on üksikasjaliselt välja toodud kummagi poole lahinguasetus ning eritletud komandöride strateegiat ja taktikat. Autor püüab vastata küsimusele, miks lasid sakslased ennast põhisuunalt kõrvale kallutada ja keskendusid teisejärgulisele sihtmärgile. Linnulennult esitatud illustratsioonid ja kaardid toovad välja väeüksuste manöövrid ja prioriteedid ning taktikalised vead, mis muutsid Stalingradi lahingu peaaegu viis kuud kestnud kurnamissõjaks.

Jäälahing 1242

David Nicolle

Jäälahing toimus Peipsi järvel 1242. aastal Saksa ordurüütlite ja Novgorodi linnriigi vahel, mida juhtis võimekas vürst Aleksander Nevski. Keskaegsetes ristisõdades olulise tähtsusega lahingus lüüa saanud Saksa ordut Rooma paavst ja Püha Rooma keiser. David Nicolle’i suurepärane raamat analüüsib ristisõda Novgorodi vastu ning Peipsi järve külmunud kallaste ääres peetud lahingut.


Kuidas väike Findus kaotsi läks

Sven Nordqvist

Küllap oled juba lugenud Pettsoni-taadist, kes elab koos kanadega maal oma talus? Vahel tunneb ta ennast seal üsna üksikuna.
Ühel päeval tuleb tema juurde naabrimemm, kaasas salapärane pappkast. „FINDUS. Rohelised herned” seisab sellel suurte tähtedega.
Aga herned need pole, on hoopis tilluke kassipoeg. Siis saabki Findus sõbraks Pettsoni ja veel paljude teistega.

Pettsoni jõulud

Sven Nordquist

Pettsoni ja tema kassi Finduse jõuluettevalmistused on täies hoos ja neil on kibekiire. Käes on jõulureede ja vaja on veel toitu osta, kuusk tuua ja piparkooke küpsetada. Aga just siis komistab ja kukub Pettson mäe peal õnnetult ja teeb jalale nii haiget, et ei saa enam ei poodi toitu ostma ega metsa kuuse järele minna. Findus on juba meelt heitmas ja kardab, et jõulud jäävadki sel aastal pidamata. Aga siis tulevad neile külalised, keda taat ega kass oodatagi ei oska …

Vaene Pettson

Sven Nordqvist

Juba rootsi tuntud kirjaniku Sven Nordqvisti eelmistest raamatutest "Pannkoogitort" ja "Rebasejaht" meile tuttavaks saanud taat Pettsoni ja tema kassi Finduse seiklused jätkuvad. Sedakorda on väljas november, sajab lakkamatult vihma ja Pettsonil on nii paha tuju, et ta ei taha kohe mitte midagi teha. Kass Findus aga ei suuda kuidagi sellega leppida, et peab terve päeva toas paigal istuma. Tal tuleb välja mõelda, kuidas taadi tuju uuesti heaks teha.
Raamatu lõpus saab külm ja märg novembripäev hoopis rõõmsamad toonid. Kuidas see Findusel õnnestub, saame teada Sven Nordqvisti uuest raamatust "Vaene Pettson".

Meisterdamine II

Maie Steinberg

Raamatus antakse lastele nõu, kuidas mitmesuguseid pakendeid või nende osi meisterdamisel ära kasutada – pappkarpidest, -torudest ja topsidest saab kerge vaevaga teha loomi, mänguasju, figuure, ehitisi jpm. Mitmeid ideid antakse ka karvastest traatidest, kärgpaberist, pallidest ja nahast esemete valmistamiseks. Raamatus tutvustatakse loodussõbralikke värve ja materjale ning õpetatakse liimipüstolit kasutama, vilti valgendama, küünlaid valama ja kaunistama ning ise paberit valmistama.