27.7.10


Saatana karussell

"Siuru”-aegsed novellid

August Gailit

Kogumik „Saatana karussell“ sisaldab August Gailiti (1891-1960) novellikogusid „Saatana karussell“ (1917), „Rändavad rüütlid“ (1919) ja „Idioot“ (1924). Viimases raamatukeses avaldatud novell „August Gailiti surm“ on 1918. aastal ilmunud ka eraldi raamatuna. Tegu on nii stiili kui sisu poolest kompaktse nähtusega, August Gailiti „Siuru“-aegse romantilis-sümbolistliku novelliloominguga, millega noor kirjanik võttis eesti kirjanduses jõuliselt sisse omanäolise koha.
„Siuru“-aegseid novelle ei ole kunagi hiljem tervikuna välja antud, seega on igati põhjust teha eesti ühe suurima prosaisti nooruslooming taas kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale.

Ritsikas

Jaan Tangsoo

Kui lapsel ei ole aimugi, kes on tema isa. Kui lapse emale läheb korda ainult korralik peatäis ja last vajab ta üksnes selleks, et elamispinda saada. Siis võibki juhtuda, et ühel hetkel kukub viieteistkümneaastasel tüdrukul karikasse viimane piisk ja temast saab Ritsikas, kelle kodukoht on seal, kuhu esimene ettejuhtuv buss viib, ja öömaja seal, kuhu jalad viivad. Kuigi saatusel on noorele inimesele veel nii mõnigi katsumus varuks, suudab Ritsikas oma elu lõpuks joone peale saada.
Nagu oma raamatutes varemgi, säilitab Jaan Tangsoo ränkadest teemadest hoolimata elujaatava tooni.


Riigipiir

Virkko Lepassalu

Raamat piirist ja piiririkkumistest. Kuidas moodustus Eesti ümber raudne eesriie, kes ja kuidas seda valvasid, millised olid vahendid pagejate püüdmiseks ning kuidas kõigest sellest hoolimata põgeneda üritati ja ka põgeneti. Need on tõsised lood ENSV aegadest, kus peategelasteks Aleks Lepajõe, Valdo Randpere, Leila Miller, Viktor Jaanimets, Elbert Tuganov jpt vabadusse ihkajad. Lisaks üldine taust ja riikidevahelised sobingud.

Autor on töötanud ajakirjanikuna mitmes eesti- ja venekeelses väljaandes, sealhulgas ajakirjas Luup ning ajalehtedes Äripäev ja Den za Dnjom. Avaldanud neli publitsistlikku, eesti lähiajalugu käsitlevat raamatut: „Süümepiinadeta” (2005), „Valusalt valge” (2007), „Kallase afäär” (2009) ja „Spioonimängud. Herman Simmi elu ja häving” (2009).


Parvepoisid - Eesti rahva lemmikud. 101 seltskonnalaulu

Kalev Tilk

Käesolev lauluraamat on haruldane teiste seltskonnalaulude kogumike hulgas. Nimelt on kõigile 101-le tuntud laulutekstile lisatud ka tähtharmoonia tähistus. Helistikud ning harmoonia on tehtud võimalikult käepäraseks, et kõik lood saaks mõnusasti pilliga saadetud ning laulud lauldud mugavalt kõrguselt.
Seega, kui lisaks lauluoskajatele on seltskonnas keegi, kes valdab mõnda pilli (kitarri, akordioni, klaverit või veel mingit muud instrumenti) elementaarsel tasemel, siis on just see kogumik kõige parem, mis üldse olla saab.
Raamat on mõeldud ka kõigile neile, kes soovivad õppida millise harmooniaga võiks neid tuntud laule saata. See laulukogumik on täiuslik ning asendamatu igas seltskonnas, seda nii laulda soovijatele kui ka pillimehele.


Meie lugu. Prillitoosi kirjad

Hille Tarto

See raamat on pilk minevikku, ent ometi pole tegemist tavapärase mälestusteosega.
Kunagi „Prillitoosi” saatele läkitatud kirjad – õigupoolest mõnigi kord vaid katkendid kirjadest – hakkavad koos taustafotode, aastanumbrite ja sündmustega ühtede kaante vahele seatuna kõnelema hoopis teistmoodi, kui iga üksikut kirja eraldi lugedes.
Raamatu koostaja Hille Tarto:
„Kirjad saabusid ja lummasid ... Neid lugedes oli tunne, nagu vaataksid elavaid pilte kirjutajate muredest ja rõõmudest, hirmudest ja ülekohtust, vaesusest ja tööst, armastusest ja kannatusest. Kirjade autorite seas pole kuulsaid isikuid, need on tavalised inimesed. See on lihtsalt rahva elu ja lugu. MEIE LUGU. Teie ees on raamat kirjadest, milles ligi 200 inimest on usaldanud lugejale mälupilte või lugusid oma elust 20. sajandil.”


Lõpuaktus

Ilmar Tomusk

„Lõpuaktus” on lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Raamat annab võimaluse rõõmsaks taaskohtumiseks Ilmar Tomuski eelmistest raamatutest pärit Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud. Samuti kohtute uuesti ka põhikooli seljataha jätnud Johannesega, kelle elust nii mõndagi põnevat välja koorub.
Lisaks nendele saate tuttavaks mitme asjaliku ametimehe, õpetaja ning terve trobikonna toredate poiste ja tüdrukutega, kelleta poleks lõpuaktuse korraldamisel lihtsalt mitte mingit mõtet.

Käolehm ja tibu

Kerttu Soans

Piia ja tema sõbranna lepatriinu Anni peavad aiapidu. Aias kohtuvad nad päikese ja vihmaga, Rooma paavsti ja Rohelise nõiaga. Loodus nende ümber elab ja muutub iga hetkega ning Piia püüab tal sabast kinni saada.
Väike Piia on tuttav paar aastat tagasi ilmunud sama sarja raamatust „Tere, Nööp!”. Kui eelmises raamatus uuris Piia ilma ja inimesi oma kodus, nelja seina vahel, siis nüüd on tema mängumaa palju laiem. Piia teeb tutvust asjade, nähtuste ja olenditega keset lõputut õue.