27.7.10


Kui kodud lõhuti

Juta Siirak

Eesti taasiseseisvusaja esimese naiskirikuõpetaja Juta Siiraku (s. 1929) mälestused: lapsepõlv Virumaal, isiklikud mälestused nii Vene vägede sissemarsist Eestisse 1940 kui ka venelaste põgenemisest sakslaste eest 1941, uuest nõukogude okupatsioonist 1944. a. jpm. Õppimine EELK Konsistooriumis Tallinnas 1948 - 1949, isiklikud kokkupuuted karismaatiliste Uku Masingu ja Evald Saagiga..., detailsed mälestused küüditamisest 1949. a., küüditatuna Siberis... Tagasi Eestis 1956, uue kodu rajamine Harjumaal Keila kandis, uus algus jälle EELK Konsistooriumis 1973 – nüüd juba kindlalt valitud teel. Kogu mälestusteraamatut läbib otsekui nähtamatu niidina tee leidmine Jumala juurde, selle rohtuda laskmine ning uuesti ja juba jäädavalt selle omaks võtmine. Mitte lihtsalt meenutused, vaid läbi humanistliku õpetajaprisma väärtustatud ja läbikaalutud, peene detailitajuga kirjapandud mälestused!! Väärib märkimist, et katkendid sellest raamatud tõsteti esile ka ühenduse Eesti Elulood poolt.


Kahe mere vahel

Siiri Konks

Suvi. Päike. Meri. Noor naine otsustab veidikeseks aja maha võtta, puhata ja endas selgusele jõuda. Kui ta korteriukse enda järel kinni tõmbab ja koti selga vinnab, ei seo ta ennast mingite kohustuste ega lubadustega. Vahel on tore pisut saatusega mängida…


Hirmus Ants

Bandiit, kangelane, legend

Valdek Kiiver

Hirmus- Antsust, sõjajärgsete aastate ühest kõige kardetumast metsavennast, räägiti legende juba tema eluajal. Valdavalt ongi Hirmus- Ants talletunud eesti rahva ühismällu kui julm bandiit. Kuid – oli ta ikka selline?
Lähem süüvimine legendaarse metsavenna ellu laseb selles kahelda. Pigem joonistub pilt intelligentsest ning arenenud hingeeluga inimesest.
Hirmus- Antsu ja tema kallima vahel aastaid kestnud kuum suhe kuulub aga kindlalt kodumaiste suurte armulugude kullafondi...


Ettekuulutaja

Karin Fossum

Puu all vankris maganud lapsuke leitakse verest nõretavana. Täies elujõus vanaproua avastab ajalehest oma surmakuulutuse. Nõnda järgneb üks kummaline juhtum teisele. Tegemist ei ole süütute poisikesenaljadega, vaid eriti kavalate ja pahatahtlike tegudega, mis löövad inimesed täielikult rööpast. Vanemkomissar Konrad Sejer ja tema parem käsi Jacob Skarre on küll uurimistöösse sukeldunud, kuid karta on, et enne kui politsei tegija kinni jõuab nabida, juhtub veel midagi eriti hirmsat.
Norra „krimikuningannalt“ Karin Fossumilt on varem eesti keeles ilmunud romaanid „Murdekoht“ (2008), „Armastatud Poona“ (2008, kuulub samuti komissar Sejeri sarja) ning „Neljanda novembri öö“ (2006).


Emahundi öö

Moira triloogia III raamat

Henri Lœvenbruck

Alea on Samildanach, Saîmani viimane laps. See, kes peab Gaelimaa uude ajastusse viima. Sest Gaelimaa on hävimas. Saar on tervenisti sõjapöörises. Inimesed ja hundid hukkuvad tuhandete kaupa. Usumeeste fantaasiad ning valitsejate võimuiha õhutavad vaenu, võlujõud aga hääbub aegamööda. Jah, Gaelimaa on hävimas ning aeg on napp.
Alea peab oma ülesande täide viima, enne kui on hilja. Tal tuleb päästa metshaldjad, leida inimeste poolt tagakiusatud valge emahunt, taibata Moira tähendust ning ennekõike – ennekõike – valmistada maailm ette parema homse jaoks. Sest Alea teab, kes temaga kohtumist ootab: Maolmòrdha. Varjuvalla Leegikandja. Seekord tuleb neiul talle üksi vastu astuda. Üks sõda, kaks osapoolt, kolm ettekuulutust.
Kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?

Eesti sõjaajaloo teejuht

Kristjan Luts

Sõjaajaloohuviline, valvel! Sellise valju seersandi-häälse käsklusega algab „Eesti sõjaajaloo teejuht” - ainulaadne giid Eesti ajaloo juurde. Selle koostaja, noor ajaloolane Kristjan Luts sõitis 2008. aasta suvel läbi 32 000 kilomeetrit ja kaardistas 500 sõjaajaloolist objekti. Eesti ajalugu on pikk ja huvitav. Maarjamaal on alates muistsest vabadusvõitlusest iseseisvuse taastamiseni olnud mitmeid valitsejaid, kes igaüks on jätnud oma märgi. Käesolev teejuht on teatmik, mille abil saab maakondade kaupa tutvuda sõjaajaloo seisukohalt huvitavate paikade, ehitiste ja mälestistega - muistsest vabadusvõitlusest tänapäevani. Iga objekti kohta on esitatud lühiülevaade ja fotod ning täpne asukoht. Võimalusel on kasutatud ka arhiivifotosid ning kohalike elanike mälestusi. Lisaks sellele leiab huviline raamatust ka ülevaate kõigist Eestit puudutanud sõdadest ja sõjaajaloo kalendri. Mis muud, kui teejuht kätte ja ajaloo jälgi ajama!


Ainus, mis loeb

Raido Saar

Raido Saare (s 1972) debüütromaan viib lugeja sellistesse tuntud lõbustuskohtadesse nagu Las Vegas, Miami, romaani jätkudes ka Sierra Leonesse Aafrikas ja teistesse maailma maadesse. Peategelased Tom ja Carina satuvad uskumatutesse seiklustesse, armuvad, naudivad romantilisi suhteid, kuid mässitakse kasiinodes rikkaid armukesi jahtivate eesti beibede pahatahtlikkuse tõttu intriigide sasipuntrasse, millest välja pääsemiseks tuleb kasutada nii mehelikku jõudu kui naiselikku sarmi. Noored tulevad kõigega suurepäraselt toime ja lugejal jääb vaid kaasa elada vaprate ja ilusate peadpööritavale edule rikaste maailmas, kus raha eest saadavatele lõbustustele ei näi lõppu tulevat.