5.5.11


Nii siis jääbki

Taavi Kangur

Janar leiab ennast abituna metsarajalt. Ta püüab mõelda kõigest muust, kui sellest, miks ta seal on. Kogu maailm avaneb uue nurga all ja sündmused kihutavad sireenide saatel edasi. Janar on kui kõrvalvaataja, kes esialgu ei aimagi, et tal on selles loos peaosa mängida. Varsti taipab ta, et on libisemas tagasi kibedusse, kust äsja iseseisvununa välja rabeles. Kas ta suudab uuesti jalule tõusta? Kas ta suudab oma sisemise deemoni lepitada? Jüri Järve, 12. a. ratastoolis, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige: Minu teada on antud romaan Eesti kirjandusmaastiku esimene tõepärane ja elutruu raamat liikumispuudega inimeste igapäevaelust. Oleks justkui oma elulugu lugenud. Soovitan kõigile, et paremini mõista hättasattunu hingeelu. See on Taavi Kanguri (1974) teine romaan. Esimese teose eest pälvis autor Tänapäeva 2010. a. romaanivõistlusel II koha.


Minu väga ilus eksiil Eestis

João Lopes Marques

„Minu väga ilus eksiil Eestis“ on kauaoodatud teine tulemine13 kuud tagasi trükivalgust näinud ja laineid löönud raamatule „Minu ilus eksiil Eestis”. Autor João Lopes Marques arutleb siin Eestile omaste fenomenide üle, nagu kaubanduskeskuste populaarsus, massiemigreerumine Austraaliasse, chihuahua’d Luis Vuittoni kottides, noorte tööpuudus ning paranormaalsed nähtused. Müsteerium üha suureneb ega anna asu: autor ei tea ikka veel, mis teda Kalamajas hoiab. João Lopes Marques on ajakirjanik ja stsenarist, kes on sündinud Lissabonis 1971. aasta augustis ja resideerib 2004. aasta maist Eestis. Endalegi üllatuseks on ta siin elades kirjutanud romaanid „Iberiana“, „Terra Java“ ja „Mees, kes tahtis olla Lindbergh“, millest viimane on juba avaldatud ka eesti keeles.

Minu Amsterdam: Normaalne on piisavalt hull

Margot Roose

Ärge muretsege – see pole metsik seiklusraamat, vaid väga turvaline lugemine linnast, kus kõik käib vastavalt reeglitele. Linnast, kus rongi minutiline hilinemine põhjustab suurema skandaali kui samasooliste abiellumine, vabatahtlik surm meditsiinitöötaja käe läbi või omaenese kehaga elatise teenimine. Näib, et Amsterdamis on justkui kõik lubatud. Või siiski pole? Margot Roose

Miks rähnipojad alailma karjuvad

Aime Maripuu

Aime Maripuu raamat „Miks rähnipojad alailma karjuvad” koosneb kahest muinasjutust. Muinasjutus „Miks rähnipojad alailma karjuvad” kohtute väikeste rähnipoegadega, kellel on lõpmata palju küsimusi. Linnulapsi huvitab, miks nende pesa puuõõnsuses nii kõvana tundub või miks nemad nagu kõik teised linnud laulda ei oska.Teine muinasjutt, „Öösorri kohtuasi” kõneleb öösorrist, kes külaelanikud laimujuttude pärast kohtusse kaebas, ning sellest, kuidas ärev kohtuasi lõpuks lahenes.

Liiklusseadus. Seisuga 5.aprill 2011

Liiklusseadus Tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 5. aprill 2011 Märksõnaline sisujuht

Leonid Brežnev ja tema „kuldne ajajärk“

Boriss Sokolov

Kas Brežnevi isiksuses ja tegudes oli mõni saladus, mõistatus? Jah, küllap oli. Keegi pole veel vastanud küsimusele, kuidas püsis inimene, keda lähikondsed pidasid kõige täielikumaks keskpärasuse kehastuseks, 18 aastat maailma teise üliriigi tüüri juures, ilma et keegi kordagi oleks isegi üritanud seda tüüri tal käest kahmata. Kas Brežnev oli poliitilise võitluse geenius või nõudis aeg just sellist tuhmi ja tavalist isiksust? Et neile küsimustele vastust leida, on selles raamatus pööratud palju tähelepanu Brežnevi lähikondsetele, võitluskaaslastele, kes teda õhutasid ja toetasid, aga ka tema eraelule ja perekonnaelule, mis osutub vahest huvitavamaks ning isegi olulisemaks kui tema poliitilised kordaminekud. Rahvusvaheliselt tunnustatud Vene ajaloolane Boriss Sokolov on 65 raamatu, sh Žukovi, Beria, Molotovi, parun Ungerni jt elulooraamatu ning paljudes keeltes ilmunud ajaloo-, poliitika- ja majanduskirjutiste autor, kes kuus raamatut on tõlgitud ka eesti keelde. Tema Venemaa poliitika

Laste rõõm 1

Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1860-1980

Koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus: Ülle Väljataga, Anu Kehman

Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on meil sündinud suur kogumik „Laste rõõm“, kus esindatud eesti lastekirjanike ja kunstnike parimad teosed läbi aegade, kokku ca 40 kirjaniku ja 30 kunstniku looming. Teose I osas on eesti lastejutte ja luuletusi aastatest 1860–1980, iga tekst on illustreeritud just sellel tarbeks kunagi valminud joonistusega. II osa (1980–2011) valmib järgmise aasta kevadeks. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande kirjutab raamatu tutvustuseks: „Tegime raamatut suure hoole ja armastusega. Soov oli kokku panna ahvatlev lugemis- ja vaatamisraamat, mis hellitavalt puudutaks igaüht – nii neid, kel lapsepõlv seljataga, kui neid, kel see parajasti käsil. Lugeja ees on kena valik eesti lasteraamatu pikast ja kirevast loost, mis seob põlvkondi täna, homme ja ülehomme.“