25.6.10


Sinu tark laps

Mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. sajandil

Jesper Juul

Ajad, kus lastekasvatuse eesmärgiks oli õpetada vastuvaidlematut sõnakuulamist ja vanemate võimule allumist, on möödas. Seetõttu ei saa me enam kasutada neid lastekasvatusmeetodeid, mille eesmärgiks oli kuulekuse kasvatamine. Meie kõigi soov on näha oma lapsi iseseisvate, vastutusvõimeliste, avatud ja endaga kontaktis olevate inimestena. Selliseks saab laps kasvada vaid perekonnas, kus kõige olulisemaks on vanema ja lapse vaheline lähedane ja avatud suhe.
Paraku pole enamik meist oma lapsepõlves sellist kasvatust kogenud ning ainus, mida me sageli teame on see, kuidas me EI TAHA oma last kasvatada.

Jesper Juuli raamat annab lapsevanematele võimaluse leida vastused paljudele põletavatele ja seni vastuseta küsimustele. Piiride panemine, vastutuse võtmine, otsuste tegemine, lapse enesehinnang ja eneseaustus ning teised ülimalt olulised teemad leiavad selles raamatus põhjalikku ja kaasaegset käsitlust.

Sefiirist loss

Ketlin Priilinn

Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed.

„Sefiirist loss“ on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. Teos saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha.


Sašenka

Simon Sebag Montefiore

Seni ajalooaineliste teoste autorina tuntud Simon Montefiore romaan „Sašenka“ käsitleb ühe suguvõsa kolme põlvkonna lugu Venemaa ajaloo tuultepöörises. Peategelanna on jõuka juudist ärimehe tütar, kes liitub enne revolutsiooni kuueteistkümneaastaselt bolševikega ja satub 1939. aastal sellesama partei poliitika hammasrataste vahele. Romaani kolmandas osas püüavad Sašenka järeltulijad tema saatust välja selgitada.
„Sašenka“ on lugu noore naise arengust ja tema isiksust kujundavatest teguritest, armastusest ja sõprusest, ent ka reetmisest ja inimsuhete keerukusest pöördelistel aegadel. Perekonnaloo taustaks on eri ajastute Venemaa oma värvika olustiku ja selliste ajalooliste tegelastega nagu Rasputin, Stalin, Beria.
Varrakus on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Stalin. Punase tsaari õukond“, „Noor Stalin“, „101 ajaloo suurkuju“ ja „Koletised“.

Pääsemine helgest tulevikust

Heinz Valk

See ei ole elulooraamat, vaid põgus pilguheit minu kõige tegusamatele aastatele alates tudengipõlve tormlemistest ja lõpetades Eesti iseseisvuse taastamisele kaasaaitamisega. Keskendusin raamatus tegemistele, mis seostuvad Eesti ühiskondlikus elus toimunuga ning mida iseloomustab leppimatus võõrvõimu surve, vägivalla ja totrustega ning püüd hoida vabana oma vaimu, mis oli omane enamikule eesti loovharitlastest. Kuigi jätsin enamasti välja puhtisiklikud seigad, jagub siin küllaga ka värvikaid, vabameelseid ja boheemlikke sündmusi, näiteks Kuku klubis, sest elu ja eriti kunstielu isepäist toimimist ei suutnud kõiges normeerida isegi totalitaarne võim. Kuid kes tahab, võib seda raamatut võtta ka kui ühe inimese eneseks jäämise lugu, mille taustaks on rahva püüdlused, lootused ning lõpuks ka igatsetud võit.
Heinz Valk


Nõidkapteni needus

Reeli Reinaus

Mida teha, kui kõige hirmutavamad legendid osutuvad ühtäkki elu ähvardavaks tõelisuseks? Kuidas käituda kohutavas olukorras, millest ei näi olevat ühtki väljapääsu? Just need küsimused peab endale esitama Alex, kelle veidrad minevikunägemused muutuvad ootamatult reaalseks, kui ta leiab end vangina neetud laevalt, mida juhib kardetud ja mõistatuslik nõidkapten. Kui Alex avastab laevalt ka vangistatud tüdruku, saab ta aru, et kaptenil on rohkem kui üks saladus, mille päevavalgele tulekut ta kardab. „Nõidkapteni needus” on seiklusliku raamatutriloogia esimene osa.

Nora

Jan Beltrán

Barcelonas elavalt eesti juurtega kirjanikult, Jan Beltránilt, kelle esikromaan „La mala vida ehk neetud elu“ valiti 2009. aasta Betti Alveri kirjanduspreemia nominentide hulka, on ilmunud romaan „Nora“.
Seekord paljastab ta lugejale prostituutide jõhkra maailma, kust ei puudu vägivald, mõnuained, labasus, ent leidub palju hoolimist ja suuri tundeid. „Nora“ on reaalselt eksisteerivatel prototüüpidel põhinev tõsieluromaan, mis viib meid Hispaania bordellide tagakambritesse ja avab lõbumajade salamaailma.
Kirjanik võtab lugeja käekõrvale ja jalutab temaga Nora-nimelise prostituudi käänulisel eluteel Barcelonast Sevillasse ja tagasi. Jõhker isa, süütu lapsepõlvekiindumus, keelatud armastus, pagendus nunnakloostris, lapsest loobumine… – kas inimene määrab osagi oma elumustrist või on ta vaid mängukann juhuste käes? Kas enesemüümine on pelgalt patt või ka võimalus ellu jääda?

Minu Hispaania

Anna-Maria Penu

Tundub, et minu tutvusringkonnas käivad jutud, mitmetähenduslikud vihjed, et mine tea, mida ma siin Hispaanias ikka tegelikult teen. Teisisõnu – arvatakse, et ma olen prostituut! Vähe sellest, et suur osa siinsetest meid prostituutideks peab ainuüksi meie päritolust kuuldes, ka teised eestlased, pealegi tuttavad, arvavad seda. Vahet pole, mida ma ise räägin või ütlen, kõik teised teavad paremini ja annavad oma kindla info edasi kolmandatele ja neljandatele tegelastele. Kaheldakse Ernesto olemasolus, kaheldakse minu utoopilistes ja üdini romantilistes püüdlustes elada õnnelikumat, paremat, erilisemat elu. Ei saa nii naiivne olla, seal taga peab olema midagi veel, mõeldakse. Ja see midagi on kindlasti must ja räpane. Kaheldakse kõiges.