25.6.10

Faberge munad

Esimest korda kanade keskele sattudes tundub, et kõik linnud on ühte tegu ja nägu. Kuid kaugel sellest, iga kana on isemoodi – nii loomult kui välimuselt. Kana on vähenõudlik ja armas kodulind, keda saab pidada nii maal talus kui linnas tagahoovis. Tuleb vaid teada, mida kana eluks vajab.

Hobi korras kanu kasvatava Piret Purru-Lemetti mõnusate ilukirjandsuslike sugemetega varustatud «Fabergé munad. Igaühest võib saada kanakasvataja» sisaldabki kõike seda, mida üks kanadega tegelev inimene teadma peaks – tibudest munadeni, kanakuudist jooksuaediku ja jooginõuni.

Õnneõiteta sirelid

Helju Pets

Heete elamaasumine Silmu talusse väikesel Paadinina saarel ei läinud õigupoolest valutult. Vaevalt oli endine baleriin saanud lihtsa saareeluga kohanema hakata, kui abikaasa Votele suri ning naisel tuli üksi hakkama saada nii talukoha kui kolme lapse toitmise ja kasvatamisega. Mõistagi hakkas Heete ümber otsekohe tiirlema hulgaliselt kosilasi, kuid tema süda tegi sootuks teistsuguse, ootamatu valiku ning alguse sai asjaosalistele kõike muud kui lihtne armastuslugu.


Õmble ise nukuriided

Mona Brit Õepa, Eva Labotkin

Siit raamatukesest leiab algaja õmblemishuviline ja moekunstnik innustust ja õpetust, kuidas oma lemmiknukule uhked riided selga meisterdada. Valmis lõiked aitavad tükke õiges mõõdus välja lõigata ning fotolt näeb täpselt, kuidas rõivas seljas istuma peaks. Olemasolevatest lõigetest saab ka lihtsalt inspiratsiooni ammutada ja seejärel ise fantaasial lennata lasta.


Telestaaride uskumatud juhtumised

Margit Mikk-Sokk

Ei ole midagi värvikamat kui elu ise. Need lood on juhtunud päriselt. Inimestega, keda kõik tunneme. Vapustavad, ausad ja alasti paljastused. Situatsioonid, kus naerab pisara silma.
Anu Välba paljastab, kuidas ta poolteist tundi eetris alasti oli.
Mihkel Kärmas kirjeldab, kuidas mees kättemaksuks oma maja kaamera ees põlema pani.
Mati Talvik räägib, kuidas intervjueeritav operaatorit kirvega ähvardas.
Aarne Rannamäe meenutab, kuidas Pakistanis hambutu vanamees teda tänaval jälitas ja üritas kobrat krae vahele torgata.
Andres Kuusk jutustab, kuidas Pekingis Olümpiamängude ajal rullus nende auto 70-se tunnikiiruse pealt üle katuse.
Ruth Alaküla pajatab, kuidas USAs komandeeringus olles sai suure näljaga rottide näritud šokolaadi söödud.
Urmas Vaino kirjeldab, kuidas ta Aegna saarel saadet tehes kohtas ootamatult naist, kellel oli tohutu suur püüton põues.
Kadri Hinrikus meenutab, kuidas ta „Osooni“ salvestusel tormivangi jäädes tundis, et on elule võlgu.


Teisiti ei ole võimalik

Dave Benton

"Lõpuks olen ma õnnelik," ütleb Dave Benton, kelle tee eneseleidmiseni on olnud käänuline. Alates värvikast lapsepõlvest lasterikkas peres Kariibi mere väikesaarel Arubal, edasi õnneotsingutele Euroopasse emamaale Hollandisse. Esimene abielu kiskus algusest peale viltu, aga katoliikliku kasvatuse saanud mees pingutas oma pere nimel aastaid, kuni põgenes Norrasse, et oma lauljakarjäärile uus alus panna. Kaotanud usu iseendasse ja kõigevägevamasse, mängis elu talle aga ette lahenduse.

"Ma soovin, et kõik, kes seda raamatut loevad, mõistaksid üht - kõrgusi vallutab ja eesmärgini jõuab vaid see, kes usub. Teisiti ei ole võimalik," ütleb Dave Benton oma raamatu avasõnas.

Sümfoonia katkenud keelele

Siim Veskimees

Tunnustatud Eesti kirjanik Siim Veskimees on võitnud ulmeauhindu Stalker ja silma paistnud romaanivõistlusel. Tema stiil on vaimukas nagu Indrek Harglalgi, kuid satiirilisem ja lõikavam. Selles raamatus viib tänapäeva Eestis alguse saanud sündmustik tegelased alternatiivmaailma, kus on toimunud tuumasõda. Läbi seiklusliku prisma vaetakse ühiskondlikke jõude, mille tõttu on meile sarnases maailmas toimunud asi, mida me oleme terve Külma Sõja ajajärgu kartnud ja mis veel praegugi tegelikult ohuna meie kohal ripub, kuigi me oleme hakanud seda vähem teadvustama. Hoolimata tõsisest teemast leidub raamatus suur hulk elutervet huumorit.

Soovituskirjad

Kõigile, kes jäävad ükskord vanaks

Merle sild

Palju mõtlemisainet pakkuv armastusromaan kõigile, kes on välismaal töötanud või kes kavatsevad sinna minna, ja neile, kes on mures oma vanade haigete vanemate pärast. Merle Sild kirjutab oma esikromaanis „Soovituskirjad“ töötu kõrgharidusega naise rasketest valikutest tänapäeva Eestis. Välismaise tööturu avanedes läheb ka peategelane Mari Kullerkupp vooluga kaasa. Viie aasta jooksul rännates satub Mari turvalisest Soomest Põhja-Inglismaa immigrantidevaenulikku väikelinna ja töötab seal dementsete psühhokroonikute hooldekodus koos teiste Eestist värvatud naistega. Maailmalinn London, kuhu Mari esimesel võimalusel põgeneb, tekitab samaaegselt unistusi nii kesklinna kunstigaleriist kui üksildasest maamajakesest Eesti vaiksete metsade keskel. Kui Alzheimeri-haige professoriproua hooldajat vajab, võtab Mari selle pakkumise vastu. Elu rahulikus mereäärses kuurortlinnas annab talle aega oma puruneva abielu üle järele mõelda. Ühel kaunil jõulueelsel päeval saadab klassiõde Birgit Anderson talle meili, mis nende mõlema üllatuseks muudab Mari elu igaveseks…